Teisipäev, 10. november 2009

Minu Eesti

Justin Petrone - Minu Eesti

Enne kui ma seda raamatut lugema hakkasin, arvasin, et novembris ilmuv ingliskeelne versioon oleks tore kingitus mõnele välismaal elavale sõbrale. Et saavad võib-olla Eestist midagi uut ja huvitavat teada. Peale raamatu läbilugemist ma seda enam ei arva.

Mitte, et raamat oleks halb olnud. Aga ta lihtsalt ei olnud see, mida oleks oodanud. Ta oli teistsugune kui ülejäänud Minu-sarja raamatud. Oli vähem Eestit ja rohkem Epu ja Justini suhteid. Minule, kes ma olen nende tegemistega Eestis kursis ja lugesin raamatut kui "omadest", oli see kahtlemata huvitav, aga tõenäoliselt meie Barcelonas elavad sõbrad ei oskaks seda nii palju hinnata.

Mulle meeldis Justini kirjastiil, tõenäoliselt on see siianiloetud sama sarja raamatutest parim. Väga tore oli läbivalt lugeda, kuidas ta söögilauas pidevalt muretses, et äkki keegi siiski leiab, et ta taldrikusse mahub tükike sülti.

Natuke kummaline oli lugeda tädi Salme Õismäe aadressi ja Priit Kõrvitsast, kes valmistas võltspasse, samuti Epu joodikust onu Toivost ja väga paljudest muudest inimestest, keda nimepidi mainiti. Kui passitegija puhul oligi valenime kasutatud, siis ülejäänud inimesed on siiski ju reaalsed.

Kommentaare ei ole: