Reede, 30. oktoober 2009

Soul of autumn



Tellitud.

Tallinn,
29.10.2009

Kolmapäev, 28. oktoober 2009

Valged hambad

Zadie Smith - Valged hambad

Mulle tundub, et mu raamaturiiulisse on väga palju reisiraamatuid viimasel ajal sattunud, täiesti tavalise ilukirjanduse lugemine tundus algul täiesti võõras :)

Aga raamat oli tore pilguheit immigrantide ja keskklassi ellu 70 - 90-ndate Londonis. Raamatu esimeses pooles tutvustatakse tegelasi, nende minevikku, harjumusi ja suhtumist ümbritsevasse. Raamatu teises pooles hakkavad tegelastel oma vaated ja huvid välja kujunema ning erinevad religioonid võtavad järjest suurema osa. Raamatu lõpus läheb kõik kiirelt, osaliselt oodatult, osaliselt ootamatult. Hetkeks tekib tunne nagu oleks kirjastaja autorile öelnud, et paberi- ja trükivärvilimiit on lõppemas ning lugu üle paarikümne lehekülje enam kesta ei tohi.

Tõlkepärl Triin Taelalt: 9-aastane Millat loeb isale numbreid ette: "üks, oih, neli, kaks, kolm" (10423).

Orb

Orphan

Ma vist ootasin jälle rohkemat. Review'dest võis lugeda, et tegemist on esmaklassilise thrilleriga, kus verd küll ei voola, aga režissöör teadvat täpselt, kuidas pinget tekitada ja hoida. Verd voolas, aga sellist pidevat "kohe-kohe-juhtub-midagi" tunnet ei olnud.

Abielupaar Kate ja John on kaotanud veel sündimata lapse ning otsustab adopteerida 9-aastase Venemaalt pärit Estheri. Peres kasvavad veel kaks last - kurttumm tüdruk Max ja tema vanem vend Daniel. Üsna varsti peale uue tüdruku sissekolimist hakkavad juhtuma õudusttekitavad asjad ning pere omavahelised suhted hakkavad sassi minema. Kuigi Kate näeb tüdrukust läbi ja üritab ka teisi veenda, siis ülejäänute ees kas ingellikult käituv või hoopis hirmuvalitsuse all hoidev Esther suudab kõik teised arvama panna, et sündmuste põhjustajaks on endine alkohoolik ja lastest mittehooliv ema Kate.

Kui hakkab selguma tüdruku tegelik päritolu - Eestis paiknev vaimuhaigla - on filmis kuulda ka eesti keelt.

Alla 14-aastastele keelatud filmi oli vaatamas rohkem lapsi-noori kui lihapallimultikat.

Coraline


Valged korallid, tellitud.

Tallinn,
28.10.2009

Spice and sea


Tallinn,
27.10.2009

Pühapäev, 25. oktoober 2009

Fairy tale forest




Mul on oma lemmikkohad. Sellised, kus ma tean, et ükskõik, mis ilmaga ja mis tujus minna, alati on seal hea. Üks neist on Tabasalu pangapealne ja vana pioneerilaagri ümbrus ja pargiteed. Sügisel on seal muinasjutuliselt kirju, kevadel metsaalune õrnroheline ja õhuline ja jah, mulle meeldib seal isegi talvel, kui lumi on põlvini :) Need sammaldunud trepid, see vana lillepostament, kollase lehevaibaga kaetud alleed, vaikus ja merehääl.

Kahju ainult, et vanal pioneerilaagril laguneda lastakse :(

Tabasalu,
25.10.2009

Laupäev, 24. oktoober 2009

Murtud embused

Ma ootasin seda filmi vähemalt aasta aega ja eriti alates märtsist, kui film Hispaanias esilinastus. Almodóvari eelviimase filmi "Volver" linastumisest Eestis oli kulunud üle kolme aasta ja ilmselgelt oli rohkem kui viimane aeg järgmiseks filmiks :)

Filmis oli armastust ja reetmist, pisaraid ja naeru, melodraamat, süütunnet ja kättemaksu, mõjudes kohati sürrealistlikult nagu enamus Almodóvari filme. 14 aastat peale autoõnnetust, kus Mateo/Harry kaotas nägemise ja Lena, oma suure armastuse, hakkab ta seda lugu rääkima oma produtsendi pojale. Minevikustseenid vahelduvad olevikuga, sündmusesse tuuakse selgust, kuid aastatetagused haavad ei ole paranenud.

Muide, Almodóvar on filmi sisse pannud ka ühe oma varasema filmi, "Mujeres al borde de un ataque nervios". Meeleolult ja stiililt meenutas mulle vist kõige rohkem filmi "Hable con ella".

Tegelikult ma ei saa aru, kuidas Mateo pidevalt ilusaid (ja noori) naisi nii ligi tõmbas, minu silmis ta küll eriti ahvatlev ja seksikas ei olnud ;) Aga Penelope Cruz on endiselt suurepärane ja imeilus.

Passionate seduction


Tallinn,
24.10.2009

Reede, 23. oktoober 2009

Cherry seduction



Tallinn,
22.10.2009

Kolmapäev, 21. oktoober 2009

Kooskokkamisest, värskest pastast, lihapallimultikast ja lammastest CCPlazas


Ma polnud niiiii ammu enam ise värsket pastat teinud. Söönud küll, aga teinud mitte. Nädalavahetusel sai see koos sõpradega ette võetud. Kutsusin küll külla lubadusega ise pastat teha, aga lõpuks kujunes ikka nii välja, et ma ainult juhendasin :) Vaevalt ka, et keegi seda ise kodus järele proovima hakkab, sest taignasegamise algusest kuni pasta serveerimiseni kulus ca poolteist tundi. Värsketest jõhvikatest sai magustoiduks koore-jogurtijäätis tehtud :P

Filmi ajal, mida me pärast söömist vaatama läksime, oli mul hea meel, et kõht täis on, sest tegemist oli 3D animatsiooniga Taevast sajab lihapalle. Ja sama hea meel oli ka eelnevalt joodud veini üle, sest tegemist oli ühe absurdsema multikaga, mida ma kunagi näinud olen :)

Ma olen alati mõelnud, et kuidas valitakse CC Plazasse kassapidajaid. Võimalikult blonde? Kui küsida mitu piletit korraga ja kassapidaja näeb, et makstakse eraldi, siis eranditult iga kord antakse raha tagasi kahe- või kolmepeale. Pühapäeval saime teada, et kui tahame, et meile antaks raha eraldi tagasi, siis peame ootama, kuni ta käib raha vahetamas ja eraldi pileteid ostes ei pruugi me kõrvuti kohti saada (olgu öeldud, et saalis oli napp kolmandik välja müüdud). Ilmselgelt olid need kliendid, kes nõudsid, et CC Plazas oleks ainult sularahamaksed.

Tallinn,
20.10.2009

Teisipäev, 20. oktoober 2009

Tropical delight


Katrinile :)

Tallinn,
20.10.2009

Esmaspäev, 19. oktoober 2009

Viigimarja-ricottakook


Veel enne kui hooaeg otsa sai, kasutasin korduvalt juhust ja tegin viigimarjakooke :) Järjekordne kook ricotta ja viigimarjadega:

Sega taignaks 125 gr jahu, natuke soola, 75 gr kõva võid, 25 gr hakitud mandleid ja natuke külma vett. Suru 22 cm ahjuvormi ja pane vähemalt pooleks tunniks külmkappi seisma. Eelküpseta 190C juures 15 minutit hernestega kaetult ja veel 5 minutit ilma hernesteta.

Keeda kuus viigimarja 100 grammi tuhksuhkru ja lusikatäie meega 600 ml vees 10 minutit ja jäta seejäral jahtuma.

Katte jaoks sega 500 gr ricottat (või kohupiima), 4 munakollast pool tl vaniljet, natuke sidrunimahla, kaks lusikatäit mett ja soovi korral ka suhkrut. Vala segu põhjale ja küpseta ca pool tundi. Lõika viigimarjad paksudeks viiludeks ja laota ahjust väljavõetud koogile. Serveeri natuke jahtunult.

Retsept Maria köögist taas.

Tallinn,
20.09.2009

Pühapäev, 18. oktoober 2009

Kitsejuustu-viigimarjakook


Nädalavahetusel turul tundus, et viigimarjahooaeg on läbi saanud :( Üheski letis enam ei paistnud. Aga mõned nädalad tagasi sai kitsejuustu-viigimarjakooki tehtud. Jahtunult maitses imehea.

Hõõru 150 grammi kitsejuustu 100 grammi suhkruga kohevaks, siis lisa ükshaaval vahustades neli muna. Sega juurde 3 sl vedelat mett, 200 ml vahukoort ja 1 tl vanilliekstrakti. Viimasena sega juurde 100 grammi jahu ning sega tainas ühtlaseks. Kalla tainas võitatud ahjuvormi.
Lõika pool kilo viigimarju pikuti pooleks, laota vormi, lõikepind ülal. Puista peale veidi pruuni suhkrut.
Küpseta 175-kraadises ahjus 30-40 minutit.

Retsept nami-namist.

Tallinn,
01.10.2009

Green apple meets kiwi


Tallinn,
17.10.2009

Neljapäev, 15. oktoober 2009

Kunstitehis

David Hatcher Childress - Hiina, Sise-Aasia ja India kadunud linnad

Ma sain selle lõpuks läbi :)

Üks kohutavamaid raamatuid, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Tavaliselt oleksin sellise raamatu pooleli jätnud, aga aeg-ajalt viitas ta mõnele huvitavale raamatule, mille kohta mulle tundus, et tasuks lugeda või huvipakkuvale linnale Aasias. Nii, et aega kulus üle kuu aja, aga nüüd on loetud.

Kirjastiil oli tubli üheksanda klassi kirjanditase, tõenäoliselt hinnataks põhikoolis seda "viiega", kaheteistkümnendas klassis selline tekst enam läbi ei läheks. Tõenäoliselt on oma osa ka kobaval ja vigu täis tõlkel (postituse pealkirjaks olev "kunstitehis" on pärit raamatust). Ainult tõlki või autorit siiski süüdistada ei saa, vilets teos on sündinud koostöös.

Autor väidab ennast minevat Aasiasse kadunud linnu uurima. Tõepoolest mainib ta iga natukese aja tagant kadunud linnu ja kui räägib mõnest neist konkreetselt, siis üldjuhul on see rohkem nagu ääremärkusena pillatud lause. Raamatu esimeses pooles peab autor oluliseks ära mainida iga söögikoha, kus ta sõi, mida ta seal sõi, kas see tekitas tal ainult kõhugaase või lõi kõhu täitsa lahti ning millistest kohtadest tal viimasel juhul söödu välja tuli. Raamatu teises pooles keskendub ta rohkem rongiistmetele ning iga sõidu puhul mainib ära, mitmes klass, kas pikali saab heita ja kui kõvad istmed/ase on. Läbivalt ka hotellikoha hind.

Lisaks oma olukorra kajastamisele kirjeldab ta ka kohalikke, kellest jääb mulje, et nad pole kunagi näinud ühtegi lääne turisti ning on tänulikud isegi naeratuste eest, mida ameeriklased neile jagavad. Uhkusega mainib autor ära ka selle, kuidas ta tegi õnnelikuks väikese kohaliku poisi - pärast seda kui ta (autor) oli tühjaks söönud maapähklivõi purgi, andis ta selle purgi lapsele. Sarnaseid situatsioone, kus ta kirjeldab, kuidas ta "tahtis mõne kohaliku päeva ilusamaks teha" ja "suhtles nendega inglise keeles" või "naeratas neile" oli lugematul arvul.

Lugejale räägiti ka ajaloost, tutvustati erinevaid teooriaid mõningate legendide või saladuste lahendamisel, nimetati (just nimetati!) kadunud linnu. Isegi kui ta mõnda neist kohale jõudis, siis kestis külastus maksimaalselt paar tundi ning lugejale kirjeldati seda paari reaga.

Ma olin üllatunud kui avastasin, et see on tal juba mitmes raamat. Kas esimene neist siis reaalselt müüs ka?

Teisipäev, 13. oktoober 2009

Cherry seduction



Tumepunased klaaspärlid, antiikpronks, T-kinnised.

Tellitud (140.-)

Tallinn,
13.10.2009

Esmaspäev, 12. oktoober 2009

Inetu tõde ja Cinamon

Film oli täpselt see, mida lubati - romantiline komöödia. Happy end oli ka nagu Hollywoodis ette nähtud :)

Ja tõde öeldi kõva häälega välja - ära otsi armastust, otsi kirge. Kui korvi saad, siis teisel juhul saad sellest paari tunniga üle, aga murtud südant ravid aastaid...

Cinamon on mõnus, asukoht hea ja piletihinnad langesid ka :) Enne filmi näidati ühtainsat treilerit ja film algas õigel ajal. Miinusteks on üksainus eskalaator, mis üles viib ja kaks piletikontrolli, mis võib popimate filmide puhul suurema ummiku tekitada.

Laupäev, 10. oktoober 2009

Suvepilte...


Aitäh Dianale :)

Teisipäev, 6. oktoober 2009

Poiss triibulises pidžaamas

See raamat meenutas mulle natuke Niccolo Ammaniti raamatut "Ma ei karda", mis mind eelmisel suvel endasse haaras. Samamoodi hakkasin kohe kojujõudes lugema ja enne lõppu oli raske käest ära panna. Ja samamoodi oli ootamatu lõpp.

Raamat on kirjutatud läbi üheksa-aastase Bruno silmade, kes kolib koos perega kodusest Berliinist kõledasse Auschwitzi, kus tema isa, kellega on Führeril suured plaanid, asub uuele kõrgele ametikohale. Kuna seal ei ole teisi lapsi, kellega mängida, satub Bruno ühe oma "uurimisretke" käigus traataia juurde ning kohtub seal triibulist pidžaamat kandva juudi poisiga, kellest saab tema uus kõige parem sõber.

Kirjastiil on lapselikult lihtne ning seisukohad ja arvamused süütud ja naiivsed. See teebki raamatu lugemise, ja eriti selle lõpu, raskeks.

Ipanema Green



Osta siit.

Tallinn,
06.10.2009

Poppy blossom Girl


Fossiiljaspisripats, kirjud fossiiljaspishelmed ja must oonüks.


Tumekollased villahelmed, oranž ahhaat, valge jadeiit.

Tallinn,
06.10.2009

Esmaspäev, 5. oktoober 2009

Telgitagused

Ma olen Briti komöödiat armastanud sellega kohtumise hetkest saadik. Vahe Ameerika komöödiaga, kus peavad olema kindlasti esindatud "tort-näkku" ja "ülepeakaela-trepist-alla" situatsioonid, põhinevad Briti omad valdavalt dialoogidel.

Suurbritannia võimukoridorides hooletult ja järelemõtlematult kogenematu Briti rahvusvahelise koostöö ministri poolt öeldud fraasist "sõda on ettenägematu /unforeseeable/" hakkavad kinni võimuesindajad ja niiditõmbajad nii siin- kui sealpool Atlandi ookeani ja alustavad poolt- ja vastuargumentide esitamist, memode koostamist, sõjakomiteede loomist. Üritades öeldut siluda veelgi saamatuma lausega, ei aita Simon Foster kuidagi kaasa olukorra lahendamisele ning tekitab sellega vaid ridamisi naljakaid olukordi.

Igati vaatamist väärt film, vaatamata sellele, et filmi tegi Äripäevas maha Signe Sillasoo, mainides muuhulgas, et "kui inimestele Briti huumorist arusaamise soont jagati, siis olin mina ilmselt millegagi hõivatud." Aga miks ta siis üldse Briti komöödiat vaatama läks ja miks ta sellest hiljem kirjutab? Mina ei saa hästi aru Ameerika komöödiate huumorist, aga ma ei kipu seda ka arvustama :) Kui ikka Briti huumor ei istu, siis võiks ju Brünot vaadata ja sellest kirjutada :)

Hope can be dangerous - Last seen at Angkor

Ma ootasin seda filmi väga pikalt, sest teatavasti ei ole Kambodžaga seonduvaid filme just väga palju ja see oli üks neljast, mis mul üldse leida õnnestus. Kolm neist neljast on nüüd vaadatud.

Jeremy pöördub tagasi Taisse, et otsida üles oma neli aastat tagasi Kambodžas jäljetult kadunud pruut. Ta on otsingutesse kaasanud Singapurist pärit detektiivi Lo Jini. Angkor Wati suunas liikudes elustuvad Jeremy mälus pildid toimunust ning kahetsus ja süütunne panevad teda järjest rohkem narkootikume tarbima. Kuna uurimine koos Lo Jiniga ei tundu kuhugi välja viivat ning tal tuleb maksta "info" eest järjest suuremaid summasid, hakkab ta kahtlustama, et Lo Jin ei mängi ausat mängu. Pärast seda kui Lo Jin annab vihje prostitutsioonile ning Jeremy satubki bordelli, meenub talle kogu juhtunu...

Film tundus olevat üles võetud käsikaameraga ning erilisi põnevusmomente ei tekkinud. Küll aga oli täiesti ootamatu filmi lõpp, kus Katie kadumise saladus leidis lahenduse viimase viie minuti jooksul.

Pühapäev, 4. oktoober 2009

Fruity autumn


Villapallidest kõrvakad Katrinile. Kõik villapallid on ta enda tehtud ka :)

Tallinn,
04.10.2009

Sky delight


Tallinn,
04.10.2009

Touch of pink and autumn


Osta siit.

Tallinn,
04.10.2009

Laupäev, 3. oktoober 2009

Smoky sky


Osta siit.

Chocolate delight


Klaaspärlid, metall, T-kinnis.

Tellitud.

Tallinn,
02.10.2009

Smoke and sky


Ahhaat, suitsukvarts, antiikvask.

Tellitud.

Tallinn,
02.10.2009

Reede, 2. oktoober 2009

Sunset time


Osta siit.