Pühapäev, 28. märts 2010

Tabasalus


Eile käisime Tabasalus. Seal on lumi veel üle põlve. Ausalt, tunne, et see aasta see ära ei sulagi, ainult süveneb.

Tabasalu,
26.03.2010

Teistsugust Lõuna-Prantsusmaad avastamas

Martin Calder - Suvi Cascogne'is. Teistsugust Lõuna-Prantsusmaad avastamas

Ei olnud ta midagi nii teistsugune :)

Algus mulle ei meeldinud - kokkuvõtte põhjal ootasin järjekordset huumoriküllast raamatut elust uues keskkonnas ja kultuuris. Aga oli ülevaade 24-aastase Martini suvest Cascogne'i talus. Lugedes ja tema suvesse järjest rohkem sisse elades hakkas meeldima. Oma igapäevategemistele lisas ta üsna põhjalikke ülevaateid kohalikust ajaloost ning traditsioonidest. Ja toidust. Ja veinist. Uskumatu, kui kergelt mind saab ära osta :) Kirjuta raamatus küpsetest ploomidest, mida süües mahl sõrmede vahelt voolab, kõvast parmesanist, kreemjast kitsejuustust, mahlastest grillitud pardirindadest, sütel küpsetatud tallest, punasest veinist ja juba on sellest saamas minu järjekordne lemmikraamat :)

Päris lemmikut sellest siiski ei kujunenud, aga mõnus lugemine oli.

Tõlge (Katrin Toomel) oli paraku väga kobav ja kirja/trükivigu üksjagu.

Luc lac


Tegime luc laci :)

Marinaadi jaoks sega 1 tl sojakastet, 1 tl kalakastet, 1 tl pruuni suhkurt, 0,5 tl soola ja värskelt purustatud pipart. Lõika veisefilee õhukesteks viiludeks ning jäta pooleks tunniks marineerima. Valmista kaste - võta 1dl vett, pool spl riisiäädikat (mina kasutasin veiniäädikat), 1 tl suhkurt, natuke soola, 1 tl maisitärklist ning sega ära. Kuumuta pannil kaks hakitud küüslauku ja üks sibul ning pane seejärel liha praadima. Kui liha on läbi küpsenud lisa kaste ning jäta see paksenema.

Serveeri tomatist, sibulast ja lehtsalatist tehtud salatil praetud munaga.

Retsept Aasia toitudest.

Tallinn,
27.03.2010

Mangokoogid


Põhjaks tee muretainas 3 dl ökonisujahust, 1 spl suhkrust, 125 gr jahust ja 1 spl veest. Suru tainas muffinivormidesse ja pane pooleks tunniks külmkappi. Eelküpseta 200 kraadi juures ca 10 minutit.

Täidise jaoks sega 4 munakollast 3 spl suhkru ja 2 spl maisitärklisega. Kuumuta 2 dl vahukoort keemiseni ja nirista segades munasegu sisse. Kuumuta kogu segu madalal tulel kuni pkasenemiseni. Jahuta ja lisa 6-7 spl East Endi mangopüreed. Pane täidis vormidesse ja küpseta ca 10-15 minutit.

Retsept Buduaarist oluliselt vähendatud suhkrukogusega.

Tallinn,
27.03.2010

Laupäev, 27. märts 2010

Coraline


Tellitud.

Tallinn,
26.03.2010

Vaikne ameeriklane

Graham Greene - Vaikne ameeriklane

Alates Saigonist oli see raamat mu nimekirjas. Täna jõudsin lugemiseni :)

50ndate Vietnamis saavad kokku britt Thomas Fawler ja ameeriklane Alden Pyle, kes erinevate maailmavaadete tõttu satuvad kiirelt konflikti. Esimeseks vastasseisu põhjuseks on siiski Fawleri vietnamlannast elukaaslane, kellesse Pyle hetkega ära armub ning keda ta omale soovib võita.

Raamatu läbivaks teemaks on sekkumine vs. kõrvalseisjaks jäämine. Kui väga ka ei tahaks elust läbi minna vaatlejana, tuleb oluliste teemade puhul varem või hiljem siiski ka seisukoht võtta ning see välja öelda.

