laupäev, 30. jaanuar 2010

My friend, you pay

Nii kui kaotad valvsuse ja ei kysi hotelli sisenedes, kas toas on window outside, konnid noore ja entusiastliku vietnamlanna kannul neljandale korrusele vaatama tuba, millel on parimal juhul aken koridori.

Tana veendusin, et Vietnamis siiski on noad olemas. Enne seda ei uskunud.

Vietnamispole tuktukke ja me tunneme neist toeliselt puudust. Taksosid on vahe ja need on kallid. Aga Vietnami linnaliikluses motoga liikuda on aarmiselt narvesoov. Lisaks, ykskoik, mis linna sa ka bussipiletit ei ostaks, mitte kunagi ei soida buss bussijaama, vaid paneb maha keset mingit tyhermaad voi getot. Seal on sul ymber sada tuktuki- (Kambodzha) voi motojuhti (Vietnam), kes koik kinnitavad, et kesklinna on poole paeva tee ja kysivad sinnaviimise eest kosmilisi summasid.

Soomas kaies on portsud hiiglaslikud. Nii siin kui Kambodzhas. Parimal juhul olen ara suutnud syya pool portsu. Ja pulkadega soomisega harjub siin kiirelt ara.

Kommentaare ei ole: