pühapäev, 12. aprill 2015

Ilma põhjata laimi-toorjuustukook


Kuu aega tagasi ja ma pole endiselt saanud üle pidevast soovist küpetada ja kooke süüa. Kuna teksad ei taha eriti enam kinni minna, aga pidevalt on ühe hea toorjuustukoogi isu, siis eile, peale ca 8-kilomeetrist jalutuskäiku otsustasin teha kevadiselt värske ja kerge koogi laimiga ning ilma tavapärase rammusa põhjata.

Vaja läheb:
400 gr toasooja toorjuustu
1,5 dl suhkrut
1 laimi riivitud koor
4 muna
1 tl vanilliekstrakti

200 grammi hapukoort
2 spl suhkrut 


Mikserda toorjuust, suhkur ja laimikoor ühtlaseks, lisa vanilliekstrakt ning seejärel pidevalt segades ükshaaval munad.

Vala segu võitatud vormi ning küpseta 150 kraadi juures 40 minutit. Võta kook ahjust välja ja jäta 10 minutiks jahtuma. 


Sega hapukoor suhkruga ning kata sellega pisut jahtunud kook. Hoia kooki üleöö külmas.

Mango-banaanilassi


Kaubanduskeskustesse on taas tekkinud need maasikaletid, kus müüakse väljast punaseid, seest valgeid või rohelisi "maasikaid", mis hammustades krõmpsuvad nagu värsked kurgid. Ja maitsevad umbes sama maitsetult. Seega läheb mu shake'ide sisse endiselt banaan ja vastavalt külmkapis olevale kas mangopüree või külmutatud marjad. Täna tegin mõnusalt paksu mangolassi, kuhu lisasin ka banaani.

Vaja läheb:
1 suur ja küps banaan
2 dl mangopüreed (mulle meeldib Bonne oma rohkem kui East End, sest tundub, et sinna pole suhkrut lisatud)
2 dl keefiri
1-2 spl ingverisiirupit

Mikserda kõik blenderis ühtlaseks ja serveeri kohe :)

pühapäev, 5. aprill 2015

Funky Monkey - banaani-kohvikokteil


Chiang Mais oli mul kohe ümber nurga üks tore tänavakohvik "Funky Monkey", kus muuhulgas pakuti ka samanimelist banaani-kohvikokteili. See oli üks eriti mõnus, kreemjas ja vahune jook, mida oli soojal pealelõunal mõnus joomas käia.

Kuna mainitud kohvik jääb Tallinnast vaadates natuke kaugele, siis tuletasin kõikvõimalikud maitsed meelde, mis sinna jooki segatud olid ja tegin järele.

Ühe suure pokaalitäie jaoks läheb vaja:
1 suurem küps banaan
1 spl kondenspiima
1 tl lahustuva kohvi pulbrit
piima
purustatud jääd või mõned jääkuubikud
soovi korral kardemoni

Murra banaan tükkideks ja pane blenderisse. Lisa kondenspiim, jää, kohv ja kardemon ning vala piima nii palju, et ülejäänud asjad oleks kaetud ja jooki kokku nii ca neli-viis detsiliitrit. Mikserda blenderis jook ühtlaseks ning serveeri kohe.

laupäev, 4. aprill 2015

Jaapani toorjuustukook


Esimest korda sõin ma seda kaks aastat tagasi Johor Bahru bussijaama kohvikus. Ja kuigi eelnevalt juba kilesse pakitud, tundus see pehme ja õhuline koogitükk lihtsalt nii maitsev ja mahlane ja kerge. Mõned nädalad hiljem sõin seda veel Air Asia lennukis (!) ja Singapuris ning igal pool oli see lihtsalt imemaitsev. Mul oli plaanis sedasama kooki, muide, süüa ka järgmistel Air Asia lendudel, aga selgus, et edaspidi oli see menüüst kadunud.

Vaja läheb:
140 grammi suhkrut
6 muna
0,25 tl viinakivi (või soodat)
50 grammi võid
250 grammi toorjuustu
100 ml piima
1 spl sidrunimahla
60 grammi jahu
20 grammi maisitärklist
0,25 tl soola


Sulata või, toorjuust ja piim veevannis ning lase pisut kahtuda. Sega hulka jahu, tärklis, sool, munakollased ja sidrunimahl ning sega korralikult.

Vahusta munavalged, lisa suhkur ning vahusta veel, kuni munavahule hakkavad tekkima teravad tipud. Sega munavalgevaht jaokaupa õrnalt ülejäänud taigna hulka.

Vala tainas võitatud vormi ning küpseta alumisel siinil veevannis 160 kraadi juures 70 minutit kuni kook on kuldpruun.

Kui kook on jahtunud, pane 3-4 tunniks või üleöö külmkappi.

Retsept on siit.

Köök: Jaapan

Kreemjas sidrunikook


Ma olen seda maagilist kooki ka varem teinud, aga kui niigi heale koogile lisada veel sidrunit, saab sellest üks erakordselt maitsev ja kevadiselt värske ning hapukas kook.

Aga lisaks sellele, et tegemist on eriti hea koogiga, on seda veel ka imelihtne valmistada ning peale lihtsalt kokkusegatud taigna vormivalamist teeb ahi oma töö ning välja tuleb kolmekihiline kook, kus põhjaks on kõvem kiht, keskel eriti kreemjas sidrunitäidis ning kõige peal õhuline biskviit.

Vaja läheb:
4 muna
150 g suhkrut
110 g sulatatud võid
130 g nisujahu
5 dl toasooja piima
2 tl vanilliekstrakti
1 sidruni mahl ja riivitur koor


Eelsoojenda ahi 160 kraadini.

Vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks ning lisa seejärel sidrunimahl ja -koor. Sega ühtlaseks ning nirista pidevalt segades hulka sulavõi ning seejärel jahu. Sega uuesti ja lisa viimasena piim.

Vahusta munavalged tugevaks vahuks ning sega õrnalt ülejäänud taigna hulka.

Määri ahjuvorm (mitte lahtikäiv) võiga ning vala tainas vormi. Küpseta 160 kraadi juures 50-60 minutit.

Minu meelest maitseb kergelt soojalt kõige paremini :)

Kõrvitsa-ricottalasanje


Mulle on lasanje alati meeldinud. Ja mitte ainult see klassikaline, tomati-hakkliha ja bechameliga vaid ka kõikvõimalikud köögiviljalasanjed. Kuna ema käest tuli suurem lõik kõrvitsat, siis läks sellest enamus koos ricottaga kevadiselt kerge lasanje sisse.

Vaja läheb:
1 kg õhukeselt viilutatud kõrvitsat
oliiviõli
2 dl hapukoort
2 dl rõõska koort
125 gr riivitud parmesani või muud tugevama maitsega juustu
250 gr ricottat
muskaati
12 lasanjelehte
soola
pipart


Laota kõrvitsaviilud ahjuplaadile, pintselda õliga, maitsesta kergelt soolaga ning rösti 225 kraadi juures ca 15 minutit kuni kõrvits on pehme ja kuldse jumega. Jäta jahtuma.

Sega omavahel hapukoor, rõõsk koor ja 50 grammi parmesani.

Sega teises kausis ricotta ja 50 grammi parmesani ning maitsesta muskaadi ja pipraga. Sega juurde ka kõrvits.

Tõsta ahjuvormi põhja neljandik kooresegust ning kata see nelja lasanjeplaadiga. Tõsta peale kolmandik ricottasegust ja järgmine neljandik kooresegust. Jätka niikaua kuni lasanjeplaadid on otsas ning pealmise kihi moodustavad ricotta ja kooresegu. Puista peale ülejäänud 25 grammi parmesani ning küpseta 220-kraadises ahjus 25-30 minutit kuni lasanjeplaadid on läbi küpsenud ning lasanje pealt ilus jumekas.

Maitseb eriti hästi nii kuumalt kui külmalt :)

teisipäev, 31. märts 2015

Ahjuköögiviljad munaga


Kevad tuleb ning poodides on eriti õnnetu valik köögivilja. Saada on vaid suhteliselt maitsetuid isendeid, mille hind sealjuures üldse kvaliteedile ei vasta. Aga paaril päeval järjest olen Prismas trehvanud eriti magusate punaste paprikate peale. Ostsin kohe varuga :) Pistsin neid nii salatitesse kui panniroogadesse ning üks jõudis omadega ka ahju.

Vaja läheb:
1 paprika
3 šampinjoni
1 tomat
1 muna
õli praadimiseks
tšillit
meelepäraseid ürte
soola

Haki paprika ja seened ning prae pannil kiirelt läbi. Haki tomat ning lisa ka see pannile. Maitsesta tšilli ja ürtidega.

Kui köögiviljad on peaaegu pehmed, tõsta need väiksesse kuumakindlasse ahjuvomi ning tee keskele väike süvend. Löö sinna toores muna, maitsesta soolaga ning küpseta kõike seda ahjus 200 kraadi juures 8 minutit.

laupäev, 28. märts 2015

Kladdkaka - rootslaste šokolaadikook konjakikreemiga


Retsepti lugedes ei tundu see kook just paljutõotav. Vähemalt minu silmis kõlas pigem igavalt. Aga kuna igalt poolt saab selle kohta lugeda vaid kiidusõnu, proovisin ära. See on nii imehea kook! Äsja ahjust tulnuna on seest peaaegu vedel ja maitseb nagu sulašokolaad, peale külmkapis seismist on tegemist mõnusalt tummise šokolaadikoogiga. Mulle meeldib eriti kui seda kooki serveerida mõne vahuse kreemiga. Ja veel meeldib mulle kui lihtne seda teha on.


Vaja läheb:
2 muna
2,5 dl suhkrut
100 gr nisujahu
1 tl vanillisuhkrut
50 gr kakaopulbrit
100 gr sulatatud võid
purustatud kardemoni

2 dl vahukoort
150 gr kohupiimapastat
100 gr šokolaadi
2-3 spl konjakit


Sega jahtunud või sisse suhkur ja munad ning klopi ühtlaseks. Lisa omavahel segatud jahu, vanill, kakao ja kardemon ning sega uuesti kõik ühtlaseks.

Tõsta tainas võitatud ja jahuga ülepuistatud vormi ning küpseta 180 kraadi juures ca 20 minutit.

Söö soojalt või lase jahtuda ning kata kreemiga.

Kreemi jaoks vahusta vahukoor ning sega hulka kohupiimapasta. Sulata šokolaad veevannil. Vala pidevalt segades šokolaad peene joana vahukooresegu sisse ning kõige lõpus lisa ka konjak. Kata kook kreemiga ning hoia serveerimiseni külmkapis.

kolmapäev, 18. märts 2015

Natuke soolane karamelli-toorjuustukook


Mõned päevad enne detsembrikuist Filipiinidele minekut kuulsin, et Filipiine ähvardab taas taifuun. Täpsel sel ajal, kui mul plaanis kohale oli jõuda. Aga kuna mul paremat ideed ei tulnud, siis läksin siiski lennukisse :) Ja jõudsin hilisõhtuks Cebusse. Leidsin hotelli, aga mitte söögikohta. Ja läheduses polnud ka ühtegi toidupoodi (7/11 ei loe, sest seal ei ole peale krõpsude suurt midagi). Aga siis nägin ühte kohvikut, kus oli letis Salty caramel cheese cake. Loomulikult ostsin omale lõigu ja see osutus erakordselt heaks koogiks ning seda mitte ainult Filipiini standardite kohaselt.

Otsustasin Eestis järele teha ja tegin pisut kreemjama variandi.

Vaja läheb:

225 gr digestive küpsiseid
100 gr sulatatud võid

800 gr toorjuustu
400 gr keedetud kondenspiima
4 muna
2 tl vanilliektrakti

100 gr keedetud kondenspiima
2 spl sulatatud võid
50 ml vahukoort
meresoola või soolahelbeid

soolahelbeid serveerimiseks


Purusta põhja jaoks küpsised köögikombainis ning sega juurde sulavõi. Sega ühtlaseks ning suru seejärel 26cm läbimõõduga vormi põhja. Pane põhi külmkappi.

Sega toasoe toorjuust kondenspiima ja vanilliekstraktiga ühtlaseks ning lisa ükshaaval munad. Sega täidis uuesti ühtlaseks ning vala koogipõhjale.

Küpseta 150 kraadi juures ca 45 minutit, kuni kook on hüübinud, aga keskelt veel "võdiseb". Võta ahjust välja ja jäta jahtuma.

Sega teine osa kondenspiimast soola, või ja vahukoorega ning kata sellega veel soe kook.

Lase koogil täielikult jahtuda ja taheneda, võimalusel üleöö.

Enne serveerimist puista peale soolahelbeid.

laupäev, 14. märts 2015

reede, 13. märts 2015

55. korruse vaated








Täna oli plaanis Stanley market. Aga google map ütles meile, et seal käimiseks kulub terve päev ja kuna mina pidin õhtuks lennujaama juba minema, siis jätsime selle käigu tegemata. Uurisime, kus võiks avaneda ilusad vaated Hong Kongile. Tasuta variantidest soovitati IFC Rooftop Gardenit. Võtsime suuna sinna. Jõudsime kohale ning üritasime leida, kuidas üles saaks. Küsisime ühest receptionist, et kuidas ülevalt vaadet saaks vaadata. Abivalmis personal suunas meid ühe teise leti juurde, kus pidime oma passid ette näitama ning saime külastajakaardid ja juhise minna 55. korrusele. Meile hakkas tunduma, et tegemist pole kaugeltki selle rooftop gardeniga, kuhu soovitati oma veinipudeli ja oliivipurgiga minna piknikku pidama. Sõitsime üles ja selgus, et seal on midagi pangamuuseumi laadset. Aga kuna tegemist oli 55. korrusega, siis avanesid sealt ühtlasi ka väga kaunid vaated. Sõitsime alla ning otsustasime siiski ka selle juba mainitud rooftop gardeni üles otsida. Leidsime neljandalt (vaated linna kohal, eksole!) korruselt ning pidasime vaadet oluliselt kehvemaks kui sealt observation deckilt, kuhu me täiesti kogemata sattusime.

Lõunaks sõime puuviljasalatit ja supermarketi sushit. Vaatasime pargis pelikane.

Oma hotelli ees avastasime ühe juveelipoe eest karja kaameramehi. Küsisime, mis toimub ning selgus, et eile olla seal juveelirööv toimunud, kus pandi pihta 5 miljoni HK dollari väärtuses kalliskive ning tulistati ka ühte müüjat, kes hetkel viibib kriitilises seisus haiglas.

Õhtul sõime veel ühe ringi pizzat (eriti paksu juustuga ja eriti hea!) ning peale väikest pakkimist sõitsin ära lennujaama. Turvakontroll oli nagu päris.

Finnairi taimetoit oli väga hea.

neljapäev, 12. märts 2015

Palju hiinlasi



 

 

Päev oli planeeritud shoppingule. Alustasime seda hommikusöögikoha otsingutega, mis osutus päeva suurimaks väljakutseks. Söögikohti oli piisavalt, aga ükski ei pakkunud hommikusööki as we know it. Leidsime koha, kus sai kohvi tellida ja teise, kus sai tarretatud jogurtit osta.

Käisime paaris poes ja siis jalutasime vihmas. Ühtlasi saime aru, et esiteks on Hong Kongis väga palju hiinlasi. Teiseks ei oska neist suurem jagu grammigi inglise keelt. Kolmandaks on nad kõik padurikkad kui vaadata poodide valikut ja hindu.

Õhtul sõime pizzat. Hea oli.

kolmapäev, 11. märts 2015

50 shades of inefficiency. Vihma käest räästa alla.



Hommikul oli kõik veel ilus - ärkasime tund aega enne kella, saime rahulikult oma mangod ära süüa ja pizzalõigud ja jogurti. Ja kohvi juua. Ning lennujaama jalutada. Turvakontrollist sai läbi nii taskunoa kui veepudeliga. Life's a mango. Or many mangoes.

Kell 11:10 pidi boarding algama, aga lennuk polnud veel Puerto Princesassegi jõudnud. Asi hakkas natuke kahtlane tunduma. Ca pool tundi peale ettenähtud väljumisaega anti (küsimise peale, mind you!) teada, et väljalend hilineb ca kolm tundi, kuna Manilas pole aircrafti käepärast. Hea, et nad seda ikka aegsasti ütlesid, eksole. Meil oli kahe lennu vahe Manilas täpselt kolm tundi. Uurisime võimalusi lennu ümberbronnimiseks, selgus, et võimalused olid kasinad. Kui sedagi. Uusi pileteid ei riskinud enne osta, kui lennuk Manilast tulema hakkaks.

Jalutasime üle tee sööma. Suht jama oli. Jalutasime terminali tagasi. Jälle vee ja taskunoaga.

Air Asia jagas söögipakikesi - kotlett, pakk riisi ja kolm šampinjoniviilu. Pudel vett ka. Taimetoitlane sai omale kohvikust ise sobiva eine valida. "Sobiv" on siinkohal tinglik väljend.

Kolm tundi hiljem polnud Manilast lennuk endiselt startinud. Kui see sealt lõpuks õhku tõusis, otsustasime loota parimat ning ostsime omale uued piletid Manilast Hong Kongi. Selgus, et parim pakkumine oli Philippine Airlinesil, mis tegelikult lendas sellisel kellaajal veel ainsana antud marsruudil.

Air Asia lennul oksendas üks viieaastane piiga meie ees terve lennu Puerto Princesast Manilasse.

Helena pagasile pandi peale silt "Rush luggage", et ta selle Manilas kiirelt kätte saaks ja me mingigi lennu peale jõuaks. Ilmselgelt ei ole selle sildi sisu pagasikäitlejatele selgitatud.

Jõudsime teise terminali juurde. Otsisime departures sissepääsu, mis osutus parajaks väljakutseks. Peale check-ini selgus, et departure tax on juba piletihinna sees ning meil seega ootamatult ca 500 peesot vaba raha. Panime sellest osa kohvi alla. Siin lennujaamas oli turvakontroll põhjalikum ja taskunuga kinnisesse tsooni ei lubatud. Helena pidi ka oma käsipagasi alla saatma ning jäi lennujaama ringi liikuma kilekotike dokumentidega näpus. Sedasama käsipagasit nägime ca pool tundi hiljem ühe Philippine Airlines poisi seljas, kes selle ka lennukisse toimetas.

Pardaleminek oli koba peale - ühtegi silti kuskil polnud, igal pool olid vaid avatud uksed ja vabad koridorid.

Lennukis sai süüa ja kohvi ja veini! :) Valge šokolaadi mousse oli eriti hea. Ja külm valge vein ka. Kompenseeris mõnevõrra muid jamasid. Tuju hakkas ka veidi tõusma.

Kohalejõudes vahetasime raha ning läksime bussipeatusse. Ma tundsin kohe joonelt puudust kõikidest neist toredatest ja sõbralikest ja naeratavatest filipiinodest. Bussijuht andis meile kõigepealt teada, et pileti eest tuleb anda täpne raha, sest raha tagastamist ei toimu. Lennujaamas! Seal, kus turistid tavaliselt ATMist sajaseid saavad. Bussipilet maksis 23. Hakkasime siis võimalikult täpset raha otsima, mille peale bussijuht ärritus. Pileteid me ei saanud.

Hiljem ärritusime meie, sest ühelt poolt vajus meile üks ning teiselt poolt teine tukkuv vanamees selga. See teine oli päeva veetnud ilmselgelt mingi söökla köögis, temaga kaasneva lõhna järgi otsustades. Süüa ma seal poleks tahtnud. Tegelikult, ma ei väsi kordamast, ma absoluutselt ei hinda hiina kööki. St, et ma hindan seda väga-väga madalalt.

Jõudsime oma broneeritud guesthouse'i ette (kell 2 öösel) ning pidime läbi murdma karjast majutusepakkujatest ning muidu kergelt või mitte nii kergelt joobes ja laksu all olevatest tüüpidest.

Tuba ise oli üllatavalt mõistlik ning läksime magama.