reede, 27. veebruar 2015

Not working, ma'am


Kuna keegi mulle siin hommikusööki rõdule ei too (ja mul pole ka rõdu), siis ei olnud ma hommikul ka eriti motiveeritud ennast voodist üles ajama. Kell pool 12 jõudsin lõpuks siiski brunchile. Võtsin tomati-sibulaomleti, mis serveeritakse menüü kohaselt nelja viilu röstsaia ja tee või kohviga. Menüüs oli ununenud mainimata, et lisaks tõstetakse omleti peale ka lusikatäis apelsinimoosi. Kohvi nime all jõudis lauale kruusitäis kuuma vett ja pakk 3in1 kohvi. Oeh. Bali kohvi tahaks.

Küsisin hotelli tütarlapselt, et kuidas täpsemalt vannitoas dushisegistist vee voolama saaks. "Not working, ma'am, use the bathroom downstairs"

Ilm on palav ja paari minutiga higi voolab. Õnneks pole merevesi kuigi soe (me räägime siin hetkel siinsetest standarditest mitte Pirita rannast, eksole) ja saab seal ennast jahutamas käia.

Selgus, et resortis, mille ma alates pühapäevast broneerisin (kui Helena kohale jõuab) on Internet ka päeval. Võtsin läpaka ja telefoni kaasa ja veetsin paar tundi seal varjus internetis :) Pärast seda sai kell ka kuus ning elektroonika laadima panna, sest auuli jõudis elekter. Kella kaheksa paiku sööma minnes läks elekter ära ning terve küla oli 5 minutiks kottpime.

Sõin BBQ kala. Polnud viga.

neljapäev, 26. veebruar 2015

Return of Inefficency


Täiesti hämmastav, kui kiirelt läheb meelest siinne ebaefektiivsus. Hommikul läks rahavahetusputkas 10 minutit (ja ma räägin ajast, mis ma letis olin, mitte järjekorrast). Vahetasin nii ca 100 euro jagu ringgiteid, mitte ei liigutanud miljoneid.

Ootamatult (mulle siis, mitte teistele arvatavasti) selgus, et Port Bartoni ei sõida mitte aircon van vaid uste ja akendeta "chicken bus" (või siis Aasia nägemus chicken busist). Varasemad reisijad olid juba osa kohti hõivanud, aga ainus hea koht (ukse juures, kus saab jalgu sirutada) oli veel täiesti saadaval. Ootamatult selgus ka, et buss sõidab internetis kirjas olnud 5-6 tunni asemel Port Bartoni vähem kui nelja tunniga. Selle eest oli viimane tund saviliivateel, niiet kohale jõudes olime kõik kaetud ühtlase punakaspruuni tolmukihiga.

Marge oli mulle "bussijaama" vastu tulnud ja tegime majutusasutustele ringi peale.

kolmapäev, 25. veebruar 2015

In the air. Again.

Pool kaheksa äratus. LRT. Buss. KLIA2. Lend Manilasse. Ja Manilast Puerto Princesasse.

Kell oli nii ca 8 õhtul, kui sain hotelli. Läksin korra välja, et midagi süüa. 500 meetri peal oli lugematu arv saiaputkasid ja mitte ühtegi puuvilja. Poest sain paar jogurtit.

teisipäev, 24. veebruar 2015

The Art of doing Nothing




Tegime mittemidagi ja nädal Balil sai läbi kahe päevaga. Tundub nii. Magasime ennelõunani, jõime rõdul kohvi ja sõime hommikust, vedelesime voodis või rõdul, lugesime, käisime lõunat söömas, vahest jalutamas, istusime treppidel ja vaatasime inimesi, sõime jäätist ja imelisi kooke, jõime palju head kohvi, vaatasime filme. Ja olime.

Steve tõusis kell pool kuus, et minuga koos hommikust süüa enne kui ma lennujaama tulin. Ja läks siis magama tagasi :)

Loomulikult ei elanud ma viimast kuud aega mingites illusioonides, arvates, et "lahkuminek" piece of cake on. Aga ega see teadmine seda lihtsamaks ka ei teinud.

Taksosõit võttis pooleteise tunni asemel alla tunni ning enne seitset olin lennujaamas. Lomboki lend (seesama, mille eest ma 15 eurot maksin) väljus graafikust veerand tundi varem ning lennuaeg oli ka veidi peale 20 minuti. Lend Lombokilt Kuala Lumpurisse väljus küll ka ca 20 minutit varem, aga tasakaalustas plusspoole eriti turbulentse lennuga. Huuuh.

"May I annoy you?" - küsis pisike (kasvult, sest vanust oli tal 28) Lombokilt pärit indoneeslane lennukis :D

Kuna ma jõudsin planeeritust varem, polnud Shahab veel koduski :) Käisin kõrvalasuvas india restoranis naani söömas. Õhtul tegime veel pastasalatit.

esmaspäev, 23. veebruar 2015

Raw and passion









Sisustasime oma viimase ühise päeva Ubudis eriti hea söögi, rõdul vedelemise ja filmivaatamisega. Sõime grenadilli- ja piparmündi- ja tooršokolaadijäätiseid (niiea!), taimetoidurestoranis tacot ja riisi (eritihea!) ja siis oma lemmikut, chocolate mousse cake'i (suussulav!).

pühapäev, 22. veebruar 2015

Hot!



Palav oli terve päeva. Vedelesime terrassil, voodis ja erinevates söögikohtades. Lugesime ja vaatasime ära viimase osa White Collarist. Tõime selleks puhuks isegi Snickersit ja õlut :)

Päeval sõime tooršokolaadi- ja kookosejäätist ning snickersi- ja roosiõielehejäätist.

laupäev, 21. veebruar 2015

Riisipõllud




Kuna pealelõunad kipuvad siin teinekord pilves ja/või vihmased olema, siis läksime täna kohe peale hommikusööki liikvele ning tegime pikema ringi riispõldude vahel. Sõime linnas lõunat ja viis minutit peale kojujõudmist saabus torm, mis tõmbas maja osa vastasmaja katusest. Torm iseenesest ei kestnud kaua, aga tõi kaasa 4-tunnise voolukatkestuse terves linnas, nii, et õhtust sõime küünlavalgel. Pärast õhtusööki läksime veel Kue'sse šokolaadikooki (rohke šokolaadikreemiga) ja marjapirukat sööma. Elekter ja internet taastusid ka.

reede, 20. veebruar 2015

Sneaky monkeys





Tahtsin lennukipiletit Lombokile broneerida, aga rohkelt rahvusvahelisi lende pakkuv Lion Air ei võimalda maksta rahvusvaheliste krediitkaartidega. Suvaline travel agency küsis aga piletite eest ligi kaks korda rohkem raha kui netis hind oli. Lükkasin ostmise edasi.

Lõunat sõime vegan restoranis. Porgandisupp, tomati-quiche ja mango-kookosekook riisijahust põhjal. Niiea!

Mõtlesime Monkey Forrest templisse minna. Aga kuna sealt möödudes tahtis üks ahv Steve'i käest puuviljakoti pihta panna (ahvil läks õnneks kott katki teha ja kaks mangostiini ära virutada) ning vihma hakkas sadama, siis lükkasime selle käigu edasi.

neljapäev, 19. veebruar 2015

Kopi Luwak



Ma ei saa sellest üle, kui head siin puuviljad on. Ja kui palju köögivilja menüüdes on. Ja kui hea tofu siin on. Ja tempeh. Täiesti sellele mõtlemata oleme valdavalt veganid siin olnud. Ja kohv on hea ning kange. Ja eriti hea, kui see sulle terrassile tuuakse vahetult pärast seda kui oled voodist välja saanud ja ukse lahti teinud.

Igal juhul kuuluvad meie menüüsse peamiselt snakefruit, dragonfruit, rambutanid (litšid), mangostinid, jackfruit (jaka) ja avokaadod. Isegi igaõhtuse White Collari juurde ei käi enam Snickersid vaid puuviljad :) Lemmiksöögikohtades pakutakse spinatit riivitud kookosega, tempehit ja tofut värskes toamtikastmes, jackfruiti kookoskastmes, karamelliseeritud tempehit, gado-gadot (köögiviljasalat maapähklikastmega), erinevaid puuviljamahlu. Niiea! Life's vegan.

Lisaks muule heale ja maitsvale on meil ka lemmikjäätiseputka nüüd - sõime hapupkat grenadilli- ja mõnusalt kohvist espressojäätist. Õhtul hiljem tegime uue jäätisepeatuse ning sõime tooršokolaadijäätist ja rummi-rosina-jäätist.

Käisin pediküüris. Reklaam lubas jalavanni, massaaži, küünte viilimist jmt ning lakkimist. Kõik lubatud elemendid olid olemas, aga... Alustati küünte viilimisest ja küünenaha eemaldamisest. Sellele järgnes jalamassaaž õliga, seejärel jalavann ning lõpuks lakkimine :)

Steve tundis ennast natuke kahtlaselt ja plaanisime apteegist rauapreparaate osta. Astusime sisse ja hetkega lendasid kaks saalitöötajat peale, kes joonelt mõlemast suunast tulistama hakkasid ning meile järjest erinevaid pudeleid ja topse riiulist pakkuma hakkasid. No nagu turul oleks. Vaatasime üksteisele otsa ja kõndisime välja. Rauda saab mujalt ka :)

"Good education is important, but big biceps is importanter." (tsitaat postkaardilt)

kolmapäev, 18. veebruar 2015

Seven sins


Plaanisime lähiümbruses jalutada ja mõnda templit vaadata. Kui ükskord hommikusöök söödud, kohvid joodud ja liikuma saime, oli lõuna käes :) Tegime kiire söögipeatuse ning seejärel ca 10-kilomeetrise ringi. Nägime ka raamatust Eat. Pray. Love. tuttavat Wayani Healing Centerit.

Peale seda olime täiesti veendunud, et olime ära teeninud šokolaadikoogi. Hollandlane Hans rääkis meile eile õhtul Chocolate Mousse koogist ja selle me ka võtsime. Lisaks koorese ja kardemonise magustoidu ja kohvi. See šokolaadikook! Sulas suus. Eritihea! Otsin retsepti ja teen järele :)