neljapäev, 31. märts 2011

Raamatukuu märts 2011

Bill Bryson - Ei siin ega seal
Anuradha Roy - Lootusetu igatsuse atlas
Berit Renser, Terje Toomistu - Seitse maailma
Mae Lender - Minu Taani
Guillermo Martínez - Märkamatud mõrvad

No Strings Attached

No Strings Attached, režissöör Ivan Reitman

Suvaline reedeõhtune meelelahutus, kinodes on ilmselge filmikriis. Valida on õudukate, multikate ja komöödiate, kus huumor on kuhugi jalutama läinud, vahel. Valisime lihtsalt kellaajalt sobivaima.

The King's Speech

The King's Speech, režissöör Tom Hooper

Täiesti uskumatu, et kõneteraapiast ja kogelevast kuningast on võimalik teha kahetunnine film, kus hetkekski ei tundu, et film veniks.

Film mehest, kellest sai kuningas George VI, kuninganna Elizabeth II isa. Pärast seda kui tema vend troonist loobub, on George rohkem või vähem sunnitud selle vastu võtma. Pidades ennast oma kogelemise tõttu kuningaks ebasobivaks, hakkab George kõneterapisti Lionel Logue juures teraapias käima. Terapistist saab aja jooksul sõber ning tema uuenduslik raviviis aitab George'il lõpuks kogelemisest üle saada. Kogelemine on siiski vaid üks osa filmist - George'i saadavad meenutused lapsepõlvest, narrimine, vanema venna varjus üleskasvamine, pidev kritiseerimine isa poolt ning jõuab välja esimeste avalike esinemiste ja neil läbipõrumisteni.

Colin Firthi poolt täiesti suurepärane osatäitmine, üks liigutavamaid, mida ma näinud olen.

Life as We Know It

Life as We Know It, režissöör Greg Berlanti

Ma vaatan Katherine Heigli filme kahel põhjusel - neil on alati happy end ja tema kaaslaseks filmis on alati väga ilus mees :) Ka see film ei olnud erand.

Lime time




Tellitud ja kingituseks :)

esmaspäev, 28. märts 2011

Kookospiimane banaanikook


Ma olen korra varemgi üritanud banaanikooki teha, aga siinmüüdavatega tuleb mahlase ja pehme banaanikoogi asemel välja kummiribadega kaetud kook. Seekord kohaldasin retsepti kohalikus supermarketis saadaolevatele banaanidele ning kuigi kook ei tulnud nii sulavate banaanidega kui Ladina-Ameerikas, maitses ta siiski väga hästi.

Vaja läheb:
2 munakollast
2 munavalget
1,25 kl suhkrut
150 gr võid
0,25 tl soola
1 tl pärmi
küpseid banaane
suhkrut ja värskeltjahvatatud kaneeli banaanide peale puistamiseks
0,5 kl kookospiima
1,5 kl nisujahu


Mikserda munakollased, või, sool ja suhkur. Lahusta kuivpärm piimas. Mikserda kordamööda muna-või segusse piima ja jahu. Lisa munavalged ja mikserda ühtlaseks taignaks. Lõika banaanid pikkupidi pooleks või kolmeks. Määri koogivorm võiga ja puista üle jahuga. Kata vormi põhi banaanidega. Raputa peale kaneeli ja suhkrut. Mul oli Belize'ist toodud ühtesid õhukesi kaneelipulki, jahvatasin need ära ja kasutasin tavapärase jahvatatud kaneeli asemel, mis mulle üldiselt ei maitse. Vala tainas banaanide peale. Kata pind uuesti banaanidega, vajuta banaane sealjuures kergelt taigna sisse. Puista koogile kaneeli ja suhkrut. Kata kook fooliumiga. Küpseta 200 kraadi juures 50 minutit kuni tund. Poole küpsetamise peal võta foolium ära.

Retsept JucjaCo Wonderful Worldist.

pühapäev, 27. märts 2011

Märkamatud mõrvad

Guillermo Martínez - Märkamatud mõrvad

Alguses tundub tegemist olevat täiesti tavalise kriminaalromaaniga, aga ühtäkki avastad ennast lugedes Hercule Poirot'ga kaasa mõtlemise asemel hoopis matemaatilist mõrva lahendamas. Autor mängib nii tegelaste kui lugejate loogilisel mõtlemisel ja kergeusklikkusel.

laupäev, 26. märts 2011

Minu Taani

Mae Lender - Minu Taani

Raamat ei alanud väga paljutõotavalt - pikk selgitus Taani minemise tagamaade kohta, rohkelt piiriinfot, sõbranna tegemisi ning hiljem ka kohati liiga põhjalik ülevaade töökohtadest. Aga kuskil hakkas paremaks minema ning lõpus ma avastasin, et mulle kohati täitsa meeldis - autor andis sellise "koduse" ülevaate Taani inimestest, majapidamistest, tegemistest, harjumustest ning ka oma sealsest kodukohast.

teisipäev, 22. märts 2011

Lootusetu igatsuse atlas

Anuradha Roy - Lootusetu igatsuse atlas

Põimides sisse rohkelt India tavasid, jutustab autor ühe bengali perekonna loo läbi kolme generatsiooni 20. sajandil. Esimeses loos on peategelaseks abielupaar, kes jäävadki üksteisele kättesaamatuks. Peale pereisa Amulya surma selgub, et ta on maksnud ühe lastekodus elava poisi, Mukunda ülalpidamise eest. Amulya poeg toob hetkeemotsiooni ajel poisi nende koju elama, kus Mukunda kasvab kõrvuti sama vana peretütre Bakuliga. Kolmanda loo jutustab Mukunda ise, kes on selleks ajaks täiskasvanu vabas Indias.

See on raamat üksindusest ja igatsusest. Igatsusest aeg-ajalt kellegi konkreetse, teinekord millegi aimamatu vastu. Julgematusest otsuseid teha ja midagi muuta.

esmaspäev, 21. märts 2011

Apelsini-porgandiwok


Vaja läheb:
2 suurt porgandit
30 cm jupp porrulauku
1 apelsin
1 spl fariinisuhkrut
2 spl sojakastet
õli
soovi korral nuudleid


Lõika porgandid ribadeks. Poolita porru ja viiluta. Koori ja tükelda apelsin.

Kuumuta õli ning prae porgandit pidevalt segades kaks minutit. Lisa porru ja kuumuta läbi. Maitsesta fariinisuhkru ja sojakastmega ning sega korralikult läbi. Sega apelsinitükkidega. Soovi korral sega hulka ka keedetud nuudlid.


Serveeri iseseisvalt (jätkub ühele) või liha kõrvale (jätkub kahele). Retsept Nami-Namist.

Jõhvika-toorjuustutort


Mul on juba mõnda aega olnud isu teha (ja süüa) tõeliselt kreemist ja maitsvat torti. Kuna nädalavahetusel pidasime ema sünnipäeva, siis andis see sobiva võimaluse teha siidiselt kreemjas ja jõhvikane toorjuustutort.


Vaja läheb:

Jõhvikapüree:
200 g külmutatud jõhvikaid
60 g suhkrut
100 ml vett
1 kaneelipulk

Põhi:
125 g šokolaadiküpsiseid
50 g võid

Täidis:
600 g maitsestamata toorjuustu
100 g hapukoort
150 g suhkrut
4 muna

Kate:
300 g maitsestamata toorjuustu
2 sl tuhksuhkrut

Jõhvikad tuhksuhkrus:
kaks peotäit külmutatud jõhvikaid
1 munavalge
tuhksuhkrut


Jõhvikapüree jaoks vala potti sulatatud jõhvikad, suhkur, vesi ning lisa kaneelikoor. Keeda vaiksel tulel kaane all umbes 15 minutit. Võta potilt kaas, tõsta kuumust ja lase keeda, kuni vedelikku jääb umbes poole vähemaks. Eemalda kaneelipulk, jahuta ja püreesta.

Põhja jaoks purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Kata 20 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga. Suru küpsisepuru ja võisegu vormi põhja. Pane põhi jahedasse.

Täidise jaoks sega omavahel toasoojad toorjuust, hapukoor ja suhkur. Lisa pidevalt segades ükshaaval munad.


Vala täidis põhjale: kõigepealt pool toorjuustusegust. Selle peale jaota lusikaga pool jõhvikapüreest. Liiguta segu kahvliharudega nii, et tekiks marmorjas efekt. Vala ettevaatlikult peale teine pool toorjuustusegust. Korda ülejäänud jõhvikapüreega sama, mis enne.
Küpseta 160 kraadi juures umbes 1 tund, vajaduselt kümmekond minutit kauem. Jahuta toatemperatuuril.

Katte jaoks hõõru toorjuust tuhksuhkruga ühtlaseks. Määri kreem jahtunud koogi peale ja külgedele. Lase koogil üleöö jahedas seista.

Tuhksuhkrused jõhvikad: klopi munavalge lahti, kasta sellesse sulanud jõhvikad ja veereta neid seejärel tuhksuhkrus. Tõsta küpsetuspaberile kuivama nii, et jõhvikad üksteise vastu ei puutuks.



Enne serveerimist kaunista kook tuhksuhkruste jõhvikatega. Retsept Siit nurgast ja sealt nurgast.

Mooniseemne-apelsinikook


Kevadiselt värske, tsitruseline ja kohupiimane kook :)

Vaja läheb:

Tainas
175 g võid
1,5 dl suhkrut
2 muna
1 dl mooniseemneid
2 dl värskelt pressitud apelsinimahla
2 apelsini riivitud koor
3 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit

Kreem
200 g kohupiima
150 g hapukoort (30%)
2 spl värskelt pressitud apelsinimahla
1 dl suhkrut


Taigna jaoks hõõru toasoe pehme või suhkruga vahule. Lisa pidevalt kloppides ükshaaval munad. Sega apelsinimahl riivitud apelsinikoore ja mooniseemnetega. Lisa segu või-munavahule vaheldumisi küpsetuspulbriga segatud jahuga. Sega tainas ühtlaseks.

Määri 20 cm lahtikäiv koogivorm võiga. Vala tainas vormi ja küpseta 175 kraadi juures umbes 45 minutit. Lase koogil pool tundi vormis jahtuda, seejärel võta välja ja lase täielikult jahtuda.


Lõika kook kaheks nagu tordipõhi ja määri keskele, peale ja külgedele hapukoorest, kohupiimast, apelsinimahlast ja suhkrust kokkusegatud kreem. Kaunista apelsinikoore ribakestega. Hoia enne serveerimist paar tundi jahedas.

Retsept on Siit nurgast ja sealt nurgast.

neljapäev, 17. märts 2011

Ei siin ega seal

Bill Bryson - Ei siin ega seal

Olles Caye Caulkeril just lugenud Bill Brysoni Ameerikateemalist kolumnikogu ning eelmisel nädalavahetusel, nähes Tallinnas raamatupoes uudiskirjanduse laual siin värskelt välja antud Bill Brysoni Euroopa reiside raamatut "Ei siin ega seal", tundsin tugevat vajadust meelelahutusliku reisikirjanduse järele ning ostsin pikemalt mõtlemata ja siin väga vajalikku taustakontrolli tõlkija, Virgo Siili kohta tegemata raamatu ära.

Ma olin raamatu alguses lausa hämmastunud, kuidas saab üks autor nii erinevalt kirjutada - samal ajal kui "I'm a stranger here myself" oli kerge, mõnus ja meelelahutuslik lugemine, oli "Ei siin ega seal" ropuvõitu ja konarlik. Siis meenus mulle, et ma loen tõlkeraamatut. See on konkurentsitult kõige viletsam tõlge, mida ma lugenud olen. Vead ja olematu keeletunnetus häirisid raamatu lugemist üsna tugevalt.

Raamatu alguses oli läbivaks sõnaks "sitatükk", tõenäoliselt tõlgitud ingliskeelsest terminist "piece of shit". Kasututatud oli ka sõnu nagu "sitapang" jmt. "Piece of crap" oli tõlgitud kui "sitahunnik". Ilmselge, et kui tõlkijal mingit keeletunnetust pole, siis võib kirjastus ju kohe Google Translatorit kasutada. Milleks üldse tõlkija ja toimetaja Google tõlget vahendama võtta.

Vigadest meenuvad esimesena "...põrnitsesin tusaselt oma õlle" ja "ühinesin promenaadiga" (miks peaks keegi tänavaga ühinema ja kuidas see välja näeb?).

Black Swan

Must luik, režissöör Darren Aronofsky

Siin filmis põimub "õrn" balletimaailm kadeduse, hirmude ja fantaasiatega.

Nina on baleriin, kes elab koos kontrollifriigist emaga (endine baleriin, kes ei saavutanud kunagi läbimurret) ja unistab peaosast Luikede järves. Kui ta selle osa aga saab, hakkavad tekkima pinged ning ta muutub järjest haavatavamaks. Ta põgeneb fantaasiamaailma ning vaatajal on tihtipeale raske aru saada, kus lõpeb reaalsus ja algab fantaasia.

Nina oma tagasihoidlikkuses ja süütuses tantsib suurepäraselt Valget Luike. Tema peamiseks konkurendiks on Lily, uus salapärane baleriin trupis, kes sobiks tegelikult Musta Luike palju paremini tantsima kui Nina. Nina soov teha kõike täiuslikult, mitte kordagi eksida ning pidev hirm, et tema roll antakse siiski Lilyle, hävitavad ta lõpuks. Kõik, mis juhtub filmi esimeses kahes kolmandikus, on vaid sissejuhatus viimasele poolele tunnile.

pühapäev, 13. märts 2011

Belize'i pildid

Belize'i pildid on siin.

laupäev, 12. märts 2011

Tortillad guacamole ja kanaga




Tortillade täitmiseks on sadu variante. Alates kõige lihtsamast, kus soojale tortillale pannakse õhuke kiht võid või oapastat kuni sellisteni, mis on ääreni täidetud mereandidega. On ka magusa täidisega tortillasid.

Eestis on valik piiratud kaubandusvõrgus saadaolevaga, seega on siin enimlevinud hakklihatäidis tomatipastaga. Samas on kanaga variant kergem ja oluliselt maitsvam :)

Vaja läheb:
tortillasid
guacamolet
kana
sibulat
paprikat (soovi korral)
tomatit (soovi korral)
laimi
tšillit
teravat kastet

Prae kanafileed ja lõika seejärel ribadeks. Prae sibul ja paprika. Lõika laim sektoriteks. Haki tšilli. Viiluta tomat. Pane sooja tortilla peale guacamolet, selle peale kana ja aedvili. Vala vastavalt soovile kastet (pildil olev ereroheline on habanero pipra kaste) ja pigista laimi. Keera tortilla kokku ja söö :)

Tortillad


Ma ei kujuta ette, kes ja mis põhjusel on tõlkinud "tortilla" eesti keelde kui "tortilja". Kuna see eestikeelne vaste näeb üsna tobe välja, siis ma kasutan edaspidigi originaalväljendit :)

Ca kümnekonna tortilla jaoks läheb vaja:
kaks klaasi jahu
1-1,5 tl küpsetuspulbrit
3 tl õli
0,75 klaasi käesooja vett

Sega kõik ained kokku ning sõtku kuni saad pehme, vetruva ja siidise taigna. Tee taignast peopesasuurused pallid, pane need karpi või taldrikule, kata kilega ja jäta vähemalt pooleks tunniks seisma. Tortillataigna võib rahulikult ka päev varem valmis teha.

Belize'is õpitud nipid koduseks tortillaküpsetamiseks:
Võta tortilladest pisut suurem hõbepaberileht ning määri selle üks külg kergelt võiga. Pisut võid võid ka alla panna, siis ta ei hakka laual libisema. Võta taignapall, suru käte vahel lapikuks ning seejärel hõbepaberi peal õhukeseks. Tõsta koos paberiga kuivale ja kuumale pannile (paber pealpool). Kui hõbepaber kerkima hakkab, on õige aeg see eemaldada. Küpseta mõlemalt poolt ca 0,5 - 1,5 minutit. Hoia serveerimiseni käteräti sees soojas.

Guacamole


Guacamole on toit, mille jaoks kindlat retsepti polegi, selle tegemine sõltub nii piirkonnast kui perekonna retseptidest :) Aga täiesti kindlasti ei teha seda nii nagu Santa Maria teeb ega ei lisata ka koort või majoneesi nagu siinsetes toitlustusasutustes.

Vaja läheb:
küpseid avokaadosid
sibulat
laimi
soola

Soovi korral:
tomatit
tšillit

Poolita avokaadod ning võta sisu koos kiviga välja. Pane kaussi ning tee kahvliga katki. Mehhiklased jätavad kivid sisse, sest kivid ja laimimahl takistavad avokaado pruuniks muutumist (lükkavad seda pisut edasi). Haki sibul, tomat ja tšilli peeneks ning sega avokaadopüreega. Maitsesta soola ja laimimahlaga.

Serveeri tortillade, maisikrõpsude või näiteks omletiga.

Kookospähklisaiakesed


Saiad küpsetasime Belize'is, San Ignacios.

Ca 25 saia jaoks läheb vaja:
750 gr. jahu
4 tl küpsetuspulbrit
1 muskaatpähkel
3 tl kuivpärmi
1,5 purki kookoskoort (või värskeltpressitud kookospiima)
vaniljeekstrakti
2 muna
ca 200 gr. võid

Pane kaussi jahu, küpsetuspulber ja riivitud muskaatpähkel. Sega läbi, lisa pärm ning sega uuesti. Vala hulka kookoskoor ning vaniljeekstrakt. Sega kõik kokku. Lisa munad ja või. Sega läbi, väga ühtlaseks segu ajama ei pea.

Vormi ümmargused pallid, pane pannile ning vajuta lapikuks. Küpseta ca 30-40 minutit.

Hummus


Hummus on minu tagavaraplaan :) Sest selle koostisosad on mul alati kodus olemas ning saia saab ka kiirelt juurde küpsetada.

Vaja läheb:
purk kikerherneid
1-2 spl vürtsköömnepulbrit
1-3 küüslauguküünt
1-1,5 dl oliiviõli
natuke soola
2-4 spl tahhiinipastat (seesamiseemnepasta)
sidrun

Koori ja purusta küüslauk ning pane kõik ained peale sidruni ja õli blenderisse. Lisa pool õlist ning püreesta. Lisa maitse järgi sidrunimahla ning vastavalt soovitud paksusele õli. Sega uuesti läbi.

Serveerimisel vala peale natuke oliiviõli.

Pastinaagi-pirnipüree


Tegin pastinaagi-pirnipüree(suppi) juba jaanuaris, aga siiani ei olnud veel retsepti ülespanemiseni jõudnud :)

Vaja läheb:
kaks pastinaaki
üks pirn
üks laim või sidrun
soola
vett

Koori pastinaagid ja pane vähese soolaga keema. Koori pirn, haki väike osa kuubikuteks, et sellega hiljem suppi serveerida ning pane ülejäänu keema. Pigista keeduvette ühe laimi mahl. Keeda pastinaak ja pirn pehmeks ning püreesta koos natukese keeduveega.

Serveeri pirnikuubikutega.

kolmapäev, 9. märts 2011

127 Hours

127 Hours, režissöör Danny Boyle

Tõsielul põhinev film 27-aastasest mehest, kes jäi kanjonis kalju vahele kättpidi lõksu rohkem kui viieks ööpäevaks. Sarnaste filmide puhul on alati oht, et nad võivad venima jääda, aga vaatamata sellele, et lahendus oli teada (ja seega põnevusmoment puudus), igavaks siiski ei läinud. Küll aga ei mõjunud lõksu jäänud tegelane mulle usutavalt.

Mis mulle aga meeldisid, olid need sürreaalsed ja unenäoliselt esitatud hallutsinatsioonid ja meenutusi minevikust kujutavad unenäod.

Going the Distance

Going the Distance, režissöör Nanette Burstein

Romantiline filmike sellest, kuidas New Yorgis armuvad noored, kellest üks elab sealsamas NY-s ning teine elab seal vaid ajutiselt ning kuue nädala möödudes kolib tagasi San Franciscosse. Igatsevad sõnumid, külaskäigud, seejärel sõpradega väljaskäimised ja peod ning üksteise süüdistamine, lahkuminek ja otseloomulikult uuesti kokkusaamine. Nagu ikka, täie raha eest :)

The Other Guys

The Other Guys, režissöör Adam McKey

Kinos nähtud treileri põhjal oli plaan ka seda filmi vaatama minna, kuid ajapuudusel õnneks seda teha ei jõudnud. Filmi vaatasin ära lennukis teel Mexico Cityst Frankfurti ning pean nentima, et tegemist on umbes sama naljaka "märuliga" kui seda on näiteks Politseakadeemia 7.

You again

You Again, režissöör Andy Fickman

Treiler ei tundunud väga paljutõotav, kuid tegemist oli täiesti OK komöödiaga. Oli naljakaid kohti, labaseid nalju (tort-näkku jmt) ei meenu ning nagu Hollywoodile kohane, õnnelik lõpp. Ilusad näitlejad ka ning sellega peakski kõik "romantilise komöödia" kriteeriumid täidetud olema.

pühapäev, 6. märts 2011

Mehhiko pildid

Mehhiko pildid on siin.