teisipäev, 23. mai 2017

Aednik vol. 2




Peale tänavarahommikust 6,5km jooksuringi patsutas Endomondo mulle tunnustavalt õlale ja teatas, et kolme km peal tegin rekordi ning parandasin senist 3km aega tervelt sekundiga. Way to go me! Aga tänane varahommik jäi siiski kraad hilisemaks, mis tõi kaasa ummikud nii kastanialleel kui Lilleküla staadioni ümber. Kes oleks võinud arvata, et jooksmine ühtäkki nii pop on.

Kaalukontroll enne ja pärast näitas, et keskmiselt higistasin iga kilomeetri peal välja ca 100 grammi jagu vedelikku. Aga kuna loodus tühja kohta ei salli, siis päeva peale tarbisin selle šokolaadi näol tagasi. Igaks juhuks natuke pealekauba ka.

pühapäev, 21. mai 2017

Change of Scenery





Tegin Zara Home netipoest tellimuse. Eesti netipoodides on üldjuhul esmaseks makseviisiks pangalink, vahest pakutakse ka krediitkaardiga maksmise võimalust. Zara Home'il olid valikus krediitkaart ja Paypal. Peale krediitkaardi numbri sisestamist oli järgmise lahtri ees kirjas: Kaardi nimi. Ja sealkohal tekkis mul segadus. Kas ma peaksin sinna panema MasterCard või peaks mu kaardil olema mingi muu nimi? Äkki peaksin teda hellitavalt Leopoldiks kutsuma ja selle sinna lahtrisse kirja panema? Igal juhul sain tellitud ning tulemus pildil näha.

Käisime moe- ja elustiiliblogijate täikal. Peen üritus leidis täna aset Tali poes, samal ajal kui suvaline pööbel oma kraami eilsel Telliskivi täikal ja Kalamaja päevadel müüs. Selgus, et moe- ja elustiiliblogijad kannavad valdavalt H&M (eriti ühte helesinist kampsi, mis tundus kõikidel lausa stangel rippuvat), Seppälä ja Zara riideid ning enamusele neist on tundmatu pesumasina kontseptsioon.

Kalamaja hoovikohvikutes on tänaseks veel mõni aasta tagasi enimlevinud pakutav ehk muffinid menüüst väljas ning peaaegu igal letil laiutasid krõbedad vahvlid, kirju koer ja kiluvõikud. Elagu mitmekesisus.

Varahommikustel jooksuringidel hakkab juba tuttavaid nägusid, vabandust, tuttavaid dresse ja koeri tekkima. Lisaks ka üks tüüp, kes iga hommik kell 7 ülikonnas oma auto ees seistes Lilleküla staadioni kõrval suitsu teeb. Ja nagu dokumenteeritud, siis ranna- ja päikesetõusuvaadete asemel on kastaniallee.

Eelmine nädalavahetus oli Lõuna-Eestis suurepärane ilm (vaata võrkkiige pilti Agalis) ning see nädalavahetus tabas tervet Eestit kuumalaine.

Ka kõik kuus lindu on nüüd üles pildistatud nagu näha juuresolevalt pildilt. Igal sisuks erinevat värvi smuuti.

neljapäev, 11. mai 2017

Aga kirss õitseb


Vaatan kalendrisse - mai keskpaik on. Vaatan aknast välja - puud on raagus, iga natukese aja tagant sajab lund. Teen selle vea, et lähen õue - ilma mütsita tahavad kõrvad küljest kukkuda ja sõrmed on külmast kanged. Aga double-check kalendrisse kinnitab, et mai keskpaik on. Go figure.

Stockmannis valisin sparglit. Nagu ikka, sikutasin ümbrise lahti ja vaatasin, kui pikalt varred puitunud on. Ühtäkki küsis üks vanem daam mu käest, et kuidas ma spargleid valmistan. Noh, rääkisin siis grillimisest ja parmesanist ja juhuks kui tegemist omnivooriga, mainisin ka prosciuttot. Daam tänas ning teavitas, et tal spargel muudkui kasvab aias, aga ta ei oska miskit teha. Selle peale ei osanud mina miskit öelda :)

Pildil muuhulgas siis ka nimetatud spargel Stockmanist.

kolmapäev, 10. mai 2017

Kuulus. Tuntud toidublogija.


Täna hommikul astusin Kristiine keskuse uksest sisse ning esimese asjana nägin meest, kes oli omale seamaski pähe tõmmanud ning tegi selfit. Aga tundub, et see kant võibki mingi kihlveokaotajate magnet olla, sest paar aastat tagasi nägin seal kolme noormeest filmimas, kuidas neljas ihualasti, ainsaks kehakatteks kiiver, mootorratta seljas ühest ristmikust teiseni ringi tegi.

Mina olen igal juhul nüüd kahe lehekülje võrra kuulsam kui varem.

esmaspäev, 8. mai 2017

Uus päev, uus lind




Kui ma arvuti läheduses pole, tundub mulle, et mul on maailmale nii palju asju vaja öelda. Ja kui ma õhtuti teinekord arvuti lahti teen, siis selgub, et kõik need olulised asjad on meelest läinud. Nii, et maailm peab leppima sellega, et vaevleb teadmatuses.

Paar päeva tagasi Kaubamaja väisates selgus, et ma elan mingis paralleeluniversumis. Ma polnud tükk aega nimelt poes käinud ja ei teadnud, et esiteks on moes tagasi sünteetika. Ja siis sünteetika, mis on omakorda veel korra kaetud sünteetikaga. Kleidid kaaluvad nii palju, et üle ühe pole võimalik käsipagasisse panna. Tuleb alla saata. Soovitavalt Turkish Airlines'iga, neil on 32 kilo lubatud
. Seejärel sai selgeks, et taas on käes mood, kus õlgade pealt riiet kokku hoitakse, sest kõik kampsunid, pluusid, topid olid pikkade käiste, aga paljaste õlgadega. Aga, et ülejäänud materjal siiski ära kasutada, on see suunatud erinevatesse volangidesse. Näiteks piki käist. Ja kolmandaks, kogu see kraam maksis rohkem kui mõne Aafrika väikeriigi aastane hariduseelarve on.

Täna aga Stockmanis käies sai selgeks, et Kaubamaja on ikka nõrk. Stockmanist suvekleidi ostmiseks peaks vähemalt kolm Aafrika väikeriiki rahasid klappima.

Toiduelamustest ka. Kristel arvas, et kuna Rotermannis avaneb uusi söögikohti nagu seeni peale vihma, siis võiks sealt midagi üle vaadata. Otsustasime Taqueriasse minna. Peale seda kui olime kvartalile poolteist tiiru peale teinud, leidsime ka õige ukse. Vähemalt ei pidanud sellise hea turunduse juures muretsema, et viimase vaba laua nimel löömaks läheb. Menüü oli lühike ning kindlasti mitte lööv. Ma saan Berlinis soodsamalt oluliselt maitsvamad quesadillad. Lisaks on Berlinis neil ka juust ära sulanud, mitte ei pudene tortilla vahelt riivjuusturibad välja. Lugesime katse lõppenuks ning läksime Flammi. Natuke võiks ju kurta istmete ebamugavuse üle, aga nii flammkuchen kui ka šokolaadikook olid täiesti imelised.

Käisin ennelõunal jooksmas. Hiljem selgus, et see oli täiesti suurepärane ajastus, sest esiteks tõmbas eilsest köögi madalpindade mitmetunnisest kraamimisest jalalihased nii valusaks, et hetkel väga liikuma ei kipu ning teiseks tõmbas termomeeter oma näidu maha. Otsustasin ju täna Tommy välja viia, sest hommikusest jooksuringist oli mõnus soe päike värskelt meeles. Paraku sai esimesel sajal meetril selgeks, et Tommy ikkagi mu tagumikku soojas ei hoia ning Eestimaa tuulega rinda ei pista. Tõin ta koju tagasi ning läksin Foorumi ja Stockmanni ringile juba sobivamalt, teksades. Või noh, nii ma arvasin. Salomoni suusajope oleks ära kulunud. Ja soe pesu.

pühapäev, 7. mai 2017

Kevad. Mais.


Käisin fotokaga linna peal ning pildil on kogu Tallinna rohelus. Ausalt, rohkem polnud. Kõik ülejäänu on endiselt hall ja raagus.

laupäev, 6. mai 2017

Rändom ränt


Ma polnud viimase aasta jooksul rohkem kui korra-kaks Telliskivi täikale sattunud ning peale kõiki sügisesi Saksamaa täikade külastusi oli tänane käik nagu ootamatu trip reaalsusesse. Stangede kaupa pesemata, topilisi, katkiseid riideid, lettide viisi lääpatallatud jalatseid. Midagi sellist, mida mina isegi tasuta Uuskasutuskeskusesse ei vii vaid mis oma väärika lõpu rohelises olmeprügi konteineris leiavad. Suuresti ka seetõttu patsutasin omale enne viimast vahet tunnustavalt õlale, sest tee minu kotti oli leidnud vaid üks kaunis siidjas top ühe euro eest ning kõige minim O'Neilli miniseelik, mida minu jalad ja garderoob kunagi näinud on. Ka ühe euro eest. Aga siis viimases vahes läks asi käest ära, sest seal oli stangel tutikas Tommy Hilfigeri kootud kleit, mis pidi ka täiesti selgelt minu omaks saama. Mis sest, et müüja ootas selle eest minimaalselt 35 eurot. Hetkel ripub see 35-eurone Hilfiger mul nüüd pesurestil. Muuseas, nii "soodsalt" sain ma ta ainult seetõttu, et müüja sõnul olevat "hooaeg lõppemas". Ma ei hakanud täpsustama, et millisest hooajast me räägime, sest hetkeolukorda vaadeldes võib eeldada ainsa variandina, et villase kleidi suvi saab läbi ning lähenemas on talv, kus nimetatud kleidist väheks jääb.

Gerli saatis mind Woolishi poodi omale kampsunit ostma, sest seal olla kogu talvekaup -50%. Selgus, et ei ole ikka küll. Lisaks allahindlusprotsentidele puudus suuremal osal kaubast igasugune hind, mis ajas mind seal poes lihtsalt endast õue. Ja õuest Moetänavale, kus oli täiesti vastupandamatu Montoni helesinisest siidist top. Ma nüüd ootan, et tuleks suvi ja kõik need peod ja peenemad vastuvõtud, kuhu ma oma imeliste kleitide ja toppidega minna saaksin.

Pildil on, muide, 81 vegantoitu või -toiduainet. Noh, et näidata, et veganmaailm on värviline. Ja vaatamata sellele, et kõik piltidelolev on täiesti suurepärane ning ma söön hea meelega korra päevas ühe toidukorra täiesti vegan, siis minu jaoks on sealt ikkagi puudu kala ja mereannid, kohupiim ja jogurt, toorjuustukoogid ja piimakohv ja kvaliteetne juust. Ja kaneelirullidel pole ka seda imelist toorjuustuglasuuri peal.

Poest ostsin ükspäev paar avokaadot. Kivikõvad. Panin nad siis nagu siin-seal soovitatakse, banaanide kaissu, et nad järelküpseks ja guacamole jaoks sobiva pehmusastme saavutaks. Nädal hiljem võib nendega endiselt naelu seina lüüa. Nagu ka kiividega, mis küll banaanidega leiba ühte kilekotti ei pannud.

reede, 5. mai 2017

Peedikotletid


Ma olen neid peedikotlette nüüd juba mitu korda teinud, aga fotole saada on neid keeruline, sest enne kui ma fotokani jõuan, on taldrikul vaid riismed. Isegi viieaastane tütarlaps pistab neid kahe suupoolega ja tõstab muudkui juurde. Retsepti võtsin taimetoit.ee lehelt, kohendasin pisut oma maitsele vastavamaks.

Vaja läheb:

400 g purk ube
400 g purk kikerherneid
2 keskmist sibulat, peeneks hakitud
kaks keskmist punapeeti, riivitud (kas keedetud või toores)
2 suurt marineeritud kurki, kuubikuteks lõigatud
2 suurt küüslauguküünt, purustatud
2 kuhjaga tl kuivatatud ürte, näiteks tüümiani
1 tl soola
0,5 tl vürtsköömet
0,5 tl kurkumit
180 g speltajahu

Kurna oad ja kikerherned, pane kaussi ning tee pudrunuiaga katki. Lisa seejärel sibul, punapeet, kurk, küüslauk ja maitseained ning sega korralikult läbi. Viimasena lisa jahu ning sega tainas ühtlaseks.

Vormi pisikesed kotletid ning prae õlis mõlemalt poolt ilusti krõbedaks, kokku ca 5 minutit.

Minul tuli sellest kogusest 45 kotletti :)

teisipäev, 2. mai 2017

Roheline smuuti


Blenderisse läksid värske kurk, chia seemned, sidrun, kiivi, spinat ja vesi.

kolmapäev, 19. aprill 2017

Modell vol. 2





Juhul kui mõni tähelepanelik ja kaasamõtlev lugeja on muretsenud, et mis sellest loost sai, siis annan teada, et tänase päeva seisuga on küüs sündmuspaigalt lahkunud.