esmaspäev, 15. detsember 2014

Külaelu


Kuna ma siin avalikus rannas tundun ainus turist olevat, siis tunneb mind praeguseks nii nime- kui nägupidi juba kogu küla.

Jalutasin naaberkülla, kus on saare teine ilus valge rand. 6km Mangodlongi ja 6km tagasi. Tee peal sai jäätist osta ja veel paljude-paljude inimestega tuttavaks :)

Igal kohalikul tundub olevat nutitelefon ja igas majapidamises üks kuni mitu telekat. Samas pole neis telekatega hüttides veevärkigi sees ja pesemine käib vanakooli kopsikumeetodil.

Söön valdavalt kahes "rannarestoranis" - ühes on tavapärasest suurem valik sööke, teises parem mangoshake :)

Kohvilaadsete jookide tarbimise lõpetan tänase seisuga ära.

Täiendavat harjutamist vajab minu poolt veel kahvli ja lusikaga söömine. Kui riisi jmtga saab veel hakkama, siis näiteks pannkooke ja muid lõikamist vajavaid asju on natuke ebamugav lusika või kahvliga hakkida. Aga üldiselt ma arvan, et ma olen suutnud ka põhjuse välja mõelda, mis siin nuge kunagi lauda ei tooda. Tavapärasest kehvem köök on tõenäoliselt tinginud selle, et kokad muretsevad oma elu ja tervise pärast ning ei riski klientidele nuge kätte anda.

Kommentaare ei ole: