Filmidele vahelduseks raamatutest ka. Sest ma olen jälle lugema hakanud. Ja palju lugema. Ja seda igal pool - toas ja õues ja trollis ja bussis ja kohvikus ja terrassil...
Meeldejäävamat viimastest kuudest.
Kiran Desai "Kaotuse pärand"
Ma ei armasta eriti kuivi ajaloo- ja geograafiaraamatuid. Ma olen tänulik ilukirjanduse eest, mille tegevus baseerub reaalselt juhtunud sündmustel. "Kaotuse pärand" on suurepärane elamus, mis andis hea ülevaate India ja Nepaali vastuseisust ja India emigrantidest ning esitas selle läbi erinevatesse klassidesse kuuluvate tegelaste.
Esteban Martin, Andreu Carranza "Gaudi võti"
Nägin Apollo riiulil raamatut, mille peal olid la Sagrada Familia tornid ning kiri Gaudi. Raamatut lähemalt uurimata ja sisse pilkugi heitmata kõndisin sellega kassasse. Arvasin, et tegemist on Gaudi elulooga ning ülevaatega tema loomingust. Ma küll selliseid teosed eriti ei armasta (kipuvad väga kuivad olema), aga Gaudi on Gaudi :) Kodus raamatut lahti lüües selgus, et ma olin kõvasti mööda pannud. Tegemist oli pesueht ilukirjandusega. Palju arhitektuuri, natuke ulmet, keskmiselt põnevust. Hea raamat.
Marlena de Blasi:
"Tuhat päeva Toskaanas"
"Tuhat päeva Veneetsias"
"Palazzo perenaine. Kodu leidmine Umbrias"
Lugesin peale viimast Barcelona-reisi läbi Siiri kingitud "Tuhat päeva Toskaanas". Suurepäraseid retsepte täiendavad imelised maastikukirjeldused. Ja kõht on kogu lugemise aja tühi. Ja Itaalia-igatsus hinges.
Esimene neist raamatutest on tegelikult "Tuhat päeva Veneetsias", kus raamatu autor abiellub "ilusa veneetslasega". Lugesin seda järjekorras teisena, peale Toskaana-raamatut. Nii suurt muljet ei avaldanud. Ja retseptid ei olnud vist ka jutu sisse pandud vaid eraldi peatükkide lõpus.
Kolmas raamat osutus taas väga heaks. Söögiteema oli järjekordselt tugevalt esindatud. Ja kui maikuus panime paika Itaalia marsruuti, siis tundus ainuõige ka Orvietost läbi käia. Palazzo sai üle vaadatud :)
Frances Mayes "Toscaana päikese all"
Samanimeline film on selline armas easy-going film, kus on palju päikest, ilus loss ja hingematvad Toskaana maastikud. Sisuliselt filmil ja raamatul suurt ühist pole. Raamatus on taas suur rõhk toidul ja kokkamisel ning enda jagamisel kahe kodu vahel (San Francisco ja Cortona). Mõnus lugemine rohkete retseptidega.
Niccolo Ammaniti "Ma ei karda"
Ühel hommikul lugesin EPL-ist ülevaadet ja peale tööd läksin poodi ja ostsin raamatu ära. Hakkasin foori taga lugema, trollis jätkasin ja kodus oli samuti raske raamatut käest panna :) Peale raamatu läbilugemist tellisin filmi ka ära. Ühest ajaveebist lugesin, et ma pole ainus, kes raamatu ühe hingetõmbega läbi luges :)
Anna Gavalda "Koos, see on kõik"
Algul arvasin, et see on mingi mõttetu ja sisutühi bestseller... Aga siis ostsin lõpuks ikkagi ära ja lugesin läbi ja nautisin täiesti :)
Marsha Mehran "Granaatõunasupp"
Esimest korda nägin selle raamatu nime taas mingis ajalehes, kus tutvustati uuemat kirjandusmaailmas. Kõlas äärmiselt ahvatlevalt. Nii ahvatlevalt, et järgmisel korral poes otsisin raamatu üles. Istusin tükk aega poes ja lugesin. Kuna raamat on üles ehitatud araabia köögile, aga mul oli silme ees vahemereköök, siis jätsin esialgu ostmata. Aga seoses mu köögihuvi laienemisega itta ja lõunasse, läksin nüüd lõpuks poodi ja ostsin ära. Eile alustasin lugemist ja hetkel lõpp paistab. Autor on väga osavalt sidunud araabia köögi, sõja/terrorismi/rassismi ja inimestevahelised suhted. Arvatavasti saan täna öösel raamatu läbi :)
Meeldejäävamat viimastest kuudest.
Kiran Desai "Kaotuse pärand"
Ma ei armasta eriti kuivi ajaloo- ja geograafiaraamatuid. Ma olen tänulik ilukirjanduse eest, mille tegevus baseerub reaalselt juhtunud sündmustel. "Kaotuse pärand" on suurepärane elamus, mis andis hea ülevaate India ja Nepaali vastuseisust ja India emigrantidest ning esitas selle läbi erinevatesse klassidesse kuuluvate tegelaste.
Esteban Martin, Andreu Carranza "Gaudi võti"
Nägin Apollo riiulil raamatut, mille peal olid la Sagrada Familia tornid ning kiri Gaudi. Raamatut lähemalt uurimata ja sisse pilkugi heitmata kõndisin sellega kassasse. Arvasin, et tegemist on Gaudi elulooga ning ülevaatega tema loomingust. Ma küll selliseid teosed eriti ei armasta (kipuvad väga kuivad olema), aga Gaudi on Gaudi :) Kodus raamatut lahti lüües selgus, et ma olin kõvasti mööda pannud. Tegemist oli pesueht ilukirjandusega. Palju arhitektuuri, natuke ulmet, keskmiselt põnevust. Hea raamat.
Marlena de Blasi:
"Tuhat päeva Toskaanas"
"Tuhat päeva Veneetsias"
"Palazzo perenaine. Kodu leidmine Umbrias"
Lugesin peale viimast Barcelona-reisi läbi Siiri kingitud "Tuhat päeva Toskaanas". Suurepäraseid retsepte täiendavad imelised maastikukirjeldused. Ja kõht on kogu lugemise aja tühi. Ja Itaalia-igatsus hinges.
Esimene neist raamatutest on tegelikult "Tuhat päeva Veneetsias", kus raamatu autor abiellub "ilusa veneetslasega". Lugesin seda järjekorras teisena, peale Toskaana-raamatut. Nii suurt muljet ei avaldanud. Ja retseptid ei olnud vist ka jutu sisse pandud vaid eraldi peatükkide lõpus.
Kolmas raamat osutus taas väga heaks. Söögiteema oli järjekordselt tugevalt esindatud. Ja kui maikuus panime paika Itaalia marsruuti, siis tundus ainuõige ka Orvietost läbi käia. Palazzo sai üle vaadatud :)
Frances Mayes "Toscaana päikese all"
Samanimeline film on selline armas easy-going film, kus on palju päikest, ilus loss ja hingematvad Toskaana maastikud. Sisuliselt filmil ja raamatul suurt ühist pole. Raamatus on taas suur rõhk toidul ja kokkamisel ning enda jagamisel kahe kodu vahel (San Francisco ja Cortona). Mõnus lugemine rohkete retseptidega.
Niccolo Ammaniti "Ma ei karda"
Ühel hommikul lugesin EPL-ist ülevaadet ja peale tööd läksin poodi ja ostsin raamatu ära. Hakkasin foori taga lugema, trollis jätkasin ja kodus oli samuti raske raamatut käest panna :) Peale raamatu läbilugemist tellisin filmi ka ära. Ühest ajaveebist lugesin, et ma pole ainus, kes raamatu ühe hingetõmbega läbi luges :)
Anna Gavalda "Koos, see on kõik"
Algul arvasin, et see on mingi mõttetu ja sisutühi bestseller... Aga siis ostsin lõpuks ikkagi ära ja lugesin läbi ja nautisin täiesti :)
Marsha Mehran "Granaatõunasupp"
Esimest korda nägin selle raamatu nime taas mingis ajalehes, kus tutvustati uuemat kirjandusmaailmas. Kõlas äärmiselt ahvatlevalt. Nii ahvatlevalt, et järgmisel korral poes otsisin raamatu üles. Istusin tükk aega poes ja lugesin. Kuna raamat on üles ehitatud araabia köögile, aga mul oli silme ees vahemereköök, siis jätsin esialgu ostmata. Aga seoses mu köögihuvi laienemisega itta ja lõunasse, läksin nüüd lõpuks poodi ja ostsin ära. Eile alustasin lugemist ja hetkel lõpp paistab. Autor on väga osavalt sidunud araabia köögi, sõja/terrorismi/rassismi ja inimestevahelised suhted. Arvatavasti saan täna öösel raamatu läbi :)
2 kommentaari:
Ma ka alles hiljuti lugesin Ammaniti "Ma ei karda" läbi. Siis kui haiglasse esilekutsumisele läksin. Ei jõudnud tol õhtul tervet raamatut läbi loetud ja jäi kibelema. Niipea kui koju sain ja imetasin, võtsin kohe raamatu ette. Minu jaoks ka viimase aja lugemiselamus ja suhteliselt kogemata leitud. Tahaks ka filmi hirmsasti näha. Ootan su kommentaare filmi kohta.
nii kui filmi kätte saan, vaatan ära ja annan teada, kuidas oli :)
Postita kommentaar