neljapäev, 17. juuli 2008

"Jee, mul on peegelkaamera, nüüd ma võin teha kontserdil, mida tahan."

Minu lähemate kontserdikaaskuulajate hulgas oli ca 6-7 äsja peegelkaamera soetanud isikut. Üldiselt tundusid nad arvavat, et nimetatud kaamera annab neile teatavaid privileege. Esiteks võivad nad sellega ronida kuhu tahavad ja kelle ette tahavad. Teiseks võivad nad täiesti süüdimatult pildistada suurema osa ajast publikut, lastes neile pidevalt välku näkku. Mind täiesti siiralt huvitab, mida nad selliste piltidega teevad, kus on peal võõrastest inimestest koosnev rahvamass.

Siinkohal tervitaks seda tüdrukut, kes oma 300D KITiga meie ette kõrgemale servale ronis ning ennast sinna unustas. Tema pildistamisvõtted selle eest on unustamatud. Üks käsi hooletult fotokakotile toetumas, teises käes fotokas ning ise ennast muusika taktis kaasa nõksutades tegi 1/30 säriga pilti :)

Mõnevõrra üllatav oli näha, kuidas üks hetk oli ekraanidele suunatud (minu lähiümbrusest taas; teise ekraani ees toimuvat ei näinud) 4-5 digikompaktkaamerat ja telefoni ning kõik filmisid niigi udust ekraanipilti. Miks see parem on kui otse laval toimuvat filmida ja taas - mida selliste häguste klippidega peale hakatakse - on mõistatus.

Tegelikult on lihtsalt tüütu, kui kogu kontserdiaja, iga natukese aja tagant on kellegi kaamera jälle sinu poole suunatud.

Ja Chalice oli võrreldes Dagöga häbematult vähe laval. Muidu oli superkontsert. Muy bien :)

Kommentaare ei ole: