Kolmapäev, 30. detsember 2009

Raamatuaasta 2009

Sellel aastal loetud raamatud paremuse järjekorras:

10/10
Alec Le Sueur - Hotell maailma katusel
Carlos Ruiz Zafón - El juego del angel / The Angel's Game*
Ferenc Máté – Viinamägi Toscanas. Veinisõbra unelm*
Roy Strider - Minu Mongoolia*
Russell McGilton - Yakety Yak. Bombay to Beijing by Bicycle*
Simon Majumdar - Minu maailma maitsed*
Stephen Leather - Isiklik tantsija*

9/10
Åsne Seierstad - Kabuli raamatukaupmees
Chanrithy Him - Mõranenud klaas kerkib pinnale
E. M. Forster - Teekond Indiasse
John Boyne - Poiss triibulises pidžaamas*
Meaghan Delahunt - The red book*
Kaia-Kaire Hunt - Minu Nepaal*
Trudi Canavan – Õpilane
Trudi Canavan – Ülemlord

8/10
Britta Das - Päikesetõus Himaalajas
Carsten Jensen - Ma nägin maailma algust
Emily Jane Brontë – Vihurimäe*
Erle Stanley Gardner - Uneskõndija õetütre juhtum*
Hardeep Singh Kohli - Indian Takeaway: One Man's Attempt to Cook His Way Home
John Mole - Elu nagu kreeka E*
Karl Ernst von Baer - Eestlaste endeemilistest haigustest
Maria Kupinskaja - Minu Alaska*
Mele Pesti, Kristjan Jannsen - Mate ja miljon mahla*
Niccolò Ammaniti - I'll Steal You Away*
Paul Richardson - Hiline õhtusöök Hispaanias. Maitsete ja elamuste teejuht
Rudyard Kipling – Lispeth

7/10
Anatoli Bukrejev ja G. Weston DeWalt - Tõus. Traagilised ambitsioonid Everestil
Ants Eert - Afgaanide vang
E. M. Forster - Vaatega tuba
Jon Krakauer – Üksindusse
Neil Gaiman - Anansi Boys
Zadie Smith - Valged hambad
Vincent Schiavelli - Palju ilusaid asju*

6/10
Jan Beltrán - La mala vida ehk neetud elu*
Marlena de Blasi - Sel suvel Sitsiilias*
Jon Krakauer - Hõredasse õhku
Justin Petrone - Minu Eesti*
Vikas Swarup – Miljardimäng

5/10
Asha Miró ja Anna Soler-Pont - Sandlipuu jäljed

3/10
Fay Weldon - Võõrasema päevikud*
Mihkel Raud - Musta pori näkku

2/10
David Hatcher Childress - Hiina, Sise-Aasia ja India kadunud linnad
Kristiina Praakli - Minu Itaalia

Kuna ei ole mingit tõenäosust, et ma homse päeva jooksul saaksin läbi poolelioleva Grishami raamatu The Associate, siis on selle aasta nimekiri valmis ja sisaldab täpselt samapalju raamatuid kui 2008 :)

* Endal olemas, laenan kui kellelgi soovi on :)

Ilmaennustusest ja pesugeelifetišist



Sellised ilmaennustused järgnevateks päevadeks Tallinna norrakatelt ja kohalikelt ilmaennustajatelt. Ma loodan, et norrakad ei vea meid alt :)

Aeg-ajalt reklaame vaadates tekib küsimus, et reklaamitegijad peavad vaatajaid täiesti nõrgamõistuslikeks või siis osad tarbijad ongi seda. Õnneks pole ma oma tutvusringkonnas veel sattunud inimeste otsa, kes läheksid mõnele üritusele Perwolli pesugeel käekotis, et see siis sobival hetkel võiduka ilmega välja tõmmata. Samuti pole näinud sõprade perepilte, kus aukohal trooniks Rexi pesupulbripakk.

Muide, miks peaks pakkuma mehele, keda armastad, poolfabrikaate (Kikas)?

Pühapäev, 27. detsember 2009

Isetehtud jõulud :)


Tallinn,
detsember 2009

Teisipäev, 22. detsember 2009

Panang karri kalaga


Kui kodus on kana või kala ja jogurtit või kookospiima, siis saab alati kerge vaevaga karrit teha :) Kuna täna ühtegi retsepti aluseks ei võtnud, siis nimetus panang curry on võrdlemisi meelevaldne ning tuleneb põhimõtteliselt ainult pastast, mida ma kasutasin.

Kahele:
Kuumuta potis õli ja lisa teelusikatäis panang karri pastat, ca minuti pärast lisa kookospiima (kogus vastavalt maitsele, 200-400 ml). Lase veel minut keeda ja lisa hakitud kana või kala (pangasius on üldiselt india toitudesse hästi sobiv) ja ca pool hakitud suvikõrvitsat. Lase haududa kuni liha on läbi küpsenud ning lisa seejärel suhkruga maitsestatud tamarindi, sojakastet, kalakastet, kaffirilaimilehti, värsket laimimahla, natuke garam masalat ja värviks jahvatatud kurkumit ja/või sandlit. Lase veel haududa kümmekond minutit ja serveeri riisiga.

Tallinn,
22.12.2009

My Christmas Touch


Minu jõulukõrvarõngad :)))

Tallinn,
22.12.2009

Pühapäev, 20. detsember 2009

Minu Mongoolia

Roy Strider - Minu Mongoolia

Täpselt aasta aega tagasi jõulude ajal lugesin Roy Strideri Himaalaja jutte, tema elust Nepalis, Indias ja Tiibetis. Ja olin täiesti vaimustuses. Samamoodi lugesin nüüd ühe hingetõmbega läbi tema uue raamatu Minu Mongoolia.

Ma olen taas vaimustuses :) See raamat erineb väga tugevalt ülejäänud Minu-sarja raamatutest, see ei olnud autori nägemus mingist riigist koos põgusa ülevaatega riigis toimuvast. See oli tema reisist ja tema armastusest, aga see puudutas kuidagi. Ma arvan, et ma pole ainus, kes ennast mõnes situatsioonis ära tundis... Ning tõenäoliselt just seetõttu jätabki mõni raamat sügavama mulje kui mõni teine. See ei olnud enam lihtsalt märkmetest või blogipostitustest või avaldatud ja avaldamata kolumnidest kokkuklopsitud reisiraamat vaid ilukirjanduselaadne, ent siiski isiklik kiri armastatule.

Vaatamata sellele, et tegelikult oli ju lugedes teada, et nii mägedes ööbimine kui ka koera Eestisse toomine läksid lõpuks siiski hästi, suutis ta sellest kirjutades siiski üsna pingelised situatsioonid tekitada. Mulle meeldib ta kirjastiil ja see vahetu ausus, mis tema tekstide taga tundub alati olevat. Tema kolumne loen ka lehtedest alati :)

Ma tabasin ennast korduvalt mõttelt, et kas see ilus tüdruk, kellega ma kunagi Roy Striderit meie kontoris nägin, ongi Lõunarist. Ning ka sellelt, et mul on kahju, et ma ei saanud käia raamatuesitlusel, kus ma oleksin ka Häirät näinud.

Pühapäev, 13. detsember 2009

Vihurimäe

Emily Jane Brontë - Vihurimäe
Vanemuine - Vihurimäe

Taaskord enne vaatasin, siis lugesin :) Suvel käisime Alatskivil Vihurimäed vaatamas, peale seda ostsin omale raamatu ka. Lugemiseni jõudsin siiski alles nüüd.

Alatskivi loss sobis etenduse jaoks suurepäraselt, sattusime sinna ka ühel neist väga vähestest ilusa ilmaga õhtutest kogu suve jooksul. Kui ma nüüd tagantjärele raamatut lugesin, siis mind isegi hämmastas raamatu süngus. Etendusest otseselt sellist muljet ei jäänud. Võib-olla mõnevõrra aitas kaasa ka ilus ja soe õhtu ning loojuv päike. Etendus natuke ka pehmendas lugemist. Olles näinud Matveret Heathcliffina, oli keeruline kujutada teda ette nii õelana, kui raamatus kujutatud.

Mul on hea meel, et ma etendust nägin enne kui raamatut lugesin. Ma ei tea, kas ma oleksin üldse läinud etendust vaatama kui raamatuga eelnevalt tuttav oleksin olnud. Aga praegu oli etendus rohkem armastuslugu kui kahe mõisapere sünge ajalugu.

Reede, 11. detsember 2009

Aasia köögis


Nagu pildilt näha, saab lähemal ajal minu pool üsna palju aasia toite :) Ma ei oskagi arvata, kas see on mõistlik või mitte, et ma varusid Helsinkis täiendamas käin. Samas on see kõige lähem koht, kus mingi valik on.

Ma sain täna parimat Tom Khad, mida ma kunagi söönud olen. Ja ühtlasi aru, et ma ise ei oska seda ikka üldse teha. Tai restoran Tamarin on endiselt väga hea.

Tallinn/Helsinki,
11.12.2009

Kolmapäev, 9. detsember 2009

Vaatega tuba

E. M. Forster - Vaatega tuba

Olles Forsteri esimesi romaane ning kirjutatud 16 aastat enne Teekonda Indiasse, on see raamat märgatavalt romantilisem, naiivsem ja optimistlikum kui hilisem Teekond Indiasse. Kuid ka siin kritiseerib autor tugevalt brittide kitsarinnalisust.

Raamatus reisib Lucy oma eaka nõo Charlotte'ga Inglismaalt Itaaliasse Firenzesse ning põgeneb sealt George'i eest Rooma, kus tutvub Ceciliga. Tagasi Inglismaal, tuleb tal teha valik vabameelse George'i ja esteedist Cecili vahel.

Taas on Forster suurepäraselt portreteerinud eelarvamuste küüsis elavat ja kitsarinnalist sajandialguse Inglismaad, kus inimesed kardavad teha midagi "sobimatut" ning põlgavad isegi headust, mis pole väljendatud vastavalt kehtivatele normidele.

Teisipäev, 8. detsember 2009

Tiramisu


Kõige lihtsam ja täiesti kindla peale minek :)

Kasuta Savoiardi küpsiseid, espressot ja alkoholi (brändit).

Kreemi jaoks vahusta neli munakollast 100 ml suhkruga tugevaks vahuks, lisa kaks karpi (500 gr) mascarponet (näiteks Exquisa oma) ja vaniljesuhkruga vahustatud vahukoor. Lao vormi või kandiku põhjale kohvi ja brändi segusse kastetud küpsised, kata poolega kreemist. Tee samamoodi teine kiht ning sõelu kõige peale natuke ilma suhkruta kakaopulbrit.

Lase paar tundi või terve öö külmas seista.

Tallinn,
06.12.2009

Tropical Flowers



Tallinn,
07.12.2009

Pühapäev, 6. detsember 2009

Minu kuninganna Karo

Minu selle aasta ainus PÖFFifilm oli Minu kuninganna Karo. Filmi sisse juhatades teatas naisterahvas, et film kuulub programmi Foorum, mis tähendab, et filmi kas armastatakse või vihatakse. Kuidas see film sinna sattus? Filmina absoluutselt tühi ja mittemidagiütlev. Sama ei saa iseenesest öelda muidugi filmi temaatika kohta, milleks oli skvottimine ja vabadus ning kõige jagamine 70ndate Amsterdamis.

Pöffi tutvustuse algus: "Kümneaastane Karo kasvab 1970ndatel üles Amsterdami kommuunis, kus elavad tema vanemad. Ainsa lapsena on tal selles täiskasvanute utoopias muretu elu." No kust tal see muretu oli? Minu meelest põhirõhk oligi just Karo problemaatilisel elul. Kümneaastane laps vaatab pealt, kuidas ta isa toob "koju" uue naise ning näeb, kuidas ta ema üritab sellega leppida. Ta näeb oma isa vahekorras nii uue naisega kui ka neid kolmekesi. Tema toanurka kolitakse sisse uue naise lapsed. Ta saadetakse kooli, kus ei kehti mingid reeglid. Ta näeb aeg-ajalt veriseks muutuvaid kokkupõrkeid skvottijate ja politsei vahel. Kui kümneaastane laps usub, et siili veevanni panemine ning seejärel sügavkülmutamine tagab siilile parema elu, sest ta on võimalik olukorra paranedes üles sulatada ja tal seega võimalik juba paremas maailmas edasi elada, siis on kurb. Et on vanemaid, kes lasevad oma lastel sellises keskkonnas ja sellsite tõekspidamistega üles kasvada.

Palja keha näitamine ei tee suvalisest filmist väärtfilmi. Ja paljaste kümneaastaste poiste filmimine jalgevahelt samuti mitte.

Kristiina Itaalias

Kristiina Praakli - Minu Itaalia

Selle raamatu nimi oleks pidanud olema "Mina Itaalias", sest see ei sisaldanud eriti midagi uut ja huvitavat Itaalia kohta vaid autori arvamusi ja seisukohti eelkõige teda ümbritsevatest inimestest. Ja need seisukohad olid valdavalt kriitilised. Ma ei suuda tagantjärele mõeldes meenutada mitte midagi, mis talle seal meeldinud oleks. Peale ta elukaaslase, kelle kraadid teisel leheküljel kõik kohe ette loeti. Korduvalt leidis äramärkimist ka akadeemiline-teaduslik seltskond, milles ta viibis.

Kuidas võtab keegi endale õiguse nimetada oma sõbra suhet haigeks? Peatükkide kaupa lahati sõprade eraelu ja harjumusi ning nende suhteid ja lapsesaamissoove.

Lugesin immigratsiooniametis käimisest ja ei saanud aru, kuidas on võimalik, et täiskasvanud inimene selle peale korduvalt nutma hakkab kui temaga lihtsalt ebasõbralikult räägitakse. Mina ei lugenud sealt küll midagi nii ebainimlikku välja, et nutma peaks hakkama. Kui keegi läheb varahommikul teadlikult mitmetunnisesse järjekorda ilma söömata ja kurdab, et näljast ja janust on halb olla, siis ma leian, et see on küll ta enda viga ja tegematajätmine.

Ja mis selles üllatavat on, et "pooletunnine" pasta ära visatakse? Mis sellega siis teha tuleks, praadida või mikrolaineahjusoojendada? Mina üritan ka (värsket) pastat teha võimalikult täpse koguse, et üle ei jääks, sest ülejäänuga pole ju hiljem midagi teha, keegi ei sööks seda külma ja seisnud pastat.

Selle raamatu ainus pluss "Minu Hispaaniaga" võrreldes oli sisu mõnevõrra loogilisem ülesehitus. Kuigi ka siin oli üks peatükk toidust, järgmine elukaaslase garderoobiprobleemist ning seejärel uuesti toidust. Raamatu lõppu paigutatud peatükk Berlusconist võis olla seal küll soovist lisada raamatule teatavat sügavust, kuid mõjus pigem võõrkehana.

Little white secret


Poltkõrvarõngad valgete mageveepärlitega.

Tallinn,
05.12.2009

Kolmapäev, 2. detsember 2009

Noorkuu

The Twilight Saga: New Moon

Jah, ma käisin vaatamas. Täitsa meelelahutuslik oli :) Kohati olid võitlusstseenid ja eriefektid nii naljakad, et isegi piinlik polnud.

Mulle videviku saaga kolm esimest raamatut täitsa meeldisid, neid oli raske käest panna kui olid kord lugema hakanud. Kuuldavasti pidi neil selline mõju paljudele lugejatele olema. Neljas osa oli erand, seal keerles kogu tegevus Bella abielu ja lapsesaamise ümber. Ma ei mõista, kuidas saab sellistest raamatutest nii keskpärased filmid teha. Aga arvustusi ja artikleid lugedes võib aru saada, et filmi olulisimad osad on überseksikas Edward ja ülespumbatud torsoga Jacob. Muud polegi vaja, noored tüdrukud kiljuvad Edwardit, natuke vanemad naisterahvad õhkavad Jacobi järele.

Ainus, mis mulle meeldis, oli Jacobi ja Bella suhtlemine (kõikidega, mitte ainult omavahel). See mõjus usutavalt, polnud ülepingutatud ega detailideni lihvitud nagu Hollywoodis kombeks, vaid oli just selline nagu ta tavainimeste vahel ikka on. Alati ei vaata ju inimesele otsa, eriti kui ebamugavatest teemadest räägid, alati ei ütle korrektselt formuleeritud täispikki lauseid, mõnikord ei ütle üldse midagi...

Loodetavasti lahendab Cinamon oma tehnilised probleemid ja edaspidi ei pea filmi algust pool tundi ootama :)

Minu Nepaal

On raamatuid, mille ma loen läbi ühe hingetõmbega - põnevikke (Grishami raamatud, Ammaniti Ma ei karda), kaasakiskuvaid reisi- ja elustiiliraamatuid (Viinamägi Toscanas, Marlena da Blasi raamatud, Are you experienced, Yakety Yak) ja raamatuid, kus ma tunnen ära iseenda ja oma emotsioonid (Himaalaja jutud, Minu Nepaal). Ma näen neid lugedes viinamarjaistandusi Itaalias ja tunnen viirukilõhna Kathmandu tänavatel.

Kahtlemata on minu jaoks Kaia-Kaire Hundi Minu Nepaali näol tegemist siiani parima Minu-sarja raamatuga. See on kirjutatud lihtsalt ja loetavalt, ilma suhtedraamasid lisamata. Ma tundsin ennast ära samal hetkel kui autor Kathmandu lennujaamast välja astus. Kõik need lõhnad, liiklus, tänavad, tolm, katuseterrassid, naeratavad nepid, vaade mägedele, lehmad, kas ma katuseterrasse juba mainisin? Thameli restoranid, hotellid ja poed, Pokhara ja elevandiretk džunglis. Raamatut lugedes tekkis seal sees olemise tunne taas.

Keelevigu oli palju (lauset oli alustatud ühte moodi, lõpetatud teist moodi ning algus seejärel parandamata jäetud), lisaks on kummaline, et riigi nimeks kirjutatakse Nepaal (EKI andmetel on korrektne Nepal) ning see häiris mind raamatu lõpuni. Seda, miks tema ja Bikashi vahel midagi rohkemat kui sõprus tekkida ei saa, rõhutas ta ka natuke liiga tihti :) Kui ma lugenuksin seda raamatut ilma omaenda kogemusteta, siis tõenäoliselt jäänuks mulle Nepali kirjeldav osa liiga lühikeseks. Ajal pole sealkandis tõepoolest mingit tähtsust, aga Eestis seda raamatut lugedes tekitas segadust, et autor läks algul kuueks kuuks ja raamatu lõpus oli juttu aastatest, mis ta Nepalis veetnud on :) Aga isegi kui ta ei süvenenud raamatud Nepali elu tutvustamisele, siis minu jaoks oligi parim osa emotsioonide edasiandmine ja ta tegi seda täiesti suurepäraselt, kaasakiskuvalt ja usutavalt.

Lilled ja liblikad




Järjehoidjad lilledega :)

Tallinn,
01.12.2009

Pühapäev, 29. november 2009

Raamatukuu november

Jan Beltrán - La mala vida ehk neetud elu
Justin Petrone - Minu Eesti
Fay Weldon - Võõrasema päevikud
E. M. Forster - Teekond Indiasse
Mele Pesti, Kristjan Jannsen - Mate ja miljon mahla
Stephen Leather - Isiklik tantsija

Endiselt on pooleli Salman Rushdie - Kesköö lapsed ja Paul Theroux - The Great Railway Bazaar. Alustamist ootab Kristiina Praakli - Minu Itaalia. Itaalialinki otsima minnes avastasin, et just on trükikojast väljas ka Kaia-Kaire Hundi - Minu Nepaal. Võtan plaani vaatamata õigekeeleveale esikaanel... :)

Laupäev, 28. november 2009

Private Dancer

Stephen Leather - Isiklik tantsija

Üsna vaikselt ilmus sügisel kaupluste raamatulettidele Stephen Leather'i raamat "Isiklik tantsija". Tavaliselt tutvun uute raamatutega Apollo sissepääsu juures, antud raamatu eestikeelse versiooni reklaami leidsin hoopis trip.ee-st. Tõenäoliselt võinuks see mul kahe silma vahele jääda, kui raamat poleks olnud mu soetamist ja lugemist ootavate raamatute nimekirjas juba mõnda kuud ootel olnud. Suvel said ostetud lennukipiletid Kagu-Aasiasse ning nagu ikka hakkasin lugema ka raamatuid, eelkõige ilukirjandust antud piirkonna kohta.

Tõenäoliselt on uuel kirjastusel keeruline suurelt turule tulla ning kohe raamatupoodides parimaid asukohti eeldada. Seega on väga tervitatav kõikvõimalike muude reklaamikanalite kasutamine - näiteks Twitter ja Facebook. Või lausa eraldi koduleht.

Raamatu teemaks on prostitutsioon Tais ning farang, kes armub kohalikku baaritantsijasse ja prostituuti. Algus on ilus, tüdruk on ilus, tema unelmate naine, kes kinnitab talle, et armastab teda ning soovib töö baaris lõpetada. Ilus elu muutub kiirelt kahtlustest kubisevaks ning kättemaksukirg aina kasvab. Kõige selle juures ei suuda ta siiski tüdrukust loobuda.

Esimesest peatükist alates on lugeja tegevuses sees, tunnetab Bangkoki kuumust, näeb pikkade jalgadega brünette strippareid, elab baaride suitsuses õhus.

Stephen Leather on kasutanud üsna omapärast lähenemist - mina-tegelastena saavad sõna peaaegu kõik tegelased, seega saab lugeja näha lugu kõikidest vaatenurkadest. Kui alguses tundub farang Pete tore ja Joy tundetu hoor, siis raamatu jooksul hakkavad rollid muutuma. Hakkad märkama Joy segadust ja seda, et tal tegelikult ei ole valikuid ning Pete’i järjest kasvavat kättemaksutahet.

Eraldi tahan kiita tõlget. Ma olen viimasel ajal hakanud äsjailmunud tõlkeraamatuid täiesti vältima, sest liiga suur osa ei kannata neist lugemist. Seega saavad minu raamaturaha pigem välismaised kirjastused, netipoed ja eBay müüjad. Seda suurem oli rõõm kui „Isklik tantsija“ osutus keeleliselt väga nauditavaks, sõnakasutus oli sujuv ning ühtlane vaatamata sellele, et tõlkimises osales kolm eraldi isikut. Samale tiimile võiksin ma kokku panna terve nimekirja raamatutest, mis tasuks ka Eestis välja anda :)

Ainus, mida ma mõnevõrra kritiseeriksin, on kujundus ja kaanefoto. Eestis pannakse üldjuhul üsna suurt rõhku raamatute (ja ka CD-de) kujundusele, selle raamatu puhul on aga kasutatud originaali kujundust, mille stiil ei kuulu mu lemmikute hulka. Samas on mul hea meel, et raamat anti välja paperback'ina ja mõistliku hinnaga ning ma ei ole sunnitud maksma selle eest, mis tegelikult ei ole üldse oluline.

Kolmapäev, 25. november 2009

Pink'n'flower




Tallinn,
25.11.2009

Teisipäev, 24. november 2009

Mate ja miljon mahla

Mele Pesti, Kristjan Jansen - Mate ja miljon mahla

Mulle meeldib, et raamatute väljaandjad/autorid võimaldavad lugejal enne ostmist valitud peatükke lugeda. Amazonis on see tänuväärt võimalus ammu olemas, kohalikes raamatupoodides paraku mitte. Seda enam on hea meel avastada, et mõnel raamatul on oma kodulehekülg, kus saab tutvuda raamatu saamisloo ja sisuga. Olles lugenud läbi pooled tasuta peatükkidest, läksin ja ostsin raamatu. Alustasin selle lugemist väga entusiastlikult, aga peale esimest kolmandikku hakkasid nii info kogus kui kiirelt vahelduvad pildid natuke väsitama.

Kirjastiil oli hea, poole raamatu peal ei pidanud enam vaatama, kumb kirjutanud on, nende stiilid olid niivõrd erinevad. Lõpupoole sai Kristjan paraku oluliselt vähem sõna. Mulle meeldis raamatu kujundus ning seesolevad pildid :) Ja samuti see, et keskenduti riikidele-linnadele-inimestele-reisile, mitte omavahelistele suhetele ja enda tegemistele ning suudeti reis ühtse ja loogilises järjekorras olevana kirja panna. Kõigi kolme mainitud plussiga osutus see raamat kordades paremaks kui "Minu ..." sarja raamatud.

Kui ma jõudsin viimase reisipeatükini, kus tuli juttu miljonist mahlast, meenus taas raamatu esimeses pooles kirjutatu, et mate on “väikesest kõrvitsast tehtud pall, mille seest yerbat juuakse” (tegelikult on mate ju yerbast/yerba matest tehtud jook, mida juuakse calebasist, imedes seda läbi bombilla) ja raamatu pealkiri, kus nad on seda sõna/jooki/palli kasutanud, siis tegi see natuke nõutuks ning vähendas raamatus oleva info usaldusväärsust...

Aga Cidade Baixa ja Cidade de Deusi otsin oma filmiriiulist välja ja vaatan uuesti ära :)

Chocolate time


Tallinn,

24.11.2009

Pühapäev, 22. november 2009

Murgh makhani (võikana)



Murgh makhani kahele:

Lõika kaks kanafileed suuremateks tükkideks ja pane paariks tunniks jogurtimarinaadi.

Marinaadi jaoks:
Nõruta 400 ml topsitäis Nopri jogurtit. Purusta (blenderis) jupp ingverit ja 3 küüslauguküünt. Lisa jogurt, 1/3 tl tšillipulbrit või teravat paprikapulbrit, 1/4 tl vürtsköömnepulbrit, 1/4 tl garam masalat, 1/4 tl soola, 1 spl laimimahla, soovi korral jahvatatud sandlipuud või tandoori toiduvärvi ning sega kõik hästi läbi.

Kui kana on kpsetamiseks valmis, vala paksu põhjaga poti põhja õli ning vala potti kana koos marinaadiga. Küpseta madalal tulel aeg-ajalt segades kuni kana on pehme. Kana küpsemise ajal valmista makhani kaste.

Makhani kastme jaoks:
Purusta 350 grammi kirsstomateid ning pane need pannile. Küpseta ca 5 minutit, kuni vedelik on veidi aurustunud. Lisa 50 grammi sulatatud ja jahutatud võid, 1/4 tl paprikapulbrit, 1/4 tl garam masalat, soola ja soovi korral paar tilka äädikat. 30 sekundi pärast vala juurde 20 grammi kohvikoort ning sega kaste läbi. Vala kaste kana juurde, sega läbi ning serveeri kohe.

Mina tegin kana juurde naani, aga selle tegemine vajab veel pisut lihvimist :)

Tallinn,
22.11.2009

Laupäev, 21. november 2009

Teekond Indiasse

E. M. Forster - Teekond Indiasse

Londonist pärit noor Adela ja tema kaaslane, proua Moore jõuavad 1920ndatel Indiasse, kus Adela peaks kohtuma proua Moore'i pojaga, kes on seal rahukohtunikuks. Nagu enamus britte, peavad ka nemad algul sealset Briti kogukonda väga kitsarinnalisteks ning kammitsetuteks ja soovivad selle asemel näha "tõelist" Indiat. Nad paluvad india moslemil, arstina töötaval Azizil tutvustada omale tõelist Indiat, mispeale mees viib nad vaatama lähedalasuvaid koopaid. Ta korraldab väljasõitu väga pühendunult, kuid koobastes leiab aset intsident, mis viib rahutuste ja tülideni nii indialaste ja brittide vahel kui ka mõlema kogukonna siseselt.

Forster on loonud väga usutava pildi sajandialguse Indiast ning sealelavatest brittidest ja indialastest. Ta toob lugejani ilustamata mõlema poole häid ja halbu külgi, vastuolulisi suhteid ja usalduse tekkimist, hoidmist ja kadumist.

Mis iganes

Whatever works - režissöör Woody Allen

Valisime kahe filmi, uusima Woody Alleni oma ja jaapani animatsiooni "Ponyo mäe otsas" vahel ja ma olen väga rahul, et Woody Alleni kasuks otsustasime. See oli lihtsalt algusest lõpuni ülihea ja üks paremaid ning sarkastilisemaid komöödiaid, mida ma näinud olen.

Boris on ebaõnnestunud enesetapukatse üle elanud isehakanud geenius, kes on veendunud kogu inimkonna eksistentsi mõttetuses ning räägib seda kõikidele, kes vähegi kuulama satuvad. Kui tema ellu satub noor ja naiivne, kodust põgenenud ning äsja New Yorki jõudnud Melody, tekib nende kahe vahel mõnevõrra ootamatu sõprus. Olukord muutub keeruliseks ja lõbusaks, kui üksteise järel jõuavad New Yorki Melody esialgu väga konservatiivsed vanemad.

Mulle meeldis Borise sarkasm ning ülepaisutatud karakterid - 50-ndate Ameerikale tüüpiline koduperenaine, lõunaosariigist pärit tüdruku naiivsus, homoseksuaalsust tunnistav mees.

Touch of Paris


Tallinn,
21.11.2009

The little secrets


Tallinn,
20.11.2009

Kolmapäev, 18. november 2009

Ajaränduri naine

The Time Traveler's Wife, režissöör Robert Schwentke

Tegelikult sai seda filmi lihtsalt ajaviiteks vaatama mindud ja mingit erilist elamust ma ei oodanudki. Film isegi üllatas natuke, sest ma kartsin midagi sarnast lääget nagu Maja järve ääres, aga kui ajas rändamine kõrvale jätta, siis jooksis film üsna realistlikke radu mööda. Päris inimesed päris (suhte)probleemidega.

Henryl on geneetiline haigus, mis paneb ta ajas liikuma. Ta ei saa aega ega kohta ise valida ning ei tea kunagi, kuna teda ootab ees järjekordne kadumine. Vaatamata sellele suudab ta luua perekonna ning elada vähemalt näiliselt normaalset elu.

Ma ei saa mainimata jätta Henryt kehastanud Eric Banat, kes nägi hallinevate juustega välja nagu Richard Gere :)

Teisipäev, 17. november 2009

Päikesest roosa


Tartu,
01.11.2009

Pühapäev, 15. november 2009

Nädalavahetused sõprade, söögi ja kohvikutega


Mulle meeldivad mu mõnusad, soojad ja laisad nädalavahetused sõprade, hea söögi, kohvikute ja turulkäikudega :)

Eelmisel nädalal avastasin enda jaoks jogurti masala seguga. Võta tops maitsestamata mahejogurtit, lisa lusikatäis yogurt lassi & cake masala segu, soovi korral pool teelusikatäit suhkurt ning sega korralikult läbi. Lisa vastavalt maitsele peotäis rosinaid, pähkleid, mandleid või kuivatatud puuvilju, sega läbi, lase natuke seista ning serveeri. Masalasegu võib valmistada ka ise, segades kokku jahvatatud kaneeli, kardemoni, nelki, tähtaniisi, vaniljet, musta pipart ja musta kardemoni.

Tallinn,
15.11.2009

Neljapäev, 12. november 2009

Võõrasema päevikud

Fay Weldon - Võõrasema päevikud

Tagakaanel on kirjas:
"Isobel on imekena, võluv tütarlaps, kes töötab koolivaheajal vanadekodus põetajana ja on oma isa Gavini silmatera. Ootamatult kurja võõrasema rolli sattunud Sappho püüab kogu hingest Isobeli sõprust võita ja endale uues peres kohta leida. See pole kerge, aga keegi polegi talle kerget elu lubanud. Sappho jääb enesele kindlaks, aga tal on minevik, mis töötab tema vastu. Kui selgub, et üldlevinud arvamusele vastupidiselt on Isobel see, kes röövib Gavini armastuse ja tähelepanu ning Sappho see, kel tuleb mehe kiindumuse pärast võidelda, kaotab Sappho pea. Kuidas abikaasa tagasi võita?"

Ma ei peaks enam arvama, et tagakaanel kirjutatu kuidagi ka seda edasi annab, mida raamatust oodata on. Aga ikka ja jälle taban ennast raamatuid lugedes mõttelt, et ma ootasin ju hoopis midagi muud.

Tagakaanel kirjutatu moodustab vaid väikese osa raamatust. Hoopis suurem roll on Sappho psühhiaatrist emal, kes oma tütre päevikuid loeb ja neid analüüsib, üritades samal ajal suhet korrus kõrgemal elava meesterahvaga suhet säilitada. Ja minu meelest ei olnud raamat sellest, kuidas Sappho üritab meest tagasi võita vaid sellest, kui pime mõni naine on ja kui palju lollusi on ta võimeline tegema. Ausalt öeldes ajas tema käitumine mind raamatu lõpus juba närvi :)

Muide, see koht, kus mainiti, et Isobel töötab vanadekodus, jäi mul kuidagi kahe silma vahele.


Teisipäev, 10. november 2009

Minu Eesti

Justin Petrone - Minu Eesti

Enne kui ma seda raamatut lugema hakkasin, arvasin, et novembris ilmuv ingliskeelne versioon oleks tore kingitus mõnele välismaal elavale sõbrale. Et saavad võib-olla Eestist midagi uut ja huvitavat teada. Peale raamatu läbilugemist ma seda enam ei arva.

Mitte, et raamat oleks halb olnud. Aga ta lihtsalt ei olnud see, mida oleks oodanud. Ta oli teistsugune kui ülejäänud Minu-sarja raamatud. Oli vähem Eestit ja rohkem Epu ja Justini suhteid. Minule, kes ma olen nende tegemistega Eestis kursis ja lugesin raamatut kui "omadest", oli see kahtlemata huvitav, aga tõenäoliselt meie Barcelonas elavad sõbrad ei oskaks seda nii palju hinnata.

Mulle meeldis Justini kirjastiil, tõenäoliselt on see siianiloetud sama sarja raamatutest parim. Väga tore oli läbivalt lugeda, kuidas ta söögilauas pidevalt muretses, et äkki keegi siiski leiab, et ta taldrikusse mahub tükike sülti.

Natuke kummaline oli lugeda tädi Salme Õismäe aadressi ja Priit Kõrvitsast, kes valmistas võltspasse, samuti Epu joodikust onu Toivost ja väga paljudest muudest inimestest, keda nimepidi mainiti. Kui passitegija puhul oligi valenime kasutatud, siis ülejäänud inimesed on siiski ju reaalsed.

Cabeza de perro

Santi Amodeo - Cabeza de perro

Kui ma selle filmi omale mõned aastad tagasi ostsin, siis oskasin ma piisavalt Hispaania keelt ja puuduv tõlge ei oleks probleeme tekitanud. Aga film jäi siis vaatamata ja nüüd vaadates läks paraku palju kaduma.

18-aastane Samuel põeb haruldast neuroloogilist haigust ning ettevaatlikud vanemad üritavad poissi kõigiti igasuguste ohtude eest kaitsta. Kui poiss satub kogemata Madridi, otsustab ta koju tagasi mitte pöörduda ning alustab seal iseseisvat elu. Ta teeb juhutöid, satub probleemidesse, leiab lahendusi ning lõpuks ka armastuse :)

Ainult see, et kellegi aju töötab teistmoodi, ei tähenda veel, et ta hull oleks...

Armastades neetud elu

Jan Beltrán - La mala vida ehk neetud elu

Barcelona oli see, mille pärast ma selle raamatu ostsin ja selles ei tulnud pettuda, tegevus toimus tuttavates ja koduseks saanud kohtades.

Raamatus oli kolm põhilist liini - Tallinnast läbi Moskva, Stockholmi, Amsterdami ja Lissaboni Barcelonasse jõudnud ja seal kodu leidnud Kristian, Mehhikos üleskasvanud, lapsena preestri poolt väärkoheldud ja samuti lõpuks Barcelonasse jõudnud Antonio ja Barcelonas vahetult enne II Maailmasõda sündinud ning seal ka üleskasvanud Rosa, kelle teed ristuvad lõpuks kõik Barcelonas. Raamatu esimeses kahes kolmandikus jooksevad nende tegevused peatükkide kaupa paralleelselt ning lühikesed peatükid (kuni 5-6 lk) on alguses natuke harjumatud.

Suurelt jaolt oli tegemist geiromaaniga, kus autor seksi puudutavates kirjeldustes kohati liiga detailidesse laskub, samas jälle suhete lahkamisel selle nö. tasa teeb.

Esmaspäev, 9. november 2009

Kõrvitsasupp kitsejuustuga


Sulata potis või ja prae hakitud sibul selles klaasjaks. Lisa kõrvitsakuubikud ning kuumuta mõni minut. Vala potti vett või puljongit (nii, et kõrvits oleks kaetud) ja hauta, kuni tükid on pehmed. Püreesta ja lisa supile piim (samapalju kui vett) ning maitsesta soola ja pipraga. Soovi korral lisa ka spagetitükke ning keeda kuni spagetid on pehmed. Serveeri natukese parmesani ja rohke kitsetoorjuustuga.

Tallinn,
07.11.2009

Eneli Pariisi õunakook


Sega 1,5 dl jahu, 1 dl suhkurt, 1 tl küpsetuspubrit ja natuke soola, lisa vaniljet ja muskaati, kolm muna, 3 spl õli ja 1 dl piima. Sega korralikult läbi ja lisa kooritud ja hakitud õunad (kogus vastavalt soovile). Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures 30-40 minutit. Vahepeal sega 0,75 dl suhkurt, 50 gr sulatatud võid ja üks muna ning vala segu koogi peale. Küpseta veel 10 minutit ja serveeri soojalt.

Tallinn,
07.11.2009

Tropical Delight


Tallinn,
07.11.2009

Laupäev, 7. november 2009

Kirelõõm

Canone Inverso - making love

See on üks neist filmidest, mis mul pikalt riiulis seisis ja vaatamist ootas. Eno Varga on andekas viiulivirtuoos, kes kohtub noore ja andeka pianisti Sophie Levyga ning ei suuda teda enam unustada. Nad teevad muusikat, nad kohtuvad, nad lahkuvad taas teineteisest... et taas kohtuda. Kuni natsid hakkavad juute koondulaagrisse saatma. Filmil on kaks raami ümber - lugu jutustatakse 25 aastat hiljem, Praha kevade ajal läbi Eno venna Davidi ning Eno ja Sophie tütre Constanza kohtumise, mida kirjeldab Constanza oma vanaisale.

Mulle meeldis see kirg muusika vastu, mida need noored poisid tundsid, aga nende raamidega mindi natuke liiale, tausta oli paljuvõitu.

Hecuba pärast

Linnateater - Hecuba pärast, lavastaja Priit Võigemast

Tegemist on etüüdidel põhineva etendusega näitlejatest, nende otsingutest, leidmaks vastust küsimusele, kes nad tegelikult on, mida nad teevad ja miks nad seda teevad. Näidates ühte pikka päeva näitleja elust, etendati vaatajale kõikvõimalikud arvamused ja klišeed näitlejate kohta: nad on õhtust õhtusse laval, sest nad ei oska midagi asjalikku teha, nad on geid, kes tahavad omale grimmi teha ja retuuse kanda, nad on tühja pilguga saali vahtivad mõttetud mehed.

Mulle meeldivad kohutavalt Indrek Ojari, Priit Võigemast ja Argo Aadli ja ma pole ka Linnateatris veel kordagi pidanud pettuma. Suurepärane etendus, mis oma paroodilisel viisil näitas näitlejate argipäeva.

Kolmapäev, 4. november 2009

Petrone Print - blogikampaania

Petrone Print alustas blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleb postitada oma blogis järgmised viis linki:

* Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler
* Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”
* Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”
* Meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost
* Petrone Print kirjastus ja netipood

Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv.
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud.
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini.
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

Käsitööstus - the next level


Tegime eile suurema käsitöötoa ja viltisime rea ehtekarpe ja mõned meist ka lambaid :)

Tallinn,
04.11.2009

Pühapäev, 1. november 2009

The Boy in the striped Pyjamas

Ma teen seda üsna tihti, et loen raamatu läbi ja siis vaatan filmi peale. Või vastupidi :) Vaatamata sellele, et raamat oli värskelt läbi loetud ja temaatika ning lõpplahendus teada, pani film ikka kaasa elama. Ikka tekkis tunne, et äkki ei lähe nii nagu raamatus...

Tavaliselt on raamat parem kui film, aga siinkohal olid nad nii erinevalt esitatud, et täitsa raske on võrrelda. Mulle meeldis raamat selle lihtsuses ja naiivsuses. Filmis ei suudetud hästi seda 9-aastase vaatenurka edasi anda ja mõjus seega mõnevõrra tõsisemana. Filmis oli palju Bruno igapäevaseid mõtteid ära jäetud (minevik vanaemaga, suhted õe ja teenijaga) ning keskendutud rohkem sõjale, vangilaagrile, isa suhetele pere, sõja ja Führeri suhtes.

Asa Butterfield mängis Bruno osa täiesti suurepäraselt, sellisena kujutasin ma Brunot ette ka raamatut lugedes. Vera Farmiga mängis pereema ka eelmisel nädalal nähtud "Orvus".

Raamatukuu oktoober 2009

John Boyne Poiss triibulises pidžaamas
David Hatcher Childress - Hiina, Sise-Aasia ja India kadunud linnad
Zadie Smith - Valged hambad

Pooleli on Salman Rushdie - Kesköö lapsed ja taas võtsin riiulist välja juba veebruaris alustatud Paul Theroux - The Great Railway Bazaar.

Hommikused arooniad


Tartu,
01.11.2009

Reede, 30. oktoober 2009

Soul of autumn



Tellitud.

Tallinn,
29.10.2009

Kolmapäev, 28. oktoober 2009

Valged hambad

Zadie Smith - Valged hambad

Mulle tundub, et mu raamaturiiulisse on väga palju reisiraamatuid viimasel ajal sattunud, täiesti tavalise ilukirjanduse lugemine tundus algul täiesti võõras :)

Aga raamat oli tore pilguheit immigrantide ja keskklassi ellu 70 - 90-ndate Londonis. Raamatu esimeses pooles tutvustatakse tegelasi, nende minevikku, harjumusi ja suhtumist ümbritsevasse. Raamatu teises pooles hakkavad tegelastel oma vaated ja huvid välja kujunema ning erinevad religioonid võtavad järjest suurema osa. Raamatu lõpus läheb kõik kiirelt, osaliselt oodatult, osaliselt ootamatult. Hetkeks tekib tunne nagu oleks kirjastaja autorile öelnud, et paberi- ja trükivärvilimiit on lõppemas ning lugu üle paarikümne lehekülje enam kesta ei tohi.

Tõlkepärl Triin Taelalt: 9-aastane Millat loeb isale numbreid ette: "üks, oih, neli, kaks, kolm" (10423).

Orb

Orphan

Ma vist ootasin jälle rohkemat. Review'dest võis lugeda, et tegemist on esmaklassilise thrilleriga, kus verd küll ei voola, aga režissöör teadvat täpselt, kuidas pinget tekitada ja hoida. Verd voolas, aga sellist pidevat "kohe-kohe-juhtub-midagi" tunnet ei olnud.

Abielupaar Kate ja John on kaotanud veel sündimata lapse ning otsustab adopteerida 9-aastase Venemaalt pärit Estheri. Peres kasvavad veel kaks last - kurttumm tüdruk Max ja tema vanem vend Daniel. Üsna varsti peale uue tüdruku sissekolimist hakkavad juhtuma õudusttekitavad asjad ning pere omavahelised suhted hakkavad sassi minema. Kuigi Kate näeb tüdrukust läbi ja üritab ka teisi veenda, siis ülejäänute ees kas ingellikult käituv või hoopis hirmuvalitsuse all hoidev Esther suudab kõik teised arvama panna, et sündmuste põhjustajaks on endine alkohoolik ja lastest mittehooliv ema Kate.

Kui hakkab selguma tüdruku tegelik päritolu - Eestis paiknev vaimuhaigla - on filmis kuulda ka eesti keelt.

Alla 14-aastastele keelatud filmi oli vaatamas rohkem lapsi-noori kui lihapallimultikat.

Coraline


Valged korallid, tellitud.

Tallinn,
28.10.2009

Spice and sea


Tallinn,
27.10.2009

Pühapäev, 25. oktoober 2009

Fairy tale forest




Mul on oma lemmikkohad. Sellised, kus ma tean, et ükskõik, mis ilmaga ja mis tujus minna, alati on seal hea. Üks neist on Tabasalu pangapealne ja vana pioneerilaagri ümbrus ja pargiteed. Sügisel on seal muinasjutuliselt kirju, kevadel metsaalune õrnroheline ja õhuline ja jah, mulle meeldib seal isegi talvel, kui lumi on põlvini :) Need sammaldunud trepid, see vana lillepostament, kollase lehevaibaga kaetud alleed, vaikus ja merehääl.

Kahju ainult, et vanal pioneerilaagril laguneda lastakse :(

Tabasalu,
25.10.2009

Laupäev, 24. oktoober 2009

Murtud embused

Ma ootasin seda filmi vähemalt aasta aega ja eriti alates märtsist, kui film Hispaanias esilinastus. Almodóvari eelviimase filmi "Volver" linastumisest Eestis oli kulunud üle kolme aasta ja ilmselgelt oli rohkem kui viimane aeg järgmiseks filmiks :)

Filmis oli armastust ja reetmist, pisaraid ja naeru, melodraamat, süütunnet ja kättemaksu, mõjudes kohati sürrealistlikult nagu enamus Almodóvari filme. 14 aastat peale autoõnnetust, kus Mateo/Harry kaotas nägemise ja Lena, oma suure armastuse, hakkab ta seda lugu rääkima oma produtsendi pojale. Minevikustseenid vahelduvad olevikuga, sündmusesse tuuakse selgust, kuid aastatetagused haavad ei ole paranenud.

Muide, Almodóvar on filmi sisse pannud ka ühe oma varasema filmi, "Mujeres al borde de un ataque nervios". Meeleolult ja stiililt meenutas mulle vist kõige rohkem filmi "Hable con ella".

Tegelikult ma ei saa aru, kuidas Mateo pidevalt ilusaid (ja noori) naisi nii ligi tõmbas, minu silmis ta küll eriti ahvatlev ja seksikas ei olnud ;) Aga Penelope Cruz on endiselt suurepärane ja imeilus.

Passionate seduction


Tallinn,
24.10.2009

Reede, 23. oktoober 2009

Cherry seduction



Tallinn,
22.10.2009

Kolmapäev, 21. oktoober 2009

Kooskokkamisest, värskest pastast, lihapallimultikast ja lammastest CCPlazas


Ma polnud niiiii ammu enam ise värsket pastat teinud. Söönud küll, aga teinud mitte. Nädalavahetusel sai see koos sõpradega ette võetud. Kutsusin küll külla lubadusega ise pastat teha, aga lõpuks kujunes ikka nii välja, et ma ainult juhendasin :) Vaevalt ka, et keegi seda ise kodus järele proovima hakkab, sest taignasegamise algusest kuni pasta serveerimiseni kulus ca poolteist tundi. Värsketest jõhvikatest sai magustoiduks koore-jogurtijäätis tehtud :P

Filmi ajal, mida me pärast söömist vaatama läksime, oli mul hea meel, et kõht täis on, sest tegemist oli 3D animatsiooniga Taevast sajab lihapalle. Ja sama hea meel oli ka eelnevalt joodud veini üle, sest tegemist oli ühe absurdsema multikaga, mida ma kunagi näinud olen :)

Ma olen alati mõelnud, et kuidas valitakse CC Plazasse kassapidajaid. Võimalikult blonde? Kui küsida mitu piletit korraga ja kassapidaja näeb, et makstakse eraldi, siis eranditult iga kord antakse raha tagasi kahe- või kolmepeale. Pühapäeval saime teada, et kui tahame, et meile antaks raha eraldi tagasi, siis peame ootama, kuni ta käib raha vahetamas ja eraldi pileteid ostes ei pruugi me kõrvuti kohti saada (olgu öeldud, et saalis oli napp kolmandik välja müüdud). Ilmselgelt olid need kliendid, kes nõudsid, et CC Plazas oleks ainult sularahamaksed.

Tallinn,
20.10.2009

Teisipäev, 20. oktoober 2009

Tropical delight


Katrinile :)

Tallinn,
20.10.2009

Esmaspäev, 19. oktoober 2009

Viigimarja-ricottakook


Veel enne kui hooaeg otsa sai, kasutasin korduvalt juhust ja tegin viigimarjakooke :) Järjekordne kook ricotta ja viigimarjadega:

Sega taignaks 125 gr jahu, natuke soola, 75 gr kõva võid, 25 gr hakitud mandleid ja natuke külma vett. Suru 22 cm ahjuvormi ja pane vähemalt pooleks tunniks külmkappi seisma. Eelküpseta 190C juures 15 minutit hernestega kaetult ja veel 5 minutit ilma hernesteta.

Keeda kuus viigimarja 100 grammi tuhksuhkru ja lusikatäie meega 600 ml vees 10 minutit ja jäta seejäral jahtuma.

Katte jaoks sega 500 gr ricottat (või kohupiima), 4 munakollast pool tl vaniljet, natuke sidrunimahla, kaks lusikatäit mett ja soovi korral ka suhkrut. Vala segu põhjale ja küpseta ca pool tundi. Lõika viigimarjad paksudeks viiludeks ja laota ahjust väljavõetud koogile. Serveeri natuke jahtunult.

Retsept Maria köögist taas.

Tallinn,
20.09.2009

Pühapäev, 18. oktoober 2009

Kitsejuustu-viigimarjakook


Nädalavahetusel turul tundus, et viigimarjahooaeg on läbi saanud :( Üheski letis enam ei paistnud. Aga mõned nädalad tagasi sai kitsejuustu-viigimarjakooki tehtud. Jahtunult maitses imehea.

Hõõru 150 grammi kitsejuustu 100 grammi suhkruga kohevaks, siis lisa ükshaaval vahustades neli muna. Sega juurde 3 sl vedelat mett, 200 ml vahukoort ja 1 tl vanilliekstrakti. Viimasena sega juurde 100 grammi jahu ning sega tainas ühtlaseks. Kalla tainas võitatud ahjuvormi.
Lõika pool kilo viigimarju pikuti pooleks, laota vormi, lõikepind ülal. Puista peale veidi pruuni suhkrut.
Küpseta 175-kraadises ahjus 30-40 minutit.

Retsept nami-namist.

Tallinn,
01.10.2009

Green apple meets kiwi


Tallinn,
17.10.2009

Neljapäev, 15. oktoober 2009

Kunstitehis

David Hatcher Childress - Hiina, Sise-Aasia ja India kadunud linnad

Ma sain selle lõpuks läbi :)

Üks kohutavamaid raamatuid, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Tavaliselt oleksin sellise raamatu pooleli jätnud, aga aeg-ajalt viitas ta mõnele huvitavale raamatule, mille kohta mulle tundus, et tasuks lugeda või huvipakkuvale linnale Aasias. Nii, et aega kulus üle kuu aja, aga nüüd on loetud.

Kirjastiil oli tubli üheksanda klassi kirjanditase, tõenäoliselt hinnataks põhikoolis seda "viiega", kaheteistkümnendas klassis selline tekst enam läbi ei läheks. Tõenäoliselt on oma osa ka kobaval ja vigu täis tõlkel (postituse pealkirjaks olev "kunstitehis" on pärit raamatust). Ainult tõlki või autorit siiski süüdistada ei saa, vilets teos on sündinud koostöös.

Autor väidab ennast minevat Aasiasse kadunud linnu uurima. Tõepoolest mainib ta iga natukese aja tagant kadunud linnu ja kui räägib mõnest neist konkreetselt, siis üldjuhul on see rohkem nagu ääremärkusena pillatud lause. Raamatu esimeses pooles peab autor oluliseks ära mainida iga söögikoha, kus ta sõi, mida ta seal sõi, kas see tekitas tal ainult kõhugaase või lõi kõhu täitsa lahti ning millistest kohtadest tal viimasel juhul söödu välja tuli. Raamatu teises pooles keskendub ta rohkem rongiistmetele ning iga sõidu puhul mainib ära, mitmes klass, kas pikali saab heita ja kui kõvad istmed/ase on. Läbivalt ka hotellikoha hind.

Lisaks oma olukorra kajastamisele kirjeldab ta ka kohalikke, kellest jääb mulje, et nad pole kunagi näinud ühtegi lääne turisti ning on tänulikud isegi naeratuste eest, mida ameeriklased neile jagavad. Uhkusega mainib autor ära ka selle, kuidas ta tegi õnnelikuks väikese kohaliku poisi - pärast seda kui ta (autor) oli tühjaks söönud maapähklivõi purgi, andis ta selle purgi lapsele. Sarnaseid situatsioone, kus ta kirjeldab, kuidas ta "tahtis mõne kohaliku päeva ilusamaks teha" ja "suhtles nendega inglise keeles" või "naeratas neile" oli lugematul arvul.

Lugejale räägiti ka ajaloost, tutvustati erinevaid teooriaid mõningate legendide või saladuste lahendamisel, nimetati (just nimetati!) kadunud linnu. Isegi kui ta mõnda neist kohale jõudis, siis kestis külastus maksimaalselt paar tundi ning lugejale kirjeldati seda paari reaga.

Ma olin üllatunud kui avastasin, et see on tal juba mitmes raamat. Kas esimene neist siis reaalselt müüs ka?

Teisipäev, 13. oktoober 2009

Cherry seduction



Tumepunased klaaspärlid, antiikpronks, T-kinnised.

Tellitud (140.-)

Tallinn,
13.10.2009

Esmaspäev, 12. oktoober 2009

Inetu tõde ja Cinamon

Film oli täpselt see, mida lubati - romantiline komöödia. Happy end oli ka nagu Hollywoodis ette nähtud :)

Ja tõde öeldi kõva häälega välja - ära otsi armastust, otsi kirge. Kui korvi saad, siis teisel juhul saad sellest paari tunniga üle, aga murtud südant ravid aastaid...

Cinamon on mõnus, asukoht hea ja piletihinnad langesid ka :) Enne filmi näidati ühtainsat treilerit ja film algas õigel ajal. Miinusteks on üksainus eskalaator, mis üles viib ja kaks piletikontrolli, mis võib popimate filmide puhul suurema ummiku tekitada.