Teisipäev, 22. veebruar 2022

Mas que solamente ciudad, Barcelona. Arepaparadiis






 

Teisipäeva hommik algas juba oluliselt nauditavamate vaadetega. Päike tõusis ning sisehoov oli mõnusalt värviline. Naabrimees nautis oma hommikukohvi katuseterrassil.

Ootamatult läks päev kiireks ning lõuna ajal ei jõudnud kuhugi gurmeeputkasse. Vaatasin äpist, et üle tee tehakse arepasid ning tellisin omale ühe kana ja juustuga. Friteeritud. Kõige parem arepa siinpool Atlandi ookeani.

Kell viis panin tennised jalga ning läksin jooksma. Selgus, et pole just suurem asi kesklinn selle jaoks. Liiga palju tänavaületamisi ja kaugelt liiga palju inimesi tänavatel. Tegin ringi Ciutadella parki ja tagasi.

Õhtuks sõime pintxosid. See oli eelmise reisi ajal meie lemmiksöök - istusime pikkade pintxoridade ees ja valisime ja sõime. Pandeemiatingimustes on suur osa pintxosid klaasi taha pandud ning neid tuleb omale tõsta lasta. Osad on endiselt leti peal ja saab ise võtta. Saa siis sellest loogikast aru. Kiidetud resto, aga pigem keskpärased pintxod. Magustoiduks võetud šokolaadiküpsis oli imehea!

Kell 20:50 panime jooksu toidupoe suunas, et hommikuks saia ja värsket mahla osta ning lisaks viskasin kotti ka ühe pudelis gazpacho.

Esmaspäev, 21. veebruar 2022

Mas que solamente ciudad, Barcelona. Minu suurepärane hispaania keel








Ma täiesti selgelt ei suutnud sellega leppida, et meil Itaaliasse minemata jäi ning ostsin piletid nädalaks Barcelonasse.

Olime seekord ostnud Ryanairi Priority Boardingu, et saaks lisaks ridikülile lennukisse kaasa võtta ka väikse kohvrikese. Koos käsipagasiga kaasnes meile ka esimeste hulgas lennukisse minek. Seda küll ainult paberil. Kuni väravani oli olukord paljutõotav - kaks järjekorda - üks käekotikestega tavareisijatele ja teine 20 eurot lisaks maksnud prioriteetturistidele. Peale pardakaardikontrolli maandusid mõlemad järjekorrad ühel ja samal trepil ning kui lõpuks terminali uks avati, hakkas kogu mass korraga lennukisse liikuma.

Lend möödus ühe Ryanairi lennu kohta suhteliselt elamustevaeselt. Peale paari tugevama turbulentsi väga midagi märkimisväärset ei olnud. Väljalend hilines ca tunni, seega jõudsime planeeritud poole ühe asemel alles pealt poolt kahte öösel kohale ning liikusime siis oma lennukitäiega läbi pimeda ja inimtühja lennujaama.

Hotellis saime vale toa, aga see lubati järgmine päev ära vahetada. Läksime tuppa ja keerasime magama.

Täna lõunaks oli Scott tegelenud uue toa vormistamisega ning kolisime oma teise korruse tänavavaatega pimedavõitu toast seitsmenda korruse päikesetõusupoolse ja õuevaatega oluliselt avaramasse tuppa.

Peale tööpäeva tegime esimese peatuse kohe tänavanurgal asuvas baaris ja sõime esimesed tapad. Kuna mul on raskusi hispaania toitude inglisekeelsete nimedega, siis tellisin hispaania keeles ja avaldasin oma “autentse hääldusega” ettekandjale muljet.

Kõndisime veel oma churroputka juurde, sest nad olid just nädal varem reklaaminud churro hot doge. Selgus, et viimased on siiski vaid nädalavahetuse ööde delikatess. Aga jeerum, see keedetud kondenspiimaga täidetud churro on lihtsalt nii megasuperlux. Starbucks ja kaks kruusi ja üks kohvijook hiljem jõudsime tagasi hotelli.

Esmaspäev, 24. jaanuar 2022

Aastapäeva menüü


Esimest pulma-aastapäeva tähistasime Vegases. Teist Laulasmaa SPA-s. Kolmandat Pärnus Hedon SPA-s. Neljandaks olid ostetud piletid Itaaliasse. Aga Ryanair muutis lennuajad meile ebasobivaks ja viimasel hetkel võtsime vastu otsuse siiski koju jääda. Käisime Pärises söömas.

Äramärkimist väärivad eelkõige absoluutselt suurepärane lõhe tartar (minu eelroog) ning antrekoot (Scotti pearoog).

Pühapäev, 2. jaanuar 2022

Aastavahetuse menüü

 

Aastavahetusel sõime:

1. Sisefilee kartulikotlettidega

2. Salatid (kellele vutimunadega, kellele salaamiga)

3. Tomati-mozzarellasalat

4. Kreveti tempura ja krõbe seakõht

5. Makroonid ja vahuvein

6. Kevadrullid ja paneeritud suvikõrvits

7. Brownie vahukoorega

8. Kanavardad

9. Arepad kana ja avokaadoga

Laupäev, 1. jaanuar 2022

Pühapäev, 26. detsember 2021

Jõuluküpsised: valik

 

Moosiküpsised pähklitega: 27 tk

Vanaema Boydi kakaoküpsised: 39 tk

Haselnusskugeln: 41 tk

Kogu valik :)

Piparmündi brownied: 39 tk

Vegan Butterfinger: 22 tk

Apelsini-kardemoniküpsised: 31 tk

Cocadas - kookosekaramelliküpsised: 32 tk

Kolachi - Poola toorjuustu-moosiküpsised: 25 tk

Reede, 24. detsember 2021

Jõulumeeleolu

 












Pühapäev, 19. detsember 2021

Jõuluküpsisetest

 

Brune Pinner - Norra karamelliküpsised: 41 tk

Selle aasta lemmik 1 - piparmündi-brownie: 30 tk

Vegan Butterfinger: 19 tk

Maisihelbepärjad: 8 tk

Piparkoogid: 17 tk

Cocadas - kookoseküpsised: 21 tk

Piparmündimaitselised kepid: 24 tk

Kaneelibrownied: 26 tk


Kolachi - Poola moosiküpsised: 33 tk

Ja lemmik nr 2 - kardemoni-apelsiniküpsised: 30 tk

Pühapäev, 12. detsember 2021

Küpros. Puhkus






















Novembri keskpaigaks oli selge, et sellesse pimedasse ja halli sügisesse on meile vaheldust vaja. Just sellist vaheldust, mis sisaldaks ei midagi muud kui päikest, basseine, head sööki ja raamatuid.

Say no more. Broneerisin piletid Küprosele ja juba teada 5 tärni Annabelle’is.

Kolmapäeva õhtul check-ini tegema hakates lugesin, et alates esmaspäevast on kõikidele kohustuslik koroonatest peale kohalejõudmist. Oh, tore! Sest mida muud ikka puhkuselt oodata kui kaks nädalat kuskil karantiinihotellis passimist. Tegin siis hommikul veel igaks juhuks kiirtesti.

Tahaks öelda, et lend oli elamustevaene, aga nagu ikka odavate otselendudega, selliseid asju väita ei saa. Suurema osa lennust tormasid kaks last (mitte ühest perest), nii ca viiene poiss ja kuuene tüdruk mööda vahekäiku edasi-tagasi, turnisid käetugedel, ajasid osava küünarnukihaagiga kõik üles, kellel oli õnnestunud magama jääda ja suurema osa ajast toppis poiss (Kristo, kui kedagi huvitab) sõrmi ninna, lakkus neid ennastunustavalt ning patsutas seejärel üle kõik käetoed.

Lennukist väljudes saime bussiga testi eest maksmise sappa, kus juba eelnevalt tuttav Kristo oma emale õpetas, kuidas järjekorrast väga osavalt mööda nihverdada. Testi eest makstud, siis testi tegemise järjekorda, seejärel bussi ning bussist immigratsioonisappa. Ja juba tunnike peale maandumist olime taksos ning kulgesime hotelli suunas.

Sõime palju - hotelli buffee nii hommikul kui õhtul oli täiesti suurepärane, käisime jalutamas ja jooksmas, mina korra ka basseinis, vaatasime oma rõdult päikese loojumist merre ning see õhtu kui otsustasime tavapärase buffee asemel vahemere restorani minna, saime kana, mis oli selleks hetkeks seitse surma surnud.

Esimesel õhtul läksime ka Starbucksi. Pärast joogitellimuse esitamist selgus, et me ei olegi Starbucksis vaid hoopis selle kõrval asuvas Coffee Islandis. Starbucksis selgus, et 9. detsembriks on neil jõulukollektsiooni šokolaadijook otsas ning kuna saarel on šokolaadiga kehvad lood, siis see aasta seda juurde ei tule ka. Vähemalt sain omale kruusi.