Laupäev, 31. detsember 2011

Raamatukuu detsember 2011

Liisi Lõo - Minu Tšiili
Juta Raudnask - Samba, sake ja tšillikaun
Earl Stanley Gardner - Kärssava kupli juhtum
Mart Laar, Andres Herkel - Kuuba südames
Kazuo Ishiguro - Never Let Me Go

Neljapäev, 29. detsember 2011

Saabastega kass

Saabastega kass, režissöör Chris Miller

Ma satun pidevalt mõtlema, et kellele need tänapäeva animatsioonid mõeldud on - sisu on lapselik, samas naljad ja temaatika suuremalt jaolt kahemõttelised.

Elephants remember


Tellitud, omale, uue omaniku leidnud :) Ülejäänud uued ehted on poes.

Isetehtud jõulud :)

Reede, 23. detsember 2011

Kõrvitsa-hurmaasalat kanaga


Sügiseselt kirju ja suviselt kerge salat.

Vaja läheb:
kõrvits
hurmaa
kirsstomatid
kanafilee
oliiviõli
soola
laimimahla
mett
kardemoni
vürtsköömneid
tšillipulbrit või -kastet


Puhasta kõrvits ja lõika kuubikuteks. Soojenda praeahi 220 kraadini. Pane kõrvitsakuubikud ahjuplaadile, nirista peale oliiviõli ja raputa pisut soola. Pane kõrvits grilli alla ning küpseta, kuni tükid on pehmed ja kuldpruunid.

Pruunista kanafileed võis, maitsesta soolaga, vala peale pisut vett ning jäta hauduma kuni fileed on läbi küpsenud.

Koori ja haki hurmaa ning poolita kirsstomatid. Haki kanafileed.

Kastme jaoks sega kokku õli, mesi ja laimimahl, lisa sool, vürtsköömned, purustatud kardemon ja tšilli. Aseta taldrikule kõrvitsakuubikud, hurmaatükid, tomatipoolikud ja kana ning vala üle kastmega.

Kõrvitsa-kastanipüreesupp


Minu kööki jõudis Minu Kokaraamat. Mulle meeldivad sellised kokaraamatud, kus on lahedaid retsepte kogu maailmast, mis on Eestis enne raamatussejõudmist läbi tehtud ja siinsetes oludes toimivad. Kõrvitsa-kastanipüreesupp on pärit Urmas Väljaotsa Pariisi retseptikogust, minupoolsete täiendustega.

Vaja läheb:
10-15 kastanit
500 grammi kõrvitsat
1 sibul
pipart
soola
vürtsköömneid
mett

Kõigepealt kastanitest. Et saada Eestis kokku 15 kastanit, tuleb tõenäoliselt neid soetada ca 60, sest minu Solarisest ostetud pakist, kus oli 16 kastanit, kõlbas süüa vaid 4 või 5. Kõik ülejäänud olid kas täiesti mädanenud või hallitanud.

Pese kastanid ja tee otsa noaga ristipidi sisselõiked. Pane kastanid potti ja keeda ca 20 minutit, kuni kastanid on pehmed. Jahuta ja koori. Puhasta kõrvits ja lõika kuubikuteks. Pane potti, kata napilt veega ning keeda pehmeks. Püreesta koos keeduveega ning keeda madalal kuumusel kuni püree on piisavalt paks. Purusta kastanid kahvliga peeneks ning lisa kõrvitsapüreesse. Maitsesta supp soola, pipra, vürtsköömne ja natukese meega.

Esmaspäev, 19. detsember 2011

Kuuba südames

Mart Laar, Andres Herkel - Kuuba südames

Laari ja Herkeli ülevaade Kuuba lähiminevikust ja hetkeolukorrast. Laar räägib üldisest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast kõrvaltvaatajana, ta ei ole kunagi Kuubale pääsenud. Herkel kirjeldab viie päeva jooksul Havannas toimunud kohtumisi.

Ma ei ole kindel, et see oli hea mõte need kaks lugu ühte raamatusse panna, niivõrd erinevad olid nende kirjastiilid. Niivõrd palju parem oli Laari sulg.

Amber Love


Endale, kingituseks, tellitud :)

Pühapäev, 18. detsember 2011

New Year's Eve

New Year's Eve, režissöör Garry Marshall

Romantiline aastalõpu meelelahutus :)

Laupäev, 17. detsember 2011

Never Let Me Go

Kazuo Ishiguro - Never Let Me Go

Eelmise aasta PÖFFil käisin selle raamatu põhjal valminud filmi vaatamas. Kuigi ma filmi näinuna olin lugejale mõeldud infost pidevalt sammu ees, oli raamat siiski hea. Ka raamatu meeleolu oli teistsugune. Kui filmis oli algusest peale selge, kellega tegemist on, mis tulevikus saab ja miks see kõik toimub, siis raamatus anti lugejale infot jaokaupa. Nagu ka raamatutegelastele endile: "Meile öeldi ja meile ei öeldud".

