Pühapäev, 31. jaanuar 2010

Kambodzha markmeid

Moned tahelepanekud lihtsalt:

* Siem Reapis oli hotellide hinna ja kvaliteedi suhe koige paremini paigas
* Siem Reapis / Angkor Watis oli koige rohkem suveniirimyyjaid
* Phnom Penhis oli koige rohkem kerjuseid
* Invaliide ei hakanud yldse nii palju silma kui igal pool kirjutatakse (Vietnamis on palju rohkem)
* Kui ma peaks Kambodzhasse tagasi tulema, laheksin uuesti Battambangi
* Koige prem sook oli Kepis (samas polnud seal midagi muud teha peale soomise, magamise ja selle, millele linna nimi kergelt vihjab)
* Koige rapasemad olid joekaldad ja teeaared
* Koige puhtam kylastatud linn oli Battambang
* Koige rohkem marihuaanat oli Phnom Penhis

Laupäev, 30. jaanuar 2010

My friend, you pay

Nii kui kaotad valvsuse ja ei kysi hotelli sisenedes, kas toas on window outside, konnid noore ja entusiastliku vietnamlanna kannul neljandale korrusele vaatama tuba, millel on parimal juhul aken koridori.

Tana veendusin, et Vietnamis siiski on noad olemas. Enne seda ei uskunud.

Vietnamispole tuktukke ja me tunneme neist toeliselt puudust. Taksosid on vahe ja need on kallid. Aga Vietnami linnaliikluses motoga liikuda on aarmiselt narvesoov. Lisaks, ykskoik, mis linna sa ka bussipiletit ei ostaks, mitte kunagi ei soida buss bussijaama, vaid paneb maha keset mingit tyhermaad voi getot. Seal on sul ymber sada tuktuki- (Kambodzha) voi motojuhti (Vietnam), kes koik kinnitavad, et kesklinna on poole paeva tee ja kysivad sinnaviimise eest kosmilisi summasid.

Soomas kaies on portsud hiiglaslikud. Nii siin kui Kambodzhas. Parimal juhul olen ara suutnud syya pool portsu. Ja pulkadega soomisega harjub siin kiirelt ara.

Reede, 29. jaanuar 2010

Gailiii

Tanase seisuga teen sukeldumisele linnukese ette :) 37 minutit, rohkelt koralle ja pisemaid kalu. Snorgeldamist proovisin ka, pole minu jaoks. Aga sukeldumist proovin kunagi veel. Vaiksema ilmaga, seekord oli vaga tuuline.

Ohtul laksime oma uute Kanada tuttavatega sooma ... mereande. Viies paev ainult kala, krevetid, krabid, teokarbid. Mulle aitas :) Votsin grillitud veiseliha. Yhtlasi oman nyyd Prada paikeseprille hinnaga 5 USDi paar (ilmselgelt ylemakstud, aga myyja kysis algul 12).

Phu Quoci Night Market on uskumatu - mitukymmend mereande pakkuvat tanavarestorani, naitad napuga, mida tahad, yritad selgeks teha, kuidas tahad (no nagu la Paradeta Barcelonas, aga kordades odavam) ja saad taiesti suureparase ohtusoogi. Kalmaar on siin muuseas parim, mida ma kunagi soonud olen.

Kuumaga on soogikordade arv paevas vahenenud kahele, samas olletarbimine tousnud. Kokkuvottes kehakaal toenaoliselt samaks jaanud.

Aga randade kohta ka. Phu Quoci Bai Soa rand on aboluutselt koige ilusam, mida ma nainud olen (mitte, et ma nyyd antud valdkonas mingi ekspert voi arvamusliider oleks). Helesinine laguun, pikk valge liivarand, kymmekond inimest...

* Pealkiri sellest, et nii haaldas prantslasest sukeldumisinstruktor mu nime :)

Neljapäev, 28. jaanuar 2010

Communistas capitalistos

Esitesks, mitte yks kohalik ei raagi Phu Quoc saarel inglise keelt. Ca viis inimest tunnevad vaga basic sonavara - numbrid, double jne. Teiseks, maru kallis on. Eriti peale Kambodzhat. Kolmandaks, keelt mitteoskavad teenindajad hakkavad arritama juba. Kui ma tahan hommikusoogi juurde saada coca-colat ja kelner keeldub seda toomast, vaites, et hommikusoogiks ei saa ning ei noustu ka yhtegi muud karastusjooki tooma, siis tellin omale joogi fresh lemon juice, mis kolab ysna jahedalt, eksole? Saan klaasitaia kuuma vett sidruni ja suhkruga.
Yldiselt peame hadavajalikuks soetada piltsonastik, et teha ennast siinsetele teenusepakkujatele arusaadavaks.
Julian yritab hetkel english-speaking giidile tutvustada Eestit. Giid kordab pyydlikult Etsonia ja kysib siis kiirelt teemat vahetades, et kauaks mehed siia ka jaavad :) Pilti tegi ta meist koikidega ja palju. Toenaoliselt riputab ta need yles kui "me with happy customers".
Kas ma juba mainisin probleemi keeleoskusega? Igal juhul on see koguaeg koige aktuaalsem ja oma soovide selgeks tegemiseks tuleb yles naidata yksjagu kreatiivsust. Naiteks voodilinad. Mulle meeldib magada lina all. Soojas kliimas. Mitte teki all. Ja mitet paljalt. Eriti kui vent peale puhub. Niisiss, lahen linu kysima. Two bedsheets, please. Jou, jou (tolge: oota!)! Kutsutakse tytarlaps, kes on kellegi meelest toenaoliselt english-speaking. Yritan talle selgeks teha, et ma tahan ennast magades millegagi katta. Ta ei saa mitte midagi aru. Yritan leida kuskilt maja pealt lina, et neil naidata, mida ma tahan. Nad arvavad, et ma tahan tekki ja pakubad mulle seda. Ei, tekki ma ei taha, tekk mul juba on. Hakkan tagasi tuppa minema, kui leitakse keegi, kes on more advanced in English. Selgitan talle, et tekk on liiga paks ja soe, ma tahan lina, mis oleks, natitan nappude vahel, ohuke. Tytarlaps taipab. Ja toob mulle ... ohukese roosa fliisteki. Veendun, et siin hotellis linu pole ja lahen roosa fliisiga tagasi tuppa.
Yldiselt arvame,et me voime edaspidi teenindajatega raakida ka eesti keeles, mingit vahet poleks :)

Kolmapäev, 27. jaanuar 2010

Good Morning Vietnam

Piiriyletus Kambodzha - Vietnami moodi:
Hommikul istusime oma pakkidega tuktukki, mis viis meid ca paari km kaugusele piirist. seal tosteti yhe tsikli selga koigepealt suur kott, siis istus juht, seejarl vaike kott ning lopuks ise. Piiril pandi passid yhte hunnikusse, ise ootasid ruumi teises otsas ning ca kymne minuti parast saime templitega passid tagasi ning olime seega sisenenud Vietnamisse :)
Koolivormid on siin samasugused nagu Kambodzhas (valge sark, tumesinised pyksid voi seelik), lisandunud on vaid punane kaelaratt.

Esmaspäev, 25. jaanuar 2010

Free joints all night

Free joints all night linnast joudsime nyyd Keppi. Kuurortlinn. Magab. Isegi turiste pole. Aga ca +30 kraadi, varjus jahedam. Peale krevetilounat, kus soime ennast grillitud krevettidest tais (ja maksime selle lobu eest 3 dollarit igayks koos ollega), vedelesime hotellioues vorkkiikedes. Nii ca 5 meetrit vee piirist. Aga ma ei tea, kas peaks sellest kirjutama, kui Eestis on samal ajal ... -20 kraadi? :)
Ohtul laksime tosiste laane turistidena ja tellisime samasuure vaagnataie krevette, lisaks kalmaari, grillitud valge kala, tom yumi, nuudleid ja ohtralt olut ning maksime 6.50 igayks. Homsele paadireisile votame kaasa kasti olut (24 purki), kasti coca-cola toodangut (12 purki) ja ploki vett (12 liitrit) ning maksame selle eest 18 dollarit nelja peale :)
Kas ma juba mainisin, et siin on monusalt soe? Kohalike moodi rannas vorkkiiges vedeleda? Ja, et hotellitoal on samasuur terrass kui tuba ise on (mis on vaga suur)? Ja, et vaade on labi paari palmi otse merele ja ohtusel ajal paikeseloojangule? Ja, et maksame selle eest kahepeale 10 dollarit? :)
Hotelli restorani jagame antud hetkel rottide, iguaanide, gekode, nahkhiirte ja koeraga. Ja kaks kambodzhalast opivad korvallauas prantsuse keelt :)

Pühapäev, 24. jaanuar 2010

Summer of 69

Phnom Penh on kole. Igatseme taga Battambangi. See oli armas hipilinn kahekorruseliste majadega ja kuidagi palju puhtam ka. Natuke meenutas Pokharat. Rahulik ja monus.

Phnom Penh on kole ja rapane ja haiseb. Jarveaarses backpackerite piirkonnas on pooled hotellid ehitatud jarve kohale, mis tahendab, et vannitoa (enamasti on see vaid papist box toanurgas, mille seinad ei ulatu laeni) kanalisatsiooniaugust naed jarve ja sinna koik ka voolab. Ja siis hommikul lahed sama jarve peal olevale terrassile hommikust sooma??? Kaisime labi vist koik siinsed hotellid ja olen ysna kindel, et leidsime parima hinna ja kvaliteedi suhtega hotelli. Vahemalt ei asu jarve kohal ja dushiruum on nagu paris. Ja hotelli ukse korval on baar, kust oositi saab dollari eest 0,3 olle ja selle juurde tasuta shoti voi jointi.

Yldiselt on olletarbimine kovasti kasvanud, arvatavasti on Eesti varsti Euroopas esikohal. Esimene kylm olu kuumal paeval on uskumatult hea. Ja ykskoik kui palju ka ei jooks ja mitmes baaris ja tanavanurgal ja araablaste vaipadel keset turgu maas, paevane ollearve pole kunagi isegi mitte kymmet dollarit :)

Reede, 22. jaanuar 2010

Surprise balloons

Me leiutasime täna yllatusohupallid. Ostsime daytripile minnes kaasa neli kotti kommi ja yhe kotitäie ohupalle, et neid lastele jagada. Julianil tuli idee panna komm ohupalli sisse ja siis täis puhuda. Workshop tuk-tukis - toppisime komme kummidesse ja puhusime täis. Lastel oli ka lobu laialt. Nii kui palle nähti, loeti yles ka koik lähemad ja kaugemad sugulased, kes peaksid palli saama. Kui me selle onge ei läinud, siis tassiti koik nooremad oed-vennad kohale ka. Pallipuhumist oli yksjagu :)

Ma peaksin vist ennast tasapisi hispaania ajaga harjutama hakkama. Mina tousin kell 8:30, viimane meie tiimist peale 12.

Käisime Wat Banoni templis, milleni viis 352 erakordselt korget ja väsitavat astet. Väidetavalt avanevat sealt vaade. Voimalik, aga selle vaate nautimiseks oleks tulnud läbi vosa ennast murda. Muidu oli hea ja rahulik - keegi ei yritanud midagi myya ega kerjata.

Peale seda lendavad rebased (hiiglaslikud nahkhiired) ja veinitööstus. On kambodzhialasi, kes arvavad, et teevad veini. Siinne vein sarnaneb veinile samapalju kui siinne kohv päris kohvile. Brändi oli parem ja viinamarjamahl täiesti joodav.

Täisturistikas - bambusrongiga soitsime ka :)

Buddha kaitses meid

Paadisoidul Siem Reapist Battambangi oli mu korval istuval vanaharral buddha onnistusega long ymber randme. Olen kindel, et Tonle Sapi jarvel pääsesime eluga vaid tänu sellele. Kui te otsite Internetist infot paadisoidu kohta Sierm Reapist Battambangi, lubatakse teile maailisi vaateid ja kylaelu kallastel. Seda, mida te tegelikult saate, pole isegi väikses kirjas. Hommikul paigutatakse teid koiki euro- ja rahvusvahelisi noudeid eiravasse paati ning teie elu, kolme t-särgi, tagavarajalatsite, fotoka, passi ja kaldalt ostetud banaanikobara eest hoolitsevad nyyd kolm Kambodzha noormeest. Praegu on viimane aeg panna Buddha otsenumber oma mobiili kiirvalikusse.
Kell 8 ei ole kell 7 väljuma pidanud paat veel mootorit tööle pannud, sest yks bussijuhtidest, kes pidi veel reisijaid kokku korjama, on toenäoliselt sisse maganud. Kui lopuks soitma hakkate, on koik ilus. Joekallastel käib kylaelu nagu lubatud. Vähem kui 10 minuti pärast hakkate järve yletama. Esimese lainega on paat kreenis, rahvas näost valge ja karjub. Vett tuleb paat igast avausest, mida on on kaugelt rohkem kui kinnist seina. Kolmandik rahvast rabab omale päästevestid. Ylejäänutele ei jätku. See on see hetk kui minu koravl istuv vanahärra näitab oma säravpunast longajuppi ja meenutab Buddhale viimase lubadusi. Tema naisel nii sygavat usku pole ning ta surub mehele sylle päästevesti.
Ca poole järve peal on selge, milliste lainete tulles voib jätkata vestlust naabritega usuteemadel, milliste tulles rabada kovemini kinni päästevestist ja eesoleva istme seljatoest ning milliste puhul jagada Buddhale erinevaid lubadusi.
Varsti hakkab kallas paistma ning siis teate, et jogi ja rahulikum soit pole enam kaugel :)
Esimeses kaldakylas teete toenäoliselt pilti igast majast, teises ainult huvitavamatest, näiteks veepealne kirik ja diskoteek. Kolmandas yritate inimesi fotole saada ning neljandas ei viitsi enam fotokat välja votta. Viiendas motlete, et mitu kyla teid veel Battambangist lahutab. Eelinfo korras - lugematu arv.
"Don't sleep, you're missing the village, we are going through." - "Oh, I will skip the villages No 35 - 38 and small naked kids No 28 - 42. Wake me in village No 39." Battambangini oli jaanud veel ca 33-4h soitu.
Paadisoit pidi kestma 6h. Pelae kolmandat hakkas kergest igavusest suur tydimus saama. Siis aga selgus, et me olime saanud 2,5 boonustundi lisaks. Kuna need viimased 2,5h ei olnud kindlasti "the most spectacular views" siis toenäoliselt seetottu nad nende eest lisaraha ka ei kysiund :)
Battambangi hotellis maksab kahene tuba 5 dollarit. Ohtusöök koos ollega 4 dollarit. Kanepit tuli korvaltoast täiesti tasuta :)))
PS. Eelmise sissekande geko tuli meiega restosse kaasa ja vottis paar sopra ka yhes. Sein oli seal neid täis :)

Neljapäev, 21. jaanuar 2010

Jagasin tuba gekoga

Kes tunneb vajadust kohvijoomine maha jatta, voib tulla seda Aasiasse tegema. Peale esimest lonksu on selge, et mahajaamine on kiire ja valutu.
Ma tulin enda meelest siia kuival perioodil. Ometi arkasin esimesel ool selle peale yles, et vihm sadas vastu akent. Ma oli hotellijoudes vaga yllatunud, et hotelliomanik teadis, kus Eesti asub. Et ta yleyldse teadis, et Eesti olemas on :) "It's next to Russia, huh?"
Angkori templid on nahtud. Ysna yhest suust nentisime, et Angkor Wat avaldas palju vahem muljet kui me enne arvasime. Edasi laks paremaks. Bayon ja Ta Prohm oli huvitavad ja avaramad. Muide, Angkor Wati reklaamfotod on puhas Photoshop.
Sellega, et pimedaks laheb hetkega, on raske harjuda. Tuppa minnes oli veel valge, tapselt 10 minutit hiljem kottpime.
Pohilised myygimehed on siin lapsed. Osav, eksole? Kui sulle vaatavad otsa 4-5-aastase suured pruunid silmad keset kriimulist nagu, on vage raske ostmata jatta. Siiani olen lapstoojou kasutamist toetanud 1 dollariga, ostes kylmikumagneti :)
Koige suurem viga, mida restos teha, on heita pik köögipoolele. Aga mis nad siis teevad oma kööke keset tanavaid???

Teisipäev, 19. jaanuar 2010

Ellujaamiskoolitus

Palun, kuidas siin yle tee saaks? Kohalikke kilbina kasutada ei saa, mis algne plaan oli, sest ma pole nainud veel yhtegi kohalikku teed yletamas. Vbla elavad koik vaid omas kvartalis. Hakka voi tuktukke votma, et yle tee minna :D
Siem Reapi turg on tais salle ja ehteid ja elevante ja maitseaineid ja teed. Supermonus. Aga hinnad eriti ple. Kysida 20 dollarit kaelakee eest, mis pole isegi mitte hobe???
Kui ma hotelli tagasi hakkasin tulema, siis imestasin, et kuidas ma enne tahele ei pannud, et mu tanav on tais kalajalavannimassaazhe. Selleparast ei pannud, et see polnud ju mu hotellitee. Hm. Aga kuna ilm laks jahedaks, siis rohkem jalutada ei viitsinud ja tulin tuk-tukiga tagasi. Nyyd on siin koigest ca 25 kraadi.

Kaubagrupp nr 2 kylmikust nr G07

Markmeid Kuala-Lumpuri lennujaamast

Tanud Marjule kommipoesoovituse eest. Ida-Euroopa turistile kohaselt proovisime enamuse labi. Nad voiks ka vett korvale pakkuda.

Ca 13-tunnine lend Kuala Lumpurisse moodus uskumatult kiiresti. Esimese kahe tunni jooksul toimus ohkutousmine ja soogijagamine, seejarel sai magama jaada. Kui ca 7h parast arkama hakkasime, saras akna taga nii ere paike, et enamus otsustas luugid edasi alla jatta. Uus soogi- ja suveniiriring ning ca tund enne kohalejoudmist laks uuesti pimedaks. Ja hakkas valku looma, tekitades sellega moneks ajaks ilusa vaatemangu.

Kuala Lumpuris ostsime uued piletid edasistesse sihtkohtadesse (kas ma juba mainisin, et arge mitte kunagi mitte mingil juhul ostke omale Easy Jeti pileteid?) ning jaime ootama lende.

Siem Reap

Air Asia aasiasiseste lendude lennukid on ilmselgelt disainitud asiaatide moote silmas pidades, sest isegi minul ei mahtunud sinna jalad ara. Vahetult enne maandumist oli naha ujuvaid kylasid tousva paikese kaes ning ohtralt poriseid riisipolde.

Siem Reapi lennujaam on lennuliiklusala poolt vaadatuna yks ilusamaid, mida ma nainud olen, asudes keset rohkeid palme, laternaid ja pisikesi teekesi.

Tuk-tukisoit on tore senikaua kuni paned tahele yhendussysteemi kalessi ja moto vahel. Peale selle markamist jaad ilma taiesti arvestatavast hulgast narvirakkudest.

Ma olin ara unustanud, et Kambodzhas jaetakse jalatsid oue. Aga ega ma eriti ei kurvastanud ka, et oma kolm paeva jalas olnud tennised hotelli hoovi pidin jatma :)

Siem Reapis on tolmune. Isegi mitte lihtsalt tolmune vaid punase savi tolmune.

Pühapäev, 17. jaanuar 2010

City Break

Nyyd ja edaspidi - kes vahegi plaanib lennata EasyJetiga, arge tehke seda. Vahe sellest, et lend hilines ca neli tundi, oli eriti nahhaalne neist tuletada lennukis pidevalt meelde, et hoidke ohkutousmisel ja maaandumisel istmete seljatoed pystiasendis. Palun naidatagu mulle, kuidas neid yldse mingisse muusse asendisse enne saada. Ma lendasin esimest korda lennukiga, mille seljatugesid ei saanud alla lasta.
Stanstedi lennujaam on tais varvikaid isikuid. Meie lennu hilinemisest oli Air Asiale teada antud ning nad olid kursis, et 11 inimest jouab hilinemisega kohale. Kui me turvakontrolli joudsime (ca kell 23.30, lennu valjumisaeg oli 23.20 graafikukohaselt), siis seisis varavas pisike turvamees, kes vaatas meie online-boarding passe ja teatas - "You were suppose to be here at 22.10. Could it be that it is 23.30 already?". Vaatamata sellele, et AA-le oli teatatud meie hilinemisest, selle turvamehe arvates midagi teha ei olnud voimalik - "The pilot hasn't been in Kuala Lumpur for four days now, he has been stuck in London. He wants to go home to his wife." Ca kymmekond minutit hiljem tuli varavasse teine turvamees, kes vottis kohe yhendust AA crewga, aga selleks hetkeks ei olnud toesti enam midagi teha.
Laksime terminali juures hotelli bussi, kus bussijuhile ei meeldinud, et ta pidi ust liiga kaua lahti hoidma ja vihm sadas sisse. Soitmahakates soimas labi lapsega naise ning demonstreeris, kuidas laps pidurduse korral labi esiklaasi lendaks. Bang! Siis karjus koikide peale bussis, et ta tahab ka koju saada, sest kell on palju. Bussi graafikohase valjumiseni oli see hetk 2 minutit aega. Kui ta siis kohalt vottis, kihutas hotelli. Ju ta polnud toesti pikalt naist nainud.
Aga ma tegelikult tahaks teada, kus on Tallinna Lennujaamas EasyJeti esindaja? Meie lend hilines ca neli tundi ning selle aja jooksul oleksime pidanud saama syya jmt, aga ausalt oeldes polnud seda kellegi kaest kysidagi. Estairi letis olev naisterahvas, kes kirjade jargi pidanuks olema EasyJeti esindaja, ei osanud yldse midagi oelda ning pani 17.30 oma putka kinni ka.
Aga Londonis paike paistab ja on soe :) Sujuv yleminek Eesti kliimast Aasia omasse ;)

Reede, 15. jaanuar 2010

Sherlock Holmes

Sherlock Holmes

Kõrgeltkiidetud ja -hinnatud film, aga ma pean tunnistama, et kuni filmi lõpuni ei saanud ma aru, kas tegemist on nö. tõsise Holmesifilmiga või mingi paroodiaga. Aga võib-olla ma lihtsalt ei mõista "põnevikke" :)

Londonivaated olid head, taust oli vägagi sobiv ja Robert Downey Jr ning Rachel McAdams moodustasid silmale väga nauditava koosluse :)

Miia ja Friida

Kadri Hinrikus - Mia ja Friida

Lasteraamat, mis sobib ka täiskasvanutele. Kadri Hinrikus on kirja pannud lood, mis ta kuulis lapsepõlves oma emalt, tädidelt ja vanaemalt nende lapsepõlveajast ning lisanud lugusid ka enda omast. Nii tegutsevadki raamatus kaks erinevate ajastute tüdrukut Miia ja Friida. Väga armas lugemine oli.

Ilukirjanduse lugemisse tuli nüüd väike paus, sest vaatasin, et viimane aeg on hakata lugema Kambodža, Vietnami ja Bali Lonely Planeteid.

Reede, 8. jaanuar 2010

Chilli


Tallinn,
23.12.2009

Kolmapäev, 6. jaanuar 2010

Chocolate and cherries


Tallinn,
06.01.2010

Pühapäev, 3. jaanuar 2010

Moonshine in the night


Tellitud kaelakee ja käevõru piimjasvalgest jadeiidist, lasuriiditooni jadeiidist ja klaashelmestest.

Tallinn,
03.01.2009

Valge tiiger

Aravind Adiga - Valge tiiger

Balram Halwai, rikšamehe poeg, hilisem mõrvar ning praegune ärimees Bangalore'is jutustab kirja vormis Indiat peagi väisavale Hiina peaministrile oma eluloo ning annab ühtlasi hinnangu Indias valitsevale kastisüsteemile, poliitikale, korruptsioonile ja äritegevusele. Alamast kastist pärit ning hiljem ärimeheks saanud mehe suhtumine oli äratuntav terve raamatu jooksul ja tõi pildi elavalt silme ette.

Üka paremaid raamatuid, mida ma Indiast lugenud olen. Koos Kiran Desai Kaotuse pärandiga ja William Sutciffi raamatuga Are you experienced? jääb edetabeli etteotsa :)

Laupäev, 2. jaanuar 2010

Pink Candy


Pink candy jadeiit, rodoniidiimitatsiooniga jadeiit, antiikpronks.

Tallinn,
02.01.2010

Reede, 1. jaanuar 2010

Grisham - The Associate

John Grisham - The Associate

Ligi 500 lehekülge põnevust :) Ma alguses arvasin küll, et tõenäoliselt hakkab tegevus venima, aga kui lugema hakkasin, oli raske käest ära panna. Eriti viimased 200 lehekülge.

Lugu väljapressimisest ja seetõttu sooritada tulevatest kuritegudest. Samuti järjekordne pilguheit Ameerika õigusbüroode igapäevaellu.

Võtsin Wikipediast Grishami raamatute nimekirja ja 23-st on mul lugemata neli raamatut:

Õigusalane ilukirjandus
* A Time to Kill (1989)
* The Firm (1991)
* The Pelican Brief (1992)
* The Client (1993)
* The Chamber (1994)
* The Rainmaker (1995)
* The Runaway Jury (1996)
* The Partner (1997)
* The Street Lawyer (1998)
* The Testament (1999)
* The Brethren (2000)
* The Summons (2002)
* The King of Torts (2003)
* The Last Juror (2004)
* The Broker (2005)
* The Appeal (2008) - lugemata
* The Associate (2009)

Mitte-õigusalane ilukirjandus
* A Painted House (2001)
* Skipping Christmas (2001) - lugemata
* Bleachers (2003)
* Playing for Pizza (2007)
* Ford County (2009)- lugemata

Mitte-ilukirjandus
The Innocent Man: Murder and Injustice in a Small Town (2006) - pooleli, endiselt