Esmaspäev, 28. juuli 2008

Are you experienced vol 2

Granaatõunasupp sai järgmisel hommikul läbi ning pikemat pausi tegemata alustasin järgmisega. Olin just Tripist kolm raamatut välja noppinud ja need soetanud (eBay, osta.ee ja raamatukogu). Kaks kolmest on läbi loetud :)

Michael Sutcliff "Are you experienced?"
Stiililt natuke Peter Moore'i "Tualetis mitte sittuda" sarnane. Raamat briti noortest, kes lähevad peale keskkooli erinevatesse maailma paikadesse ennast avastama. Peategelased Dave ja Liz, Dave'i parima sõbra pruut sõidavad Lizi soovil kolmeks kuuks Indiasse. Esimesed tülid ja lahkarvamused (Dave tahab Liziga seksida, Liza Dave'iga ei taha) tekivad neil juba Londonis. Aga kuna reisi ärajätmine tähendaks Dave'i jaoks allaandmist (India-reis on tõestamaks teistele, et ta saab sellega hakkama), siis reisi ära ei jäeta. Ning samuti ei kaota ta lootust Lizi voodissesaamiseks. Dave vihkab Indiat algusest peale ning loomulikult ei saagi siis midagi hästi minna. Pärast kuuajalist taimetoitlust (liha on soovitatav eurooplastel hügieeninõuete mittejärgimise tõttu mitte süüa) näeb Dave tänaval hamburgeribaari. Tellib omale lambaburgeri, friikad ja Campa Cola. Tänab kõiki taevaseid ja maiseid jõude, mis ta sellesse baari viisid, kus ta nüüd "päris toitu" süüa saab. Hamburgeriga poole peale jõudnud, "I started to think that I haven't seen any sheeps in India. What could it be in my hamburger? A dog?". Poolik hamburger jäi lauale ning vaevalt tänavale jõudnud, oksendas ta ka söödud poole välja. "A cannibal-dog" tuli seda lakkuma :) Pole vist vaja lisada, et terve järgmise nädala veetis ta suurem osa ajast oma hotellitoa tualetis. Sarnaseid situatsioone on raamat täis. Kerge, kiire, naljakas lugemine.

Peter Matthiessen "Lumeleopard"
Septembri lõpus 1973 alustasid kaks meest ekspeditsiooni Himaalajas. Alustades oma ekspeditsiooni Pokharast, läbi Annapurna mäestiku, oli nende lõppsiht Kristallklooster, mille ümbruses oli lootust näha lumeleopardi. Looma, keda oli sinnani näinud vaid loetud arv valgeid inimesi. Põimides oma reisikirja nii lugusid oma pere-elust, pöördumisest zen-budismi poole kui ka piirkonna ajalugu, tegi ta raamatust väga nauditava lugemise. Kuigi seda ei olnud kerge lugeda meeletu infokoguse tõttu, sai raamat ikka üsna kiirelt läbi. Alguses suuremalt jaolt rahulikud looduskirjeldused vahetas üks hetk välja põnevus - kas ta näeb oma lumeleopardi, kas ta auklikud saapad, telk ja magamiskott peavad vastu, kas šerpad ja kandjad peavad ekspeditsiooni lõpuni vastu? Lisaks oma kohati viletsast varustusest (auklike ja pigistavate saabastega läbisid nad päeval sügisese jõe ning vastu õhtut, samade saabastega lumes käies muutusid need jääklompideks jalgade ümber), kohati lihtsalt kõrgmäestikust tingitud probleemidele tuli neil pidevalt muretseda ka uute kandjate leidmise pärast, sest ühedki ei pidanud väga pikalt vastu. Uskumatu reis ja uskumatult hea reisikiri :)

Õlut ei müüda. Suitsud on otsas.


Väga rahul :) Natuke punane, natuke väsinud, pärimusmuusikasse kadunud :) Väga lahe oli.

Lehed kirjutavad täna, et folki väisas rekordarv purjus alaealisi. Aga noh, millest muust neil kirjutadagi. See on ju peale iga üritust kohustuslik artikkel. Ise ei pannud kahe päeva jooksul üldse eriti palju purjus rahvast tähele, alaealistest rääkimata.

Väga palju lapsi oli. Täiesti pisikesi ja natuke suuremaid. Üleüldse igat mõõtu :) Minu jaoks oli üllatus, kui rahulikult nad ennast kõik üleval pidasid. Ju siis ühest küljest ei pingutanud vanemad programmiga üle ja teisest mõjus soe ilm ja mõnus meeleolu.

Esimese õhtu Toy Vivo oli superhea. Keelpilli ja erinevate trummide suurepärane kooslus.

Teise päeva lemmikuks kujunes Svjata Vatra. Slaavi temperament on ikka laval lahe :) Zetosid sai pikisilmi oodatud, aga nende kontsert "venis" kuidagi nii pikaks, et lõpus lihtsalt enam ei suutnud kuulata.

Võrtsu ääres telgis magama jäädes saatis meid naaberseltskonna vene muusika. Kuskil kella kahe-kolme vahel keerati need kraanid kinni ja ca neljani oli rahulik. Siis pandi peale drumandtrance. Väga kole. Ja väga vali. Arvatavasti paluti mõnest telgist see neil väga viisakalt kinni keerata, sest üsna varsti oli taas vaikus. Mõneks tunniks. Siis tuli sama muusika, aga natuke vaiksemalt. Õnneks olid ka ülejärgmise telgi venelased üles ärganud ja nende Kino kõlas üle trääänsi. See hetk olin ma venelastele nende muusikavaliku eest tänulik :) Kella 8-9 vahel oli võimalus kaasa elada suuremat sorti tülile, mis peeti maha otse meie telgi kõrval. Aga varajased linnukesed nagu nad olid, pakkisid nad üsna kiirelt oma telgi kokku ja sõitsid minema :)

Hommikul Võrtsus ujumas käies arvasin, et vesi on soe. Järgmisel päeval Pärnus ujudes oli selge, et Võrtsu vesi oli väga külm :)

Folk oli lahe. Ilm oli super, seltskond mõnus, kontserdid head.

Neljapäev, 24. juuli 2008

Varbaidpidi vees


Kakumäe
24.07.2008

Teisipäev, 22. juuli 2008

Lihasööja loom

Oma pisikeste käppadega saab Chilli palju osavamalt kärbseid kätte kui mina ajalehega. Tal on muidugi rohkem mängus ka - vaheldus toidulauale, samal ajal kui mina tahan neist lihtsalt lahti saada :) Kaalul on tal ka rohkem - ükspäev juba kukkus kärbest taga ajades aknast alla...

Eestis võiks olla rohkem pisikesi poode. Sellest, et siin avatakse lõhnavate saiadega pagaripoed, värsket juustu müüvad juustupoed, pastapoed, kus on erinevat sorti pastat (kuiva ja värsket), oliive, kappareid jmt pastakastmesse sobivat ning väike veinivalik sinna juurde, ma isegi ei unista enam. Delicia, mis vastas ideaalselt viimasele kirjeldusele, pandi ka just kinni. Mõned pagaripoed meil on, aga seal pole isegi värskelt ahjust tulnud ciabattat, mida koju minnes kaasa osta. Pakutakse erinevaid kooke, magusaid saiakesi ja paari pirukat. Aga parem ikka kui mitte midagi :) Mõned tee- ja kohvipoed on ka. AGA. Need on kaubanduskeskustes. Mitte minu kodutänaval. Kus on meie jäätisekohvikud? Sellised, mida on igal teisel tänavanurgal Hispaanias, Saksamaal, Itaalias... Jah, meil on midagi ligilähedast - Spice Ice, Soprano, Balbiino letid. Aga kaubanduskeskustes. Da Vincil oli üks Narva maanteel, nüüd on selle asemel spagetteria. Supermarketite valik on alati üks ja sama ja täiesti ära tüütanud. Ja ainult karbi munade või värske piima pärast ei taha minna kaubanduskeskusse. Rääkimata rahvamassidest, kes seal kvaliteetaega veedavad. Mõned parema valikuga ökopoed ajavad osaliselt asja ära. Kui lisada sinna veel Saksa pagar ja Pagaripoisid Nunne tänaval (miks niigi vähestest pagaripoodidest kaks just kõrvuti peavad asuma?:), Piprapood, Vestmani äri ja mõned lähemad keldripoed ning Balti jaama turg, siis mõnda aega saaks isegi ilma supermarketita hakkama.

E-Bay on lolliks läinud. Teatasid mulle mõnda aega tagasi pidulikult meili teel, et ma olen nüüd kuldse tärni omanik. Mul sai siis kümme positiivset kommentaari just täis. Aga sellega nad ei piirdunud. Täna leidsin oma postkastist suure ümbriku, milles oli seesama kollane tärn külmkapimagnetina, kiri ja sertifikaat tähekese omandamise kinnituseks ning papp, et sertifikaat ära ei kortsuks. Kuna kiri lubas positiivsete kommentaaride kogunemisel jätkuvat tähesadu, siis ma pean nüüd uurima, kuhu tuleb linnuke teha, et rohkem sellist paberikraami Saksamaa poolt mulle teele ei pandaks.

Pühapäev, 20. juuli 2008

Kõrgele ülesse, lennake taevasse


Aegviidu
18.07.2008

Reede, 18. juuli 2008

Are you experienced?

Filmidele vahelduseks raamatutest ka. Sest ma olen jälle lugema hakanud. Ja palju lugema. Ja seda igal pool - toas ja õues ja trollis ja bussis ja kohvikus ja terrassil...

Meeldejäävamat viimastest kuudest.

Kiran Desai "Kaotuse pärand"
Ma ei armasta eriti kuivi ajaloo- ja geograafiaraamatuid. Ma olen tänulik ilukirjanduse eest, mille tegevus baseerub reaalselt juhtunud sündmustel. "Kaotuse pärand" on suurepärane elamus, mis andis hea ülevaate India ja Nepaali vastuseisust ja India emigrantidest ning esitas selle läbi erinevatesse klassidesse kuuluvate tegelaste.


Esteban Martin, Andreu Carranza "Gaudi võti"

Nägin Apollo riiulil raamatut, mille peal olid la Sagrada Familia tornid ning kiri Gaudi. Raamatut lähemalt uurimata ja sisse pilkugi heitmata kõndisin sellega kassasse. Arvasin, et tegemist on Gaudi elulooga ning ülevaatega tema loomingust. Ma küll selliseid teosed eriti ei armasta (kipuvad väga kuivad olema), aga Gaudi on Gaudi :) Kodus raamatut lahti lüües selgus, et ma olin kõvasti mööda pannud. Tegemist oli pesueht ilukirjandusega. Palju arhitektuuri, natuke ulmet, keskmiselt põnevust. Hea raamat.

Marlena de Blasi:
"Tuhat päeva Toskaanas"

"Tuhat päeva Veneetsias"
"Palazzo perenaine. Kodu leidmine Umbrias"
Lugesin peale viimast Barcelona-reisi läbi Siiri kingitud "Tuhat päeva Toskaanas". Suurepäraseid retsepte täiendavad imelised maastikukirjeldused. Ja kõht on kogu lugemise aja tühi. Ja Itaalia-igatsus hinges.
Esimene neist raamatutest on tegelikult "Tuhat päeva Veneetsias", kus raamatu autor abiellub "ilusa veneetslasega". Lugesin seda järjekorras teisena, peale Toskaana-raamatut. Nii suurt muljet ei avaldanud. Ja retseptid ei olnud vist ka jutu sisse pandud vaid eraldi peatükkide lõpus.
Kolmas raamat osutus taas väga heaks. Söögiteema oli järjekordselt tugevalt esindatud. Ja kui maikuus panime paika Itaalia marsruuti, siis tundus ainuõige ka Orvietost läbi käia. Palazzo sai üle vaadatud :)

Frances Mayes "Toscaana päikese all"
Samanimeline film on selline armas easy-going film, kus on palju päikest, ilus loss ja hingematvad Toskaana maastikud. Sisuliselt filmil ja raamatul suurt ühist pole. Raamatus on taas suur rõhk toidul ja kokkamisel ning enda jagamisel kahe kodu vahel (San Francisco ja Cortona). Mõnus lugemine rohkete retseptidega.

Niccolo Ammaniti "Ma ei karda"
Ühel hommikul lugesin EPL-ist ülevaadet ja peale tööd läksin poodi ja ostsin raamatu ära. Hakkasin foori taga lugema, trollis jätkasin ja kodus oli samuti raske raamatut käest panna :) Peale raamatu läbilugemist tellisin filmi ka ära. Ühest ajaveebist lugesin, et ma pole ainus, kes raamatu ühe hingetõmbega läbi luges :)

Anna Gavalda "Koos, see on kõik"
Algul arvasin, et see on mingi mõttetu ja sisutühi bestseller... Aga siis ostsin lõpuks ikkagi ära ja lugesin läbi ja nautisin täiesti :)

Marsha Mehran "Granaatõunasupp"
Esimest korda nägin selle raamatu nime taas mingis ajalehes, kus tutvustati uuemat kirjandusmaailmas. Kõlas äärmiselt ahvatlevalt. Nii ahvatlevalt, et järgmisel korral poes otsisin raamatu üles. Istusin tükk aega poes ja lugesin. Kuna raamat on üles ehitatud araabia köögile, aga mul oli silme ees vahemereköök, siis jätsin esialgu ostmata. Aga seoses mu köögihuvi laienemisega itta ja lõunasse, läksin nüüd lõpuks poodi ja ostsin ära. Eile alustasin lugemist ja hetkel lõpp paistab. Autor on väga osavalt sidunud araabia köögi, sõja/terrorismi/rassismi ja inimestevahelised suhted. Arvatavasti saan täna öösel raamatu läbi :)

Neljapäev, 17. juuli 2008

"Jee, mul on peegelkaamera, nüüd ma võin teha kontserdil, mida tahan."