Esmaspäev, 12. detsember 2011

Klassikaline keeks

Sel suvel hakkas minu lauale jõudma maitseid Egiptusest. Minu üllatuseks ei olnud need, nagu ma oleksin araabia köögist eeldanud, vürtsised ja rammusad vaid pigem kerged ja vahemerelised. Erandiks vaid nende koogid ja maiustused, mis on tõeliselt magusad :) Keeks on Egiptuses kõige tavalisem kook, mida igapäevaselt tee kõrvale pakutakse. Minu jaoks meenutas see eelkõige lapsepõlvest tuttavat klassikalist keeksi, mis kõige paremini maitseb teisel-kolmandal päeval.

Vaja läheb:
3 tassi jahu
1 tl küpsetuspulbrit
225 grammi toasooja võid
1,5 tassi suhkrut
vanilli
3 muna
pool tassi piima
soovi korral: marju või martsipanitükke või riivitud tsitruselise koort või mahla

Sega jahu ja küpsetuspulber.

Vahusta toasoe või suhkru ja vanilliga, lisa ükshaaval munad ja pidevalt segades jahu. Sega juurde ka piim ja soovi korral lisandid.

Vala tainas võitatud ja riivsaiaga ülepuistatud vormi ning küpseta 170 kraadi juures 50 minutit kuni keeks on kuldpruun ja läbi küpsenud.

Retsepti sain Nelelt :)

Pühapäev, 11. detsember 2011

Rummipäevikud

The Rum Diary, režissöör Bruce Robinson

Täpselt see, mida ma ühelt Johnny Deppi filmilt ootasin - rohkelt absurdi, alkoholi ja meelelahutust. Ja kiirust, kus üks hetk hakkab kõik toimuma peadpööritava kiirusega.

Filmis oli ilusat loodust, Puerto Rico külaelu, korruptsiooni ja selle vastu väljaastumist, armastust, rohkelt rummi ja ilusaid naisi. Ma läksin seda vaatama ilma igasuguse taustainfota, peale teadmise, et tegemist on tõestisündinud lool põhineva teosega ja seega oli aeglane sissejuhatus täiesti omal kohal. Hilisem tegevus tegi tasa ka sissejuhatuse :)

Pühapäev, 4. detsember 2011

Raamatukuu november 2011

Elif Shafak - The Bastard of Istanbul
John Grisham - Confession
Allan Keian - Puhtsüdamlik ülestunnistus
Allan Keian - Otsetee paradiisi
Stefanie Zweig - Nirgendwo in Afrika

Neljapäev, 1. detsember 2011

Koidukuma, osa 1


Minu jaoks on see täielik müstika, kuidas on võimalik kaks tundi nii vähese tegevusega sisustada. Kohutavalt pikk, veniv ja igav.

Kolmapäev, 30. november 2011

The Bastard of Istanbul

Elif Shafak - The Bastard of Istanbul

Viite sellele raamatule korjasin üles hiljuti loetud Davidjantsi raamatust.

Raamat on kahe perekonna - türgi ja ameerika armeenia - lugudest. Nende minevikust, olevikust ja minevikuga leppimisest, selle tunnistamisest ja sellega hakkamasaamisest. Aga ka unustamisest ja mõistmisest ja juurte otsimisest. Samuti sellest, kui väike on maailm ja kuidas lõpuks kõikide lood omavahel põimuvad.

Tõeliselt hea ja kaasa elama ja mõtlema panev raamat üle pika aja. Eestlasena samastan ma ennast pigem raamatu armeenia perekonnaga ning mõistan neid ja näen sadakond aastat tagasi toimunud sündmusi nende vaatevinklist.

Teisipäev, 29. november 2011

Starbuck

Starbuck, režissöör Ken Scott

Minu selle aasta ainus Pöffikülastus. Aga film oli hea ja külastust väärt :)

Tegemist komöödiaga neljakümnendates Davidist, kes 18-20 aastat tagasi käis paari aasta jooksul igapäevaselt spermadoonoriks. Selle tulemusena on nüüd maailmas 533 äsja täisealiseks saanud last rohkem, kellest 142 otsustavad, et tahavad oma bioloogilise isaga tuttavaks saada ning alustavad kohtuteed, mis võimaldaks neil isa identiteedi teada saada.

Ning kuigi David väidab, et ei soovi oma isikut noortele avaldada, ei suuda ta siiski vastu panna ning hakkab lapsi ükshaaval üles otsima ning rohkemal või vähemal määral osade elus osalema.

Kuna tegemist komöödiaga, siis oli ka lõpp üsna ootuspärane :)

Barcelona pildid

Barcelona pildid on siin :)

Esmaspäev, 28. november 2011

Blue Bay


Tellitud, müüdud, broneeritud ja omale :) Ülejäänud uued ehted on poes.

Pühapäev, 27. november 2011

Chilaquiles


Kui eelmise õhtu tortillasöömisest on üle jäänud tortillasid ja kana, siis selles retseptis saab need ilusti ära kasutada. Vormiroog tortilladest ja kanast on Mehhikos levinud kodune toit. Tijuana kandis süüakse seda aga hommikusöögiks.

Ahjusoojana on tegemist mahlase vormiga, mida katab kergelt krõbe sulanud juust. Järgmisel päeval sobib aga tõesti hästi kergemaks eineks.

Vaja läheb:
300 grammi pruunistatud ja keedetud kanaliha, väikseks tükeldatud
salsa verde (kuna Eesti kaubanduses on roheliste tomatitega kehvad lood, siis asendasin selle tšillise tomatikastmega)
200 ml hapukoort
120 ml rõõska koort
6 maisitortillat, ribadeks lõigatud
250 grammi tugevamaitselist juustu, riivitud


Kuumuta ahi 175 kraadini. Määri vorm õliga ning kata põhi tšillikastmega. Sega omavahel koored ning kata tšilli kooreseguga. Laota peale kanatükid ning seejärel tortillaribad. Kata riivjuustuga. Korda seni kuni koostisained on otsas.

Küpseta ca 45 minutit, kuni juust on pealt kergelt pruunistunud.


Tomatise tšillikastme tegemiseks püreesta 1 tomat, pool sibulat, 1-2 küüslauguküünt ja 1 spl teravat habanero tšilli kastet.

Retsept on taas raamatust 500 platos mexicanos.

Laupäev, 26. november 2011

Koorene maisisupp / Sopa mexicana de maiz asado y chile


Barcelonast soetasin omale lõpuks kauaoodatud Mehhiko kokaraamatu. Kuni mu hispaania kokanduskeel järgmisele tasemele jõuab, harjutan vaikselt lihtsamate retseptidega. Koorene maisisupp on mõnusalt magus-vürtsikas ja sobib hästi kiiresse sügisõhtusse.

Vaja läheb:
4 maisitõlvikut (Eesti oludes ajab asja ära ka konservmais, 2 purki)
lusikatäis oliiviõli
1 suur tšilli
noaotsatäis tšillipulbrit
750 ml kanapuljongit
240 ml rõõska koort
soola
koriandrit


Pihusta maisile oliiviõli ning pane mais koos tšillikaunaga praeahju grilli alla. Grilli mõlemad kergelt pruunikaks. Pane tšillikaun hetkeks kaussi ning kata kauss toidukilega. Lase seista 5 minutit ning seejärel koori ja eemalda seemned. Lõika tšilli ribadeks.

Pane kanapuljong keema ning lisa mais ja tšilli ning tšillipulber. Lase keeda 5 minutit. Lisa rõõsk koor, maitsesta soolaga ning kuumuta keemiseni, aga ära lase enam keeda. Serveeri koriandriga.

Retsept raamatust 500 platos mexicanos.

Kolmapäev, 23. november 2011

Paljajalu Barceloneta rannas


Viimasesse päeva Barcelonas kuulub alati kõikide oma lemmikkohtade läbijalutamine. Ja Barceloneta ning rand kuuluvad kindlasti lemmikute hulka. Seekord mängis ka ilm kaasa ning rannas on ca 25 kraadi sooja, päike paistab ja rand on täis päevitajaid ja massaaži pakkuvaid aasia päritolu tütarlapsi. Merelt tulevad tõeliselt võimsad lained ning veepiiril pole kuulda suurt midagi peale vahuse lainemüha.

Teisipäev, 22. november 2011

Teistmoodi Barcelona


Kui ma tavaliselt jalutan ringi peamiselt Barcelonetas, Gracias ja vanalinnas (sest need on mu lemmikud) ning aeg-ajalt avastan ka midagi uut, siis seekord veetsime kaks päeva kolades mööda minu poolt seni külastamata ja mulle teadmata kohti. Laupäeval läksime ühe "Tres Turons" otsas olevale kaitserajatisele, kust avanes Barcelonale linna parim 360-kraadine panoraamvaade ning ühtlasi sai istuda Barcelona "katusel" jalad üle serva rippu. Samast rajatisest pisut allpool, el Carmeli suunas asus mahajäetud ja lagunenud modernistlik maja, mis oli täis poolikuid treppe, värvilist grafitit, vanu seinakaunistusi ning keraamilisi plaate.

Pühapäeval otsisime Tibidabo tagant üles Gran Casino de la Rabassada varemed. Tegemist oli eelmise sajandi alguses ehitatud suure kasiino- ning meelelahutuskompleksiga, koosnedes kasiinost, ameerika mägedest, veeliumäest, hotellist ja bordellist. Kompleks sai tegutseda vaid aastajagu kui hasartmängud Hispaanias ära keelati ning kaks aastat hiljem sulgeti kogu kompleks, sest ilma kasiinota ei olnud võimalik seda suurejoonelist keskust üleval pidada. Kuuldavasti oli kasiinos olnud ka ruum, mille said soovi korral oma kasutusse koos pudeli šampuse ja ühe kuuliga laaditud revolvriga need, kes kogu oma raha maha mänginud olid.

Kompleksist oli järel üsna vähe - jupp müüri, mirador (mille olid skvotterid oma kasutusse võtnud), bordellihoone seinad, terrass ja trepp ning värav. Metsas olevat ka ameerika mägede juppe võimalik leida, aga neid me otsima ei hakanud :)

Taste of Barcelona


Maitsed ja vürtsid, lõhnad ja emotsioonid ja värvid.

Esmaspäev, 21. november 2011

Confession

John Grisham - Confession

Ma olen Grishami stiiliga tuttav, ma olen lugenud läbi vist küll kõik tema raamatud ja mul pole mingeid illusioone õnneliku lõpu osas. Aga selle raamatu puhul ma ikkagi lootsin, et äkki. Aga ei.


Tegemist on 18-aastaselt süütult vangi ja surmanuhtlusele mõistetud mustanahalise poisiga, keda süüdistatakse kooliõe vägistamises ja mõrvas. Vaatamata sellele, et tegelik mõrvar tuleb päevavalgele, surmatakse poiss kiiruga ikka.

See raamat häirib mind siiani.

Eating Barcelona


Seepia ja sardiinid, tursk ja tiigerkrevetid, vein, steigid, puuviljad ja magusad marjad otse puu otsast (või alt), salatid, sushi ja imeline tom kha, kevadrullid ja jäätis ja suussulavad croissantid ja napolitanad. Ja cafe con leche.

Pühapäev, 20. november 2011

Barcelona


Barcelona nädalavahetuse hommikud on täis rahvast ja värsket saialõhna, pallimänge ja lapsi ja koeri. Päikesekiiri ja avaraid väljakuid. Tänavatel jalutavad lauluviise vilistavad vanamehed, väljakutel mängivad isad lastega jalgpalli.

Reede, 11. november 2011

Üks päev

One Day, režissöör Lone Scherfig

Vaatamata sellele, et tegemist on Hollywoodi filmiga, pani see film, tegelased, tegevused ja tegevusetused veel mitmel päeval endale mõtlema.

Pärast ülikooli lõpetamist veedavad Dexter ja Emma 15. juuli öö koos ning sealt saab alguse ka nende sõprus. Film näitab sama päeva järgneva 20 aasta jooksul, mõnikord veedavad Emma ja Dexter selle koos, mõnikord eraldi. Kuid see päev on alati olemas ja ei pruugi meeldida teistele inimestele nende eludes. 20 aasta jooksul näidatakse nende valikuid, soove, meeldimisi ja mittemeeldimisi, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi.

Ainus, mis sellel filmil puudu jäi, oli happy end...

Tõenäoliselt mõtles nii mõnigi peale selle filmi vaatamist oma minevikule :)

Amy seisukoht

Amy seisukoht, lavastaja Mladen Kiselov

See on läbi aastate kulgev perekonnadraama, kus tundeid on jumaldamisest vihkamiseni, on ükskõiksust, käegalöömist, leppimist ja mitteleppimist. Amy tunneb ennast algul peigmehe, hiljem mehe ning ema vahele jäänuna, suhete silujana. Soovides mõlema poolega hästi läbi saada ning ka nende omavahelist läbisaamist soodustada, jäävad Amy enda soovid aga täiesti varju. Tema ema on tuntud näitleja, kellele teater on kogu elu. Vanakooli kasvatusega ema kardab oma tütre tuleviku pärast, kardab teda kaotada ning kardab, et tütar kaob võimuka mehe varju. Amy peigmees Dominic on aga järgmise põlvkonna esindajana filmide ning uuema meedia lummuses ning kinnitab, et noortele enam teater korda ei lähe.

See on siiras lugu ühest perekonnast, pereliikmete omavahelisest läbisaamisest, tülidest, leppimistest ja muutumisest läbi aja. Ma usun, et suurem osa vaatajaid suudab tõmmata paralleele ka omaenda elu või minevikuga.

Aga see tuli mulle üllatusena, et 1984. aastal Inglismaal mobiiltelefonid juba nii levinud olid :)

Otsetee paradiisi, Puhtsüdamlik ülestunnistus

Allan Keian Otsetee Paradiisi” ja “Puhtsüdamlik Ülestunnistus”

Uudishimu sai võitu. Nimetatud raamatud on olnud Apollo ilukirjanduse top 10-s paaril nädalal. Suurte reavahedega, üsna kobavas kirjastiilis raamatud said mõne tunniga läbi loetud ning rohkem ma nende peale poleks aega kulutada tahtnud ka.

Ma ei armasta suuremat paroodiaid. Kahjuks ei olnud žanri enne lugemahakkamist kuskilt võimalik tuvastada. Igal pool kirjutati kaasahaaramisest ja arvukalt müüdud põnevikest.

Mõlemad raamatud olid kolkakülast pärit Maarjast, keda 16-aastaselt vägistatakse, bordelli tööle petetakse, narkomuulaks värvatakse, pornomodellins kasutatakse, seejärel taas bordelli, seekord Monacos luksusjahil olevasse petetakse, kes seejärel põgenedes helikopterist langevarjuga alla hüppab, saades võhivõõralt piloodilt 50 000 eurot kingituseks, keda peale hüppamist taas vägistada tahetakse (siinkohal lõpeb esimene raamat); kes seejärel Ameerikasse lendab, 45 000 euroga 9 kuud Hiltoni parimas sviidis elab, pidutseb, tennisetunde võtab, ohjeldamatult kalleid riideid ostab (muide, Hilton ei tundugi nii kallis olevat, kui ma siiani arvasin), seejärel pankrotistunult börsipettusi korraldab, sellega miljoneid teenib (etteruttavalt olgu öeldud, et üks mees pani kõigi nende miljonitega ajama, nii, et peategelane oli jällegi pankrotis), käigu pealt programmeerib, tunni ajaga ise omale börsi toimimise selgeks tegi, peale teist pankrotti hipiseltskonna leidis, kellega kaks aastat ringi reisis, seejärel peale autoavariid, kus kõik teised viis surma said ja tema ainsana marrastustega pääses, kindlustuspettuse sooritas ning moeloojaks hakkas. Peale kõike seda murdis tema tuppa salk korralikult relvastatud politseinikke, kes ta käed raudu panid ning ülekuulamisele viisid. Raamatu lõpus lasti tüdruk maha.

16-aastaselt kooli pooleli jätnud peategelane oli äärmiselt andekas kõiges, mida iganes ta ette võttis – ta oli imeilus, itaallasi langes tema ees nagu loogu, kohe esimesest tennisetunnist alates oli selge, et ta on imelaps ning jõuab veel kaugele, mitte kunagi IT-d õppinuna programmeeris ta käigupealt, börsi toimimise ning selle petmise mõtles tunni aja jooksul ise enda jaoks selgeks, kui ta joonistama hakkas, peeti teda uueks Picassoks, kui ta moodi looma hakkas, sai hetkega maailmakuulsaks, mõne kuu järel töötas tema heaks tuhandeid alluvaid, ta avas esindusi üle kogu maailma.

Autoril läks teise raamatu lõpus sassi, mis hetkel tulnuks kasutada mina-vormi ja kuna tema-vormi. Ka ei ole eesti keeles korrektne pealkirja kõikide sõnade suurtähtedega kirjutamine.

Nirgendwo in Afrika

Stefanie Zweig - Nirgendwo in Afrika

Mulle on alati meeldinud, kui mõnes heas raamatus soovitatakse mõnda teist head raamatut. Ma ei suuda hetkel küll meenutada, millisest ma selle konkreetse idee sain, aga igal juhul raamatu ma omale Ebayst tellisin ja praeguseks ka läbi lugenud olen.

Regina, olles tol ajal viieaastane, emigreerub enne Teist Maailmasõda koos vanematega natsi-Saksamaalt Aafrikasse, Keeniasse. Saksamaal tagasihoidlik ja arg tüdruk aga elavneb Aafrikas, saab üle varasematest hirmudest ning hakkab oma uut elukohta piiritult armastama. Tema rõõmu varjutavad vaid vanemate omavahelised, aeg-ajalt jahenevad tunded ning pikad, kolmekuulised perioodid koolis, eemal kodust ja sõpradest. Ka ei suutnud tema vanemad, eriti isa kuni emigratsiooni lõpuni Aafrikas kodumaad näha. 1947. aastal kolis perekond, kes selleks hetkeks oli ühe pereliikme võrra suurem, tagasi Saksamaale.

Autobiograafiline raamat, ladus kirjastiil, autori armastus Keenia vastu ning maastikukirjeldused panevad lugeja kaasa elama, koos tegelastega lootma ja ootama.

Laupäev, 5. november 2011

Kaiserschmarrn


Ma ei ole kunagi saladust teinud sellest, et ma saksa kööki suuremat hinnata ei oska. Üks vähestest asjadest, millele ma erandi teen, on laupäevahommikune kaiserschmarrn. Ja seegi peaks algselt hoopis Austriast pärit olema :) Kuid Saksamaal vägagi levinud. Imeliselt õhuline, kergelt ja kiirelt valmiv ning lõputult variatsioone pakkuv kook sobib hästi nädalavahetuse hommikusse piimakohvi kõrvale.

Ühe sööja kohta läheb vaja:
2 muna
1 spl suhkrut
natuke soola
0,5 dl piima
1 dl jahu
1 tl vanilliekstrakti
soovi korral rosinaid, pähkleid, mandleid, kuivatatud puuvilju vmt
serveerimiseks (tuhk)suhkrut, mett, moosi, vahtrasiirupit, värskeid marju, vahukoort vmt
praadimiseks selitatud võid


Vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks. Sega hulka jahu, sool, piim, vanilliekstrakt ja (rummis leotatud) rosinad või kuivatatud puuviljad, (röstitud ja hakitud) pähklid või mandlid.
Vahusta munavalged tugevaks vahuks ning sega ettevaatlikult taignasse.
Sulata pannil või ning vala korraga ühe portsu jagu tainast pannile. Küpseta madalal tulel mõlemalt poolt kuldpruuniks kuni kook on läbi küpsenud.
Rebi kook tükkideks, puista peale (tuhk)suhkrut ning serveeri kas niisama või mee, moosi, vahtrasiirupi, värskete marjade, vahukoore või muu meelepärasega.