Mulle meeldib lugeda raamatuid, mille tegevus toimub mulle tuttavas kohas. Ma tundsin Saigoni soojust ja mootorrataste müra kui Fawler koju kõndis ning nägin inimesi tänaval istumas, kes tema minemist jälgisid :)

Tegemist on 1958 aasta väljaande kordustrükiga. Trükivigu oli häirivalt palju. Kuigi sel ajal võis olla tavaline nimede eestlasele suupärasemaks muutmine, siis uues trükis oleks võinud sellised asjad ära parandada. Näiteks oli Vietnami revolutsionääri ning hilisema presidendi nimi Ho Chi Minh (Hồ Chí Minh) mitte Ho Ši Min.

There's No Toilet Paper . . .


Doug Lansky on kokku kogunud rea reisijutte. Erinevad autorid kirjutavad juhtumistest oma reisidel läbi huumoriprisma. Väga lahe lugemine ning paljud situatsioonid tulid omalegi tuttavad ette.

Lisaks korjasin endale välja mõned autorid, kelle raamatud võtan plaani - Dave Barry, Bill Bryson (kaks tema raamatut on juba ootel) ja Donna Marazzo.


Neljapäev, 25. märts 2010

Alice and the smiling cat

Alice in Wonderland, režissöör Tim Burton

Meeldis. Oli just see, mida ma ootasin. Sürr ja lahedalt absurdne.

Vaatasime inglisekeelset versiooni ning natuke häiris subtiitrite puudumine, sest häälduse tõttu läks osa teksti kaduma. Samas polnud see ka eriti sügavamõtteline film, kus tulnuks igast sõnast aru saada, nende tagant tähendusi otsida ja lisaks veel ridade vahet lugeda.

3D efekt jäi natuke nõrgaks. Enne filmi näidatud treilerites lendasid kord number kolmed, kord kuldkalad vastu pead, filmis ei pannud eriti midagi tähele.

Valgus ja taustad olid mõnusad, tekitasid korduvalt tahtmise fotoaparaat haarata ja sinna pildistama minna.

Kolmapäev, 24. märts 2010

La Comunidad

La Comunidad, režissöör Álex de la Iglesia

Julia (Carmen Maura) on 40-ndates kinnisvaraagent, kes otsustab müügisolevat "ready-to-live" korterit kasutada omale mugavama elu võimaldamiseks ning satub seeläbi sündmustesse, mis toovad talle nii rikkuse kui seavad ka elu ohtu. Ta leiab surnud mehe korterist suure summa raha ning arvab, et eesootav elu multimiljonärina ongi see, milleks ta siia ilma on sündinud. Kiirelt unustab ta oma äsja töö kaotanud mehe ning plaanib omale ilusat tulevikku. Aga ta ei arvesta naabritega. Ja naabrid omakorda ei arvestanud, et raha võib leida keegi "väljastpoolt".

Läbi musta huumori on välja toodud inimeste tumedam pool, nende saamahimu ja kadedus. Nende ükskõiksus teiste suhtes, manipuleerimisoskus ja usaldamatus. Ühtlasi on see ka film meeleheitest ja kinnisideedest.

Shakin' chicken


Luc laci isu oli :) Aga paraku ei olnud loomaliha, mis on selle kohustuslik koostisosa. Niisiis läks käiku olemasolev kana ning luc laci valmistusviis (kanale sobivamaks muudetult).

Kahele kanafileele mõeldud marinaadi jaoks sega 1 tl sojakastet, 1 tl kalakastet, 1 tl pruuni suhkurt, 0,5 tl soola, värskelt purustatud pipart ja ca poole laimi mahl. Lõika kanafilee õhukestest viiludeks ning jäta pooleks tunniks marineerima. Valmista kaste - võta 1dl vett, pool spl riisiäädikat, 1 tl suhkurt, natuke soola, 1 tl maisitärklist ning sega ära. Kuumuta pannil kaks hakitud küüslauku ning pane seejärel kana praadima. Kui kana on läbi küpsenud lisa kaste ning jäta see paksenema.

Serveeri praetud muna ja hakitud rohelise sibulaga.

Mitte muhvigi


Ma olen alati mõelnud, kes on need, kes võtavad viierealise anekdoodi ja teevad sellest kümneslaidilise power pointi preseka, lisades sinna veel mõned heliefektid ja paar algelist gif'i ning kindlasti pannes sõnad ükshaaval kellade ja viledega ekraanile lendama. Lisaks autorile on rida inimesi, kes selliseid presekaid ka edasi saadab. Kui see nali on tõesti hea ja väärib edasisaatmist, siis on alati võimalik see kopeerida meili sisusse ning edastada, eksole.

Järgmine inimene korjab netist kokku enda arvates naljakad pildid, enamasti selle kohta, kuidas Aasias mahutatakse mootorratta peale pool küla ja kanalat ning paneb need pildid power pointi, mis sest, et mõni neist piltidest on tikutopsi suurune. Aga alati on ju võimalik pilt suuremaks vedada, mis sest, et siis ei saa isegi enam aru, et algselt üleüldse fotoga tegemist oli. Ja siis tuleb see koos kommentaaridega "Amazing", "Uskumatu" jmt saata kõikidele oma aadressiraamatus olevatele isikutele. Tema kolleeg samal ajal korjab kokku loodusfotosid, valib juurde sobiva sümfoonia ning teeb ka omalt poolt "magnificent pictures" presentatsiooni. Kui ta on selle laiali saatnud, leiab kolmas kolleeg, et sellistele presentatsioonidele tuleb juurde lisada ka religiooniga seotud tarkusetera ning hakkab neid neoonkirjas sõna-haaval koos kellade ja viledega piltidele lisama. Lõppu loomulikult lause, et "Saada see presentatsioon edasi kõikidele, kellest hoolid, siis saad õnnelikuks". Taustaks olev sümfoonia läheb väljavahetamisele mõne mediteerimisloo vastu.

Meili teel liigutatakse ka 4-5-6-megaseid videoklippe. Ma ei tea, millest need on, sest ma pole kunagi ühtegi avanud. Õnneks võimaldab outlook seada mahupiiranguid ning selliste e-mailide üle ma enam ei kurda:)

Ja siis on veel ahelkirjad, millega nende edasisaatjad oma sõpru aastatepikkuse häda ja viletsuse ning ebaõnnega ähvardavad.

Kuigi ma avan vähemalt kolmandiku junk-meilidest, mis mulle saadetakse, siis ka neist oli edasisaatmist väärt kõige rohkem 10%.

Teisipäev, 23. märts 2010

Kana-sidrunheinasupp


Iga kord kui ma siia mingit retsepti postitama hakkan, tahan kirjutada, et tegemist on minu köögi kõige kiirema ja lihtsamalt valmiva toiduga :) Ma lihtsalt ei armasta pikki ettevalmistusi ega tundidepikkusi ahju ääres valvamisi.

Supp Kambodža köögist. Pane keema liiter vett, lisa kaks pehmekstambitud ja sõlmekeeratud sidrunheinavart, peotäis laimilehti (värskeid 5, kuivatatuid rohkem), 4 hakitud küüslauguküünt, 4 viilu kalganijuurt (kui seda ei ole, asenda ingveriga), 2 spl kalakastet ja maitsesta värskelt jahvatatud pipraga. Lõika kuubikuteks kaks kanafileed ning pane ka need potti. Lisa üks tšillikaun või natuke tšillipastat ning keeda kuni kana on pehme. Maitsesta laimimahlaga. Retsepti kohaselt tuli supp teha riisiga (riis lisada enne kana), aga kuna ma eelistan nuudleid, siis keetsin riisi asemel eraldi nuudleid supi juurde. Serveerimiseks pane kausi põhja värsket koriandrit, basiilikut ning hakitud sibulapealseid, seejärel nuudlid ning kuum supp.

Suppi süüakse vasakus käes oleva lusika (supileeme jaoks) ja paremas käes olevate pulkadega (kõige muu jaoks peale leeme).

Kogustest jätkub kahele sööjale.

Retsept on raamatust Aasia toidud.

Tallinn,
23.03.2010

Meelespead


Tallinn,
22.03.2010

Esmaspäev, 22. märts 2010

Mangotort



Peale seda kui proovisime Kerttuga East Endi mangopüreed, oleme mõlemad sellest sõltuvuses :)

Kerttu juures tegime mangolassit, mina tegin nädalavahetusel emale sünnipäevaks ka mangotordi.

Tee küpsistest ja sulavõist põhi. Mina kasutasin Revali trühvliküpsiseid ja tumeda täidisega Domino küpsiseid. Sega ca 200 - 250 ml maitsestamata jogurtit (Pajumäe või Nopri) ühe purgitäie mangopüreega. Pane 8 želatiinilehte külma vette. Pressi ühest sidrunist ja poolest laimist mahl välja, lisa paar supilusikatäit vett ning kuumuta. Pigista želatiinilehed kuivemaks ning lahusta ükshaaval sidrunivees. Vala želatiin jogurti-mangosegusse ning lisa 200 ml vähese suhkruga vahustatud koort. Vala segu põhjale, pane vähemalt kolmeks tunniks külma ning kaunista enne serveerimist tumeda šokolaadi või pähklitükkidega.

Retsept on nami-namist.

Tartu,
20.03.2010

Teisipäev, 16. märts 2010

The Lovely Bones

The Lovely Bones, režissöör Peter Jackson

Ma läksin seda filmi üsna suurte ootustega vaatama, aga ei sattunud olema päris see film, mida kinod oma tutvustuses lubasid. Jah, mõrvatud tüdruk küll jälgis ülevalt kõike alltoimuvat, nii suhteid oma pereiikmete vahel kui ka mõrvarit, aga sellega ka kogu sarnasus filmi ja filmi kokkuvõtte vahel piirdus. Kindlasti ei olnud tegemist emotsionaalse looga ning dilemmadega, millega tüdruk seal üleval silmitsi seisis. Film oli kohutav segadus draamast, põnevusest ja viletsast graafikast.

Esmaspäev, 15. märts 2010

Reisisaatjatest ja pesumasinaid mitteomavatest inimestest

Situatsioon täna Tallinna ühistranspordis - vanemal naisel hakkas halb ning bussijuhi kõrval seisev naisterahvas ütles selle ka juhile edasi. Juht arvas, et kui halb, siis tuleb kiirabi kutsuda. Selle peale küsis naisterahvas, et kus reisisaatja on (ilmselgelt eeldades, et rooli keerates ei pea ju bussijuht kiirabisse helistama) ning juht lõi käega, et "Too ei oska ju eesti keelt". Vahepeal arvas see vanem naisterahvas, et ta läheb varsti maha ja peab sinnani vastu küll. Kogu reisisaatmise aja jooksul nägin täna esimest korda olukorda, millega reisisaatja oleks võinud tegeleda. Aga keda ma ei näinud pooltühjas bussis abi pakkumas, oli reisisaatja...

Ma käin üsna palju täikadel, nii Telliskivi omal kui ka fancydel glämmikatel ja nüüd siis Buduaari omal. Pakutavaid riideid vaadates võib teha järelduse, et üha rohkematel müüjatel pole kodus pesumasinaid. Müüdavate riiete seisukord annab alust oletada, et nad ostavad omale uued riided, kannavad neid nii kaua, kuni need määrduvad ning pesumasina puudumisel panevad siis hoopis müüki. See on tegelikult täiesti uskumatu kui palju pesemata ja silmnähtavalt määrdunud riideid müügiks pakutakse. Isegi nädalavahetusel toimunud "uhkel" Buduaari turul.

Smoky


Kerttule :)

Tallinn,
15.03.2010

Mangolassi


Sega võrdsetes kogustes või vastavalt maitsele East Endi mangopüreed ja Pajumäe või Nopri maitsestamata jogurtit :)

Kerttu juures.

Tallinn,
14.03.2010

Pühapäev, 14. märts 2010

Ta ei ole su vend, ta on su isa

Tüdruk, kes mängis tulega, režissöör Daniel Alfredson

Algas paljutõotavalt ja vaatamata vahetunud režissöörile jätkas esimesest osast tuttavat mitme liini paralleelselt näitamist. Põnevust ei tulnud poole filmini oodata nagu esimeses osas, siin algas see esimestel minutitel ning jätkus nii vähemalt pool filmi või natuke kauem. Ma jõudsin juba mõelda, et järgmiseks tahaks midagi kergemat ilusate Hollywoodi näitlejatega näha. Siis aga hakkas pinge mõnevõrra maha kerima, näidati rohkem verd ja lõpp läks üsna Venetsueela seebiooperiks.

Jälle, sarnaselt esimese filmiga - põnevus- ja tagaajamisstseenid, rohkelt paljast ihu, van Dammelikud ühe-mehe/naise-armeed ning uuendusena erinevate sugulussidemete selgumine. Siiski vaatan ka kolmanda osa ära.

