Laupäev, 28. juuni 2008

Kalamaja moonid


Tallinn,
27.06.2008

Turul



Mulle meeldib turul. Meeldib, et ma saan osta päikese järgi lõhnavat ja maitsvat tomatit, mida poes ei ole. Et ma saan osta kirsse ja mureleid oma lemmikletist ja ma tean, et nad on imehead. Et "oma" värske kartuli leti poole jalutades kõnnin mööda lettidest, millel lõhnab värske till ja on välja pandud suured hernekastid... Ja et kui ma kojujõudes teen nendest väikestest tomatitest koos küüslaugu ja rohke oliiviõliga pastat, siis tunnen suvemaitset :P

Tallinn,
28.06.2008

Just hangin' around...


Tallinn,
27.06.2008

Reede, 20. juuni 2008

Veerõõmud :)


Tallinn,
19.06.2008

Rooooosa


Tallinn,
15.06.2008

Reede, 13. juuni 2008

Teisipäev, 10. juuni 2008

Roomas


Rooma
05.06.2008

Laupäev, 7. juuni 2008

Back in reality

Vahepeal on püstikuid vahetatud. See tähendab, et korterite seinte taga on augud ning minu vannitoast näeb trepikotta ja vastupidi :S Ühtegi töömeest täna näha ei olnud. Arvatavasti ei tööta nad ka homme. Seega on kõige optimistlikum prognoos, et trepikoja ja minu vannitoa vaheline otseühendus müüritakse kinni alles esmaspäeval. F*ck. Ja siis räägitakse, et korteriomanikud ei tohi püstikuid kinni müürida vaid peavad võimaldama neile ligipääsu. Neil, kellel olid torud seina sisse ehitatud, ei ole vähemalt otsevaadet vannitoast trepikotta... See oli see hetk, kui ma tundsin, et ma ei taha tagasi olla. Võtaks esimese ühe otsa pileti ükskõik kuhu :) Jah, muidugi läheb üle, aga närvi ajab ikka.

Reede, 6. juuni 2008

Rooma - Riia - Tallinn


Plaanisime peale hommikusööki veel kiire poeringi teha ümber Re di Roma, aga juba kell 10 saatis paanikas majaperenaine meile sõnumeid, et me olevat koos võtmetega välja läinud ning ta soovib kell 12 meie tuba kätte saada, kuna tal tulevad uued kliendid.

Kui mul ei oleks värskeid muljeid Umbria väikestest mägilinnakestest või kui mul ei oleks tekkinud pidevat võrdlusmomenti Barcelonaga, siis ma võib-olla arvaksin Roomast teisiti. Aga praegu on hea meel, et me ei veetnud tervet puhkust Roomas vaid käisime ka mujal ringi :)

Südaöösel jõudsime Tallinna ja see oli tore :)

Foto:
Re di Roma, meie B&B kõrval
06.06.2008

Neljapäev, 5. juuni 2008

Rooma ei ole minu linn






Eelmisel õhtul oli majaperenaine meile tutvustanud korterit ning mainis, et peale meie peatub seal veel üks naisterahvas Ameerikast, kes olevat parajasti kinos. Seda suurem oli meie üllatus, kui järgmisel hommikul avastasime, et hõivatud on MÕLEMAD vannitoad. Kuidas saab üks naisterahvas korraga kasutada kahte vannituba, tundus mõistatusena. Hetk hiljem väljus ühest vannitoast meessoost itaallane. Ja veel hetk hiljem teisest teine. Lisaks eelpool mainitud ameeriklannale elasid seal veel kaks itaalia meest ja üks naine :)

Kuna alustasime vara, siis ei pidanud Vatikanis üheski sabas seisma ning olime 15 minutiga üleval. Vatikan üle vaadatud ja linnavaated nähtud, liikusime erinevate piazzade, purskkaevude ja pantheoni kaudu hispaania treppide juurde. Selleks hetkeks ei olnud Rooma suutnud meile veel mingit muljet avaldada. Kõik kohad olid turiste täis. Kohati tundus neid lausa mitmel tasandil olevat :)