Kõrvitsa-tapiokipuding jõhvikakastmega

Kõrvitsahooaeg jätkub koos kevadise lemmiku, tapiokiga :) Sügisesse sobiv, kookospiima ja kõrvitsapüreega tapiokipuding jõhvikakastmega.

Vaja läheb:
1 dl tapiokki
650 ml vett
3+1 spl pruuni suhkrut
1 tl vanilliekstrakti
pool laimi
1 dl kookospiima
1,5 dl kõrvitsapüreed
3 kardemonikupart, puhastatud ja purustatud
1 dl jõhvikaid


Kuumuta vesi, lisa tapiokk ja keeda madalal tulel pidevalt segades 10-15 minutit.
Sega omavahel kõrvitsapüree, 3 spl suhkrut, laimimahl, vanilliekstrakt ja purustatud kardemon. Kõige lõpus sega hulka ka kookospiim.
Kui tapiokk on keenud, sega hulka kõrvitsa-kookospiimasegu ning keeda segades veel mõni minut.
Tõsta puding magustoidukaussidesse ja jäta jahtuma.
Kastme jaoks püreesta jõhvikad 1 spl suhkruga ning tõsta kaste jahtunud pudingi peale.


Neljapäev, 3. november 2011

Teisipäev, 1. november 2011

Coraline


Link
Tellitud, broneeritud ja omale :) Ülejäänud uued ehted on poes.

Johnny English Reborn

Johnny English Reborn, režissöör Oliver Parker

Järjekordne märge endale, et käisime kinos. IMDB-s on see film saanud hämmastavad 6,7 punkti.Link

Esmaspäev, 31. oktoober 2011

Brokoli-laimikana


Tasakaalustamaks sügisesi vürtsikaid karrisid ja Tai suppe, tuleb vahetevahel isu kerge kana ja köögivilja järele. Siin pajas on koos kanafilee, rohkelt küüslauku, brokoli, peotäis mandleid, mett la rohkelt värsket laimi.

Vaja läheb:
2 kanafileed
õli praadimiseks
3 küüslauguküünt
üks brokoli, õisikud
200 ml kanapuljongit
2 spl mett
1,5 tl maisitärklist
1 laim, mahl ja riivitud koor
peotäis mandleid või india pähkleid, röstitud


Viiluta kana. Kuumuta pannil õli ja pruunista selles kanafileeribad. Tõsta kana pannilt.
Haki küüslauk. Pane küüslauk ja brokoli pannile ning sega korralikult läbi. Lase paar minutit pruunistuda, seejärel kata pann kaanega ning lase paar minutit haududa.
Sega omavahel puljong, mesi ja maisitärklis. Vala segu brokoli ja küüslaugu peale ning sega kuni see pakseneb. Lisa ka kana ja lase uuesti keema tõusta.
Lisa segule laim ja mandlid ning serveeri kohe.

Serveeri kas iseseisvalt või aurutatud riisiga.

Retsept on taas muudatustega raamatust 101 One-Pot Dishes.


Pühapäev, 30. oktoober 2011

Karamellised kõrvitsaküpsised

Ma ei ole suurem asi küpsisesõber, aga need, kergelt karamellised, seest pehmed ja ümbert krõbedad kõrvitsaküpsised on imehead.

Vaja läheb:
150 g võid
225 g fariinsuhkrut või tumedat muscovado suhkrut
300 g keedetud ja püreestatud kõrvitsat
150 g rosinaid või 100 g hakitud valget šokolaadi
4 kupart kardemoni, puhastatud ja purustatud
1,5 tl vanillisuhkrut
340 g nisujahu
1.5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl jahvatatud kaneeli


Vahusta või suhkruga, lisa kõrvitsapüree.
Sõelu teise kaussi jahu, küpsetuspulber, vanillisuhkur, kardemon ja kaneel, sega juurde ka šokolaaditükid või rosinad. Lisa seejärel või-kõrvitsasegule. Sega hoolega.
Tõsta tainas lusikaga küpsetuspaberile, jättes tainaportsude vahele piisavalt ruumi, kuna küpsised valguvad küpsedes laiali.
Küpseta 200-kraadises ahjus 15-18 minutit, kuni küpsised on veidi pruunistunud.
Jahuta ahjuplaadil 5 minutit.

Kogusest tuleb ca 30 küpsist.

Retsept veidi muudetult nami-namist.

Link

Nakkus

Contagion, režissöör Steven Soderbergh

Järjekordselt lihtsalt omale märkus, et, tsiteerides Helenat, "õppefilm" on nähtud.

Esmaspäev, 24. oktoober 2011

Maroko sidrunikana


Ka selle toidu idee on raamatust 101 One-Pot Dishes. Tegelikult on sealt pärit koostisained, sest valmistamise kohapealt ei olnud mul soovi ega võimalust küpsetada kana mikrolaineahjus. Seega kombineerisin selle asemel keetmist, praadimist ja küpsetamist ning kohaldasin ka koguseid oma maitsele vastavaks.

Vaja läheb:
pool kilo kanafileed
1 sibul, viilutatud
3 küüslauguküünt, purustatud ja hakitud
soola
oliiviõli
pool sidrunit, hakitud koos koorega
50 grammi kooritud mandleid
suur peotäis rohelisi oliive
150 ml värsket kanapuljongit
suur peotäis koriandrit


Kui soovid siin või mõnes teises toidus kasutada värsket kanapuljongit, prae terved kanafileed mõlemalt poolt õlis kiirelt pruunikaks, maitsesta soolaga ning vala peale ca 600 ml vett. Lase keema tõusta ning keeda madalal tulel paarkümmend minutit, kuni kana on läbi keenud. Tõsta fileed välja ning kurna puljong. Kui puljongit ei soovi, võib selle osa vahele jätta.

Viiluta fileed ning prae koos küüslaugu ja sibulaga kuldseks. Vala ahjuvormi põhja pisut õli, tõsta selle peale kana-sibula-küüslaugusegu ning hakitud sidrun, mandlid ja oliivid. Vala peale 125 ml puljongit (ülejäänu võid ära kasutada mõnes teises toidus), sega kergelt läbi ja küpseta 200 kraadi juures ca 25 minutit.

Serveeri rohke koriandriga.

Maroko kikerhernesupp


Hiljuti ilmus minu kokaraamaturiiulisse BBC Books 101 one-pot dishes, kust on pärit ka siinsesse sügisõhtusse hästi sobiv sidruniline kikerhernesupp.

Vaja läheb:
oliiviõli
1 keskmine sibul, hakitud
2 sellerivart, hakitud
2 tl vürtsköömnet
600 ml värsket puljongit
3 keskmist tomatit, püreestatud (või 1 purk purustatud tomateid)
3 küüslauguküünt
1 purk kikerherneid, nõrutatud
0,5 - 1 sidrun, mahl ja riivitud koor
peotäis koriandrit


Kuumuta õli ning prae madalal tulel sellerit ja sibulat ca 10 minutit, kuni need on pehmed ja kergelt jumekad. Maitsesta vürtsköömnega ja hauta veel minut. Keera kuumus kõrgemaks ning lisa puljong, tomatipüree, purustatud küüslauk ja kikerherned. Hauta 8 minutit, seejärel lisa sidrunikoor ja -mahl ning keeda veel kaks minutit. Maitsesta vajadusel ning serveeri rohke koriandriga.

Pühapäev, 23. oktoober 2011

Islam ja diktatuurid, Venemaa ja Kesk-Aasia

Olev Remsu - Islam ja diktatuurid, Venemaa ja Kesk-Aasia

Üsna mahukas raamat kolmenädalasest reisist Venemaale ja Kesk-Aasiasse. Kuigi mulle Remsu kirjastiil väga ei meeldi, siis raamat ise oli huvitav, andes rohkelt infot ning tekitades huvi külastatud-kirjeldatud kohti ka ise näha.

Reisi eesmärk oli tutvuda nii usulise kui poliitise olukorraga endistes Nõukogude Liidu liikmesriikides ning üritada jõuda selgusele, miks need riigid nii kiirelt islamiseerunud on.

Paani labürint

El laberinto del fauno, režissöör Guillermo del Toro

1944. aasta sõja-aja Hispaanias põgeneb Ofelia oma armutu kasuisa, Hispaania armee kapteni eest muinasjutulisse fantaasiamaailma. Samal ajal kui ta ema on viimaseid nädalaid rase, õuepeal käib sõda, kus armu ei anta kellelegi, kohtab Ofelia haldjat, kes juhatab ta labürinti metsavaimu juurde. Viimane räägib Ofeliale, et too on ammu kadunud printsess, aga oma staatuse tõestamiseks tuleb läbi teha kolm testi.

Kolmapäev, 19. oktoober 2011

Tume šokolaad


Tumeda šokolaadi tooni kobarad on juba müüdud, ülejäänud uued ehted on poes.

Pühapäev, 16. oktoober 2011

Kanalihapallid okraga tomatikastmes


Kuniks veel jagub kohalikku tomatit, saab teha imelisi värskeid ja kiireltvalmivaid tomatikastmeid. Mõned küpsed tomatid, sibulat, küüslauku, maitse järgi vürtse, natuke vett või puljongit ja kastmepõhi on valmis. Soovi korral kasvõi kohe värske pastaga söömiseks. Ja kuigi tavaliselt minu meelest kana ja tomat kokku ei sobi, siis need kanalihapallid maitsesid tomatikastmes väga hästi.

Vaja läheb:

Kanalihapallide jaoks:
2 kanafileed
4 spl oliiviõli
soola
punt tilli
punt koriandrit
2 tl vürtse vastavalt maitsele (näiteks vürtsköömen, garam masala, momo masala)
pool sibulat
2 küüslauguküünt
peotäis keedetud riisi
praadimiseks õli

Tomatikastme jaoks:
2-3 tomatit
1 klaas vett või puljongit
pool sibulat
1 küüslauguküüs
1 tl vürtsköömneid
kümmekond okrat
õli


Pane kõik kanalihapallide ained peale riisi ja praadimisõli blenderisse ning sega ühtlaseks. Sega eraldi juurde ka keedetud riis ning jäta segu pooleks tunniks maitsestuma. Vormi pisikesed pallid ning prae õlis kuldpruuniks. Tõsta taldrikule.