Minu lähemate kontserdikaaskuulajate hulgas oli ca 6-7 äsja peegelkaamera soetanud isikut. Üldiselt tundusid nad arvavat, et nimetatud kaamera annab neile teatavaid privileege. Esiteks võivad nad sellega ronida kuhu tahavad ja kelle ette tahavad. Teiseks võivad nad täiesti süüdimatult pildistada suurema osa ajast publikut, lastes neile pidevalt välku näkku. Mind täiesti siiralt huvitab, mida nad selliste piltidega teevad, kus on peal võõrastest inimestest koosnev rahvamass.

Siinkohal tervitaks seda tüdrukut, kes oma 300D KITiga meie ette kõrgemale servale ronis ning ennast sinna unustas. Tema pildistamisvõtted selle eest on unustamatud. Üks käsi hooletult fotokakotile toetumas, teises käes fotokas ning ise ennast muusika taktis kaasa nõksutades tegi 1/30 säriga pilti :)

Mõnevõrra üllatav oli näha, kuidas üks hetk oli ekraanidele suunatud (minu lähiümbrusest taas; teise ekraani ees toimuvat ei näinud) 4-5 digikompaktkaamerat ja telefoni ning kõik filmisid niigi udust ekraanipilti. Miks see parem on kui otse laval toimuvat filmida ja taas - mida selliste häguste klippidega peale hakatakse - on mõistatus.

Tegelikult on lihtsalt tüütu, kui kogu kontserdiaja, iga natukese aja tagant on kellegi kaamera jälle sinu poole suunatud.

Ja Chalice oli võrreldes Dagöga häbematult vähe laval. Muidu oli superkontsert. Muy bien :)

Pühapäev, 13. juuli 2008

Väike meistrimees :)


Tartu
11.07.2008

Mmmmmaaasikane nädalavahetus


Hommikul ja õhtul, aiast ja metsast, niisama ja pannkoogiga :)

Tartu
12.07.2008

Neljapäev, 10. juuli 2008

Tõde ja õigus ja armastus

Tõde ja õigust vaadates tundsin mitu korda erinevate naissoost tegelaste käitumises iseennast ära. Kuidagi kummaline, nagu iseennast vaataks kõrvalt... Ja oma vigu...

Esmaspäev, 7. juuli 2008

Teater. ARMASTUS. TEATER.

Tõde ja õigus. Indrek. Karin. Wargamäe. Päike ja emotsioonid. Armastus. Juust, vein ja maasikad. Päikeseloojang ja päikesetõus. Valged, udused ööd.

Inimestest, suhetest, väärtushinnangutest ja nende muutumisest, armastusest, tööst, ülekohtust, jumalast, usust, sõna mõjust...

Sellest, kuidas inimesed vaatavad jahedal suveööl teatrit päikeseloojangust päikesetõusuni.

Armastust on vaja. Mitte tõde ja õigust.


Vargamäe
05.07.2008

Teisipäev, 1. juuli 2008

Filmijutt vol. mitu

Erinevates nimekirjades olevatest filmidest on sellised viimasel ajal ära vaadatud:

The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford - põnevusfilmina kerge pettumus, eluloofilmina hea. Pool tundi oleks vabalt võinud muidu lühemaks võtta...

No Country for Old Men - pidevat pinget ja põnevust ei olnud, aga üldiselt täitsa hea film. Lõpupoole tekkis huvi, et kas keegi "headest" ellu ka jääb.

Gone Baby Gone - väga hea ja ootamatu lõpuga lapseröövifilm.

Listivälised filmid:

Enchanted - mitte midagi erilist, Stardust oli kordades parem :)

Lions for Lambs - tegevus jooksis kolmes liinis - poliitika, sõda ja haridus. Viimane neist kolmest oli suurepärane.

The Butterfly Effect - enne vaatamahakkamist ei lootnudki ma sellelt eriti palju, aga filmi jooksul muutsin arvamust. Väga hea.

Les Choristes - ma mäletan, et sarnaseid tundeid tekitas minus ka La lengua de las mariposas. Kuigi tundus, et rasekestikasvatatavate poiste kooristamine käis ootamatult lihtsalt, siis kokkuvõttes väga armas ja liigutav film.

Lisandunud filmid:

Roman Holiday - idee Lonely Planetist. Tegelikult oleks tahtnud selle enne Itaalia-reisi ära vaadata.

The Princess Bride - idee
Filmidest ja muusikast

Once Upon a Time in Mexico
- idee Filmidest ja muusikast

Definetly, Maybe
- idee
Filmidest ja muusikast

Hommikune hümn


Hommikuse hümni järgi saab aru, kas peab kiiremini peatusse lippama või kiiremini oma võileiva ära sööma :)

Suvised ajalehed on nii tühjad, et kolme-nelja lehega ei saa isegi tops kohvi otsa... Sama käib suveterevisiooni kohta, mida pole isegi taustaks mõtet mängima panna.

Päikeseline suvehommik on mõnus, kui öösel vihma on sadanud. Värske :)

Tallinn,
29.06.2008