Hiljem veelkord läbijalutatud vanalinn ja Trastevere parandasid üldmuljet mõnevõrra. Colosseumi juures oli mõnus jalga puhata :)

Vanalinnas sõime lõpuks ka kauaoodatud fiori de zuccat, mis nägid välja imeilusad ja maitsesid ka väga hästi :) Pasta oli samuti üks reisi parimaid. Ja esimest korda toodi salati ja pasta juurde värske, veel soe sai :P

Roomas toimus neil päevil ÜRO kohtumine, millest osavõtjad peatusid eeldatavasti Hispaania treppide läheduses olevas hotellis (järeldus tehtud puhtalt fotograafide ja kaamerameeste arvu tõttu seal hotelli ees) .

Õhtul paar poodi Terminis ja kella kaheksa ringis olime juba oma B&B-s saia ja trühvlivõiet ja stracchianot söömas. Telekast ootasime juba teadlikult Domenicot ja tema armastuseotsinguid, sest eelmisel õhtul nähtud eelvaade tõotas huvitavat osa :) Selleks päevaks oli üks afroameeriklanna haigeks jäänud, tegemist oli kerge külmetusega. Domenico ette ilmus ta vesiste silmade ja näomaskiga ning oli ennast keeranud mitme teki sisse. Otseloomulikult kasutas Domenico süllesadanud võimalust ning saatis ta kohe koju. Tüdruk läks nuttes ja rääkides, kui väga ta Domenicot armastab. Ülejäänud tüdrukutele anti selga sexpoodides müüdavate sarnased kohevad ultraminikleidid ja sukad, milles nad pidid köögis Domenicole tegema kana parmesaniga, mis maitseks nii nagu Domenico ema tehtu. See, kes tegi kõige maitsvama, sai Domenicoga kohtingule. Kaotajad said teise võimaluse - nad pidid samas riietuses köögi ära koristama ning võitja ehk see, kes koristab kõige ahvatlevamalt, sai ka samale kohtingule. Järgnevad 10 minutit aelesid kõik tüdrukud köögipõrandal, -laudadel ja -kappidel fairyvahu sees. Viimane hetk, mida ma enne magamajäämist nägin, oli see, kuidas Domenico läks kahe tüdrukuga kohtingule ning üks pidi pidevalt pealt vaatama, kuidas ta teisega ameles :)

Fotod:
Vatikani katusel
Vaade Hispaania treppidelt
Latern :)
Colosseo
Pantheon
05.06.2008

Kolmapäev, 4. juuni 2008

Palazzo perenaine








Ma lugesin läbi raamatud "Tuhat päeva Toskaanas", "Tuhat päeva Veneetsias" ja "Palazzo perenaine. Kodu leidmine Umbrias" Marlena da Blasilt. Isegi kui ma poleks kuni selle hetkeni kunagi varem Itaalia toitu proovinud, siis ainuüksi neist raamatutest piisanuks, et minust on saanud täielik Itaalia köögi fänn :) Oma kolmandas raamatus kolivad autor ja tema abikaasa Toskaanast Umbriasse ning leiavad kodu Orvietos.

Hommikusöök Orvieto Scalas asuvas hotellis tähendas seitset erinevat magusat saia ja kooki, millele oli võimalik peale määrida viit sorti moosi ja mett või panna ühte sorti salaamit ja kiletatud juustu :) Kohv oli absoluutselt kõige viletsam, mida me reisil jõime (Riia lennujaamas oli ka parem).

Liikusime tagasi raudteejaama, et jätta seljakott sinna hoiule ning minna ise funiculariga üles linna peale. Selgus, et pagasihoidu ei ole. Gerli küsis ühe meesterahva käest pagasi kohta ning kuna too ei osanud inglise keelt ja meie ei läinud minema ka, siis ta viis meid dispetšeriruumi, kuhu saime koti nende laua alla jätta :) Siit siis ka vihjed tasuta pagasihoiustamisvõimaluste kohta väikelinnades: hotelli fuajeed ja raudteejaama dispetšeriruumid :P

Muide, kui itaallased ise mõnda asja ei tea, siis nad leiavad kellegi, kes teavad. Vähemalt maapiirkondades saab turist alati abi :)

Sõitsime funiculariga üles ja bussiga otse Duomo (toomkirik) ette. Orvieto Duomo on imeilus ja väga võimas. Ausalt öeldes jättis sellise väikese linna suur duomo mulle unustamatuma mulje kui Vatikan Roomas :) Tegime Duomo ees, taga, külje peal ja piazzal aega parajaks, et minna ekskursioonile Orvieto Undergroundi. Orvieto alune on täis etruskide poolt kaevatud koopaid, kus nad erinevatel aegadel kogusid vett, püüdsid tuvisid, tegid oliiviõli. Suurem osa koobastest on hetkel eravalduses ning kasutuses veinikeldritena, osa on linna omad ning neid näidatakse ka turistidele.

Torre del moro otsast nägime tervet Orvietot ning selle ümbrust... Peale seda hakkasime otsima lõunasöögikohta. Kohalike bussijuhtide poolt soovitatud koht oli kinni, seega astusime sisse teise vaiksel kõrvaltänaval asuvasse pisikesse restorani. Kuna meil läks oma veiniga kauem aega ning restorani pealelõunane sulgemisaeg oli käes, siis "osalesime" veel ka personali lõunal :) Lisaks juba joodud Orvieto Classicole valati meil pokaal täis kohalikku majaveini, mis olevat koka oma toodang :) Pealelõunal tegime veel pika ringi väikestel lilli täis tänavatel.

Orvietos meenus mulle pidevalt raamat "Kodu leidmine Umbrias" ning teadlikult või mitte kujutasin sealt pidevalt ette raamatu autorit ringi liikumas :)

Kiirvisiit Pozzo della Cavasse andis teada, et cavat seal vaatamata koha nimele siiski ei pakuta :)

Kui olime jõudnud ringiga tagasi Piazza de Duomole ning jõime seal oma pealelõunast espressot ja grappat, hakkas taevas pilve minema. Paar minutit enne bussi saabumist, mis meid funiculari juurde viis, hakkas paduvihma sadama ning hetk hiljem ka rahet. Kümmekond minutit hiljem kui olime funiculariga taas alla Scalasse sõitnud, oli vihm lõppenud ja päike väljas :) Seega pidas viieminutilise vihma kohta käiv jutt seekord paika.

Mul on tunne, et Barcelona sai konkurendi lemmiklinna osas :)

Õhtune rong Rooma ja pool kümme õhtul olime juba oma B&B-s.

MTV pealt tuli taas amore otsimise saade. Me ei osanud seda oodatagi, arvasime, et ju on tegemist mingi korra nädalas eetrissemineva sarjaga. Seekord oli konkurents karmimaks läinud ja osad tüdrukud omavahel üsna nugade peal. Intervjuudes räägiti kõiki teisi alati taga. Võistluseks värviti pesuväel tüdrukud lubivalgeks, anti kätte viinamarjakobarad ja nad pidid postamendi otsas monumendi kuju võtma. Kes liigutas ja alla kukkus, oli võistlusest väljas. Võitja sai Domenicoga kohtingule. Üks tüdruk minestas ka. Jäime põnevusega järgmist osa ootama :)

Fotod:
Pisikeste kitšide poodidega tänav
Pudeliharjaõitega põõsas Orvieto tänaval
Orvieto pesunöörid
Orvieto hoovis
Piazza del Duomo
Duomo
Gerli Orvieto raudteejaamas
04.06.2008

Teisipäev, 3. juuni 2008

How low can you go






Varajased hommikud on toredad - tänavad on mõnusalt turistidest tühjad, näha on vaid päeva alustavaid kohalikke, kes teevad rõdul suitsu, avavad oma poodi või jalutavad tööle. Sienas alustasimegi vara, pool 9 olime linnas juba. Ostsime maasikaid ja jõime espressot teel piazza del Campole. Väljak ise oli suur ja inimtühi. Istusime keset platsi hommikupäikese kätte ja sõime maasikaid :P

Kaalusime ka torni ronimist, kuid see oli "closed due to rain", mis pani natuke imestama, sest mingit vihma ei sadanud. Vaadet linnale nautisime hoopis Santa Maria kiriku eest.

Rooma lennujaamast väljasaamise hetkest alates olin ma pidevalt kättesaamatus kauguses (näiteks rongi- või bussiaknast) näinud moone... Lõpuks leidsime mooniaasa keset Sienat, otse nunnade hotelli kõrvalt :) Veetsime seal vähemalt pooltunni :D

Pagasi jätsime seekord Massimo auto pagasiruumi, et kui õhtul Orvietosse sõiduks läheb, on pagas hea lähedalt võtta :) Olime omale Orvietosse broneerinud toa hotelli, mis pidi olema 1 km raudteejaamast. Kui kell 10 õhtul kohalejõudes kohalikelt uurisime, kuhu suunda me minema peaks, vaatasid nad meid suurte silmadega, et kas me plaanime tõesti sinna jalgsi minna. Hetke pärast hõikas naisterahvas, kes meile teed juhatas, ühe taksojuhi lähemale, kes oli valmis meid 10 euro eest hotelli viima. Pärast taksosõitu hotelli võib öelda, et raudteejaamast oli sinna hinnanguliselt ca 3-4 km.

Receptionis olnud hallipäine mees vabandas, et ei räägi inglise keelt, aga selle aja peale saime me juba ise itaalia keelest suurepäraselt aru :) Küsis, kust me oleme ning kui me olime vastuvõtulaua kõrval olevasse lifti läinud ning liikusime juba ülespoole, kuulsime, kuidas ta omaette imestunult kordas, et "Estonia" :)

Toas oli telekas. Kuna me itaaliakeelsetest saadetest suurt lugu pidada ei osanud, panime MTV peale. Üsna öisel ajal hakkas seal saade, kuidas Itaalia (rikas?) poissmees otsib omale Ameerikast oma elu armastust. Saatesse olid pääsenud 15 modellimõõtu naist, kes siis kõik mehe südant üritasid võita. Esimeses saates, tutvumisvoorus, kandsid naised BIKIINE ning kui neil paluti endast rääkida, siis käisid läbi sellised tutvustavad laused nagu "Mul on ehtsad tissid, katsu!" ja "Ma olen köögis seksinud". Wtf??? Toimus ka võistlus, mille võitja sai Domenicoga kohtama minna. Võistlus seisnes selles, et õues oli hiiglaslik vann täis spagette tomatikastme ja lihapallidega ja tüdrukud olid jagatud kolme tiimi. Igast tiimist jooksid tüdrukud ükshaaval vannini, hüppasid sisse, toppisid omale nii palju lihapalle suhu kui mahtus, jooksid tagasi ülejäänud tiimiliikmete juurde ja sülitasid lihapallid sealolevasse tühja kaussi. Seejärel jooksis järgmine tüdruk lihapallide järele. Võistluse lõpupoole hakkasid nad vannis ka üksteist spagettidega loopima ja muudmoodi teisi takistama. Võitjatiim kogus vannist välja 222 lihapalli. Saate lõpus valis Domenico välja 10 tüdrukut 15-st, kes said jätkata tema Bambinadena. Ülejäänud 5 pidid saatest lahkuma. Kuuldavast olid lahkujad kõvasti nutnud ning rääkinud oma kustumatust armastusest Domenico vastu. Seda hetke ma enam ei näinud, sest magasin juba :) Postituse pealkiri on inspireeritud nähtud saatest.

Fotod:
Piazza del Campo
Vaade Sienale
Südamekujuliselt kasvanud roosid :)
Kauaoodatud moonid nunnade hotelli kõrval
Duomo on pulmafotode tegemise koht
03.06.2008

Esmaspäev, 2. juuni 2008

"It never rains more than 5 minutes in Italy"







Hommikul viis Leticia meid Bastia Umbra raudteejaama, kust läksime rongiga Santa Maria degli Angelisse, et sealt bussiga üles Assisisse sõita.

Santa Marias jätsime Gerli seljakoti pagasihoidu. Sellest sai ka reisi kõige kallim pagasihoid - 10 minutit maksis 2.60 EUR. Kuna eeldasime, et buss Sienasse läheb sealtsamast Santa Mariast (mitte ülevalt Assisist, "kust ei lähe midagi peale bussi alla Santa Mariasse"), siis tundus igati mõistlik kott alla jätta ja see sealt siis hiljem Siena bussi peale minnes uuesti kaasa võtta. Gerli kiire käik hotelli, uurimaks täpsemalt, kust ikkagi buss läheb, tegi meile selgeks, et Siena buss läheb siiski Assisist ning 10 minutit peale hoiule andmist võtsime seljakoti uuesti kaasa.

Assisis jätsime seljakoti kõige lähema hotelli fuajee seina äärde :) Tasuta.

Linnake asub mäe küljel ja on imeilus. Kitsad tänavad, pikad trepid, palju lilli.

Lõuna ajal saime aru, et väide, et Itaalias ei saja kunagi kauem kui viis minutit, on kerge liialdus :) Viimase veinipokaali juures hakkas sadama ja kui kell 5 bussi peale läksime, sadas ikka veel. Õnneks sadu väga tugev ei olnud ning meil õnnestus ikkagi San Francesco basiilika üle vaadata.

Sienas kohtusime Massimoga, kes sõidutas Chianti veinipiirkonnas ringi ja taas sõime õhtust Sagral. Kuna Massimo korter osutus arvatust natuke väiksemaks, otsustasime juba järgmisel õhtul Orvietosse sõita.

Fotod:
Hotell Assisis, kus hoiustasime seljakotti
Hall kiisu kaktusega Assisis
Kaev Assisis
Santa Maria degli Angeli
Purskkaev Assisis
Chianti veinipiirkond
02.06.2008

Pühapäev, 1. juuni 2008

Tallinn - Riia - Rooma - Foligno - Bastia Umbra


Buss, mis pidi meid hommikul poole kuueks Riia lennujaama viima, jõudis sinna natuke peale poolt viit, mis tähendas tund aega vähem magamist ja tund aega kauem Riia lennujaamas ootamist. Riia-Rooma lennuk oli ilusti graafikus ja jõudsime ettenähtud ajal Rooma. Pagasitöötlejad nii korralikud ei olnud kui piloot ning sel ajal kui meie Roomast juba Umbria suunas liikusime, minu pagas veel välja ilmunud ei olnud. Puhaste riiete ja telefonilaadija puudumist kompenseeris mõnevõrra oluliselt vähema pagasiga ringiliikumine.

Osades rongides on eraldi klaasseintega "air condiotioned" kabiinid, osades on igas vagunis sundkonditsioneer ja osades ei ole midagi :) Pühapäevase viimase lõigu Foligna - Bastia Umbra sõitsime täiesti külmas rongis ning järgmiseks hommikuks oli kurk valus.

Bastia Umbras ööbisime Leticia ja Mirko pool, keda nägime esimest korda elus, kuid kelle käitumisest võis jääda mulje nagu oleksime nende vanad head sõbrad :) Õhtul läksime suurema seltskonnaga kohalikule sagrale - toidufestivalile. Sõime pastat hanega ja tortat stracchiano ja rukolaga. Ma pean pastategemist ikka kõvasti harjutama veel :)

Kella 8 paiku õhtul helistati mulle ka Rooma lennujaamast ning teatati pagasi leidmisest. Kuna esmaspäev, 1. juuni on Itaalias riiklik püha ja mina ei viibinud ka enam Roomas, siis oleks pagasi järelesaatmine aega võtnud 48 tundi. Viktoria, kelle kaudu broneerisime Roomas omale ööbimise, tuli appi ja toimetas ise mulle pagasi meie Rooma B&B-sse. Kui me kolmapäeva õhtuks lõpuks Rooma jõudsime, oli pagas juba kohal :)

"It never rains more than 5 minutes in Italy" ütles Leticia ilma kohta. Hmmm :)

Foto:
Sagra, Bastia Umbra
01.06.2008