Tomatikastme jaoks pane kõik ained peale vee/puljongi, okra ja õli blenderisse ning püreesta ühtlaseks. Vala tomatipüree pannile ning kuumuta kuni segu pakseneb. Lisa seejärel vesi ja lase keema tõusta. Vala kanalihapallid ja okra tomatikastmesse ja lase kümmekond minutit haududa.

Serveeri riisiga.

Biutiful

Biutiful, režissöör Alejandro González Iñárritu

Javier Bardem on hea. Ja film oli hea.

Uxbal on üksikisa, kes kasvatab Barcelonas oma kahte last ning on raha teenimiseks sunnitud tegutsema Barcelona all-ilmas. Pärast seda kui ta kuuleb, et tal pole haiguse tõttu enam palju elada jäänud, üritab ta oma laste tulevikku võimalikult kindlustada ning tema tegevused muutuvad järjest meeleheitlikumaks ja riskantsemaks.

Filmis on meeleheidet, armastust, vägivalda, usaldust, kahetsust, valu, lootusetust ja lootust. See film näitas ka Barcelonat hoopis uuest küljest, sellisest, mida enamus näha ei tahaks ning mille olemasolu eitama kiputakse. Barcelona illegaalsed võõrtöölised, Senegali põgenikud, keldris ööbivad hiinlased, haige üksikisa, kes peab kindlustama oma laste tulevikku ning samas hoolitsema ka neurootilise endise abikaasa eest.

Kas Eestis müüdavad DVD-d mingi kvaliteedikontrolli ka läbivad? Ma olen siiani küll pooldanud originaalide ostmist, aga siinsete filmide olematu kvaliteet muudab selle mõttetuks. Milleks maksta raha kui DVD esimesel (Biutiful) või teisel (Vicky Cristina Barcelona) vaatamisel juba katkema hakkab? Ja need kaks on vaid näited hiljutiostetud filmidest. Mõistlikum on oma filmid edaspidi osta reisidelt ja netipoodidest või laadida alla. Viimane pole küll väga legaalne tegevus, samas on põhjendamatu ka raha küsimine selge praagi eest.

Roosiruudud


Punastes, kergelt läbikumavates ruutudes on krõbe ja karamelline põhi, sidruniline täidis ning mõnusalt idamaine roosimaitse.

Põhja jaoks läheb vaja:
1 klaas jahu
pool klaasi tuhksuhkrut
9 spl selitatud võid
natuke soola

Täidise jaoks läheb vaja:
2 muna
1 munakollane
2 spl riivitud sidrunikoort
2/3 klaasi suhkrut
1,5 spl jahu
4 spl värskeltpressitud sidrunimahla
2 spl roosisiirupit
1 spl kookosepulbrit (soovi korral)


Vooderda vorm tugeva hõbepaberiga nii, et saad selle servadest kinnivõttes koogi vormist välja tõsta. Määri hõbepaber õliga.

Taigna jaoks sega jahu, sool ja suhkur omavahel ning vala seejärel sisse ka selitatud või. Sega läbi ja suru ettevaatlikult vormi põhja ning küpseta 175 kraadi juures ca 20 minutit ehk kuni põhi on kuldkollane.


Samal ajal riivi sidrunikoor, pressi sidrunist välja mahl ning sega omavahel kokku täidise ained. Küpseta 175 kraadi juures veel ca 20 minutit. Lase koogil peale väljavõtmist mõni minut jahtuda ning tõsta seejärel vormist välja. Lõika kook ruutudeks ja puista üle tuhksuhkruga.


Sidrunimaitseline lamba-läätsesupp


Kuna jahedad sügisõhtud on kohale jõudnud, siis muutuvad söögid vaikselt vürtsikamaks ja soojendavamaks. Sidrunimaitseline tomati-läätsesupp lambalihaga maitseb suurepäraselt ning sobib imehästi kirju ja päikeselise sügispäeva õhtusse.

Vaja läheb:
300 gr lambahakkliha
pool sibulat
2 küüslauguküünt
paar spl õli
ca 500 ml vett
soola
1 tl vürtsköömneid
2 tomatit püreeritult
1 dl punaseid läätsesid
1 sidruni riivitud koor ja mahl
0,5 tl jahvatatud koriandrit
0,5 tl garam masalat
1-2 kuivatatud tšillit
peotäis värsket koriandrit


Haki sibul ja küüslauk ning pruunista kergelt õlis. Lisa hakkliha, sool, pool tl vürtsköömneid ning prae kuni hakkliha on kergelt pruunikas. Vala hakklihale tomatipüree, vesi, sidrunikoor ja -mahl, läätsed, jahvatatud koriander, 0,5 tl vürtsköömneid, garam masala, tšilli ning pool peotäit hakitud värsket koriandrit. Lase keema tõusta ning hauta seejärel madalal tulel kuni läätsed on pehmed, ca pool tundi. Serveeri hakitud koriandriga.