Laupäev, 13. märts 2010

Minu Maroko

Kätlin Hommik-Mrabte - Minu Maroko

Ma olin pikalt kahevahel, kas osta omale see raamat - ühest küljest olid katkendid raamatust kodulehel äärmiselt huvitavad, teisest küljest tekitas autori isik minus mõningaid eelarvamusi. Ostsin raamatu ja lugesin kohe ka paari tunniga läbi.

Kahtlemata on raamat üks paremaid Minu-sarjas ja mul on hea meel, et aja jooksul on sari kvaliteetsemaks muutunud ja eriti hea meel oleks, kui "Minu Itaalia" sarnaseid raamatuid sinna sekka enam ei satuks. Sellega seoses tahaksin tegelikult teada, kuidas see üldse juhtus, et Itaaliaraamatut sattus kirjutama Kristiina Praakli, mitte aga Kirjad-kodumaale-Katu?

Aga Maroko. Raamat oli huvitav, pakkus minusugusele ohtralt uut infot nii islami kui ka Maroko enda kohta. Ja oli üles ehitatud ülimalt loogiliselt - peale sissejuhatavaid ja tausta tutvustavaid peatükke jõudis autor oma abikaasaga Marokosse, siirdus lennujaamast uude koju, tutvus mehe perega. Seda teekonda saatsid kirjeldused Maroko kohta - loodus, arhitektuur, inimesed, majad-sisustus, söögid, kombed jne. Kõik kulges loogiliselt ja arusaadavalt. Vaid raamatu lõpus oli tehtud paar eraldi peatükki, mis tegelikult viisid ka kogu ülejäänud raamatu mõnevõrra tasakaalust välja - näiteks peatükk poliitikale. Kerge miinusena saatis kogu raamatut teatav islami-õigustus ja võib-olla just selle õigustava lähenemise tõttu ei saanud islam minule kuidagi lähedasemaks.

Autori kirjastiil oli ladus ja kerge lugeda, mõnevõrra häirisid vaid emotsionaalsed-targutavad sõnavõtud naiste riietuse (=lihaletil olemise) ja räti kandmise teemadel. Ma pean tunnistama, et kuigi räti kandmine oli raamatus läbiv teema ning selle olulisust naistele, kes ei taha olla ajudeta lihatükid turul, rõhutati pidevalt, ei saa mina siiani selle olulisusest aru. Mis siis, et mehed esimesena just välimust vaatavad? Mina vaatan ka. Nii meeste kui naiste puhul. Ja ilusat inimest on rõõm vaadata, olenemata tema soost. Miks siis mitte hea välja näha? :) Muide, googeldasin peale raamatulugemist Kätlin Hommik-Mrabte pilte ning leidsin ühe, kus ta on koos oma abikaasaga. Täiesti ausalt ja ilma igasuguste tagamõteteta pean tunnistama, et ta mees on esiteks väga kena ja teiseks näeb oma naisest vähemalt 15 aastat noorem välja.

Peale selle pildi nägemist tuli mulle ka ette, et see raamat oligi just Marokost. Mitte autorist ja tema abikaasast ning nende suhtest nagu aeg-ajalt Minu-sarja raamatud ikka kipuvad olema. Ja ka see on üks positiivsetest näitajatest, et isiklikud suhtedraamad kajastamata jäid. Võrdluseks võin tuua Minu Nepali, mis oli ka väga nauditav lugemine, aga mind siiski häiris Kaia-Kaire Hundi pidev selgitamine, miks tema ja lastekodu pidava noormehe vahel ikka suhet ei tekkinud.

Hemingway fiesta

Ernest Hemingway - Ja päike tõuseb. Fiesta

Sattusin lugema Hemingway esikromaani "Ja päike tõuseb. Fiesta". Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis enne seda olengi temalt vaid ühe romaani lugenud "Kellele lüüakse hingekella".

"Ja päike tõuseb. Fiesta" tegelasteks on noored ning nende elu Euroopas peale Esimest Maailmasõda. Jake Barnes ja tema sõbrad veedavad oma päevi muretult pidutsedes, juues ja reisides. Nad on teiste suhtes hoolimatud ning ei suuda luua toimivaid suhteid. Pealtnäha on nende elu kerge ja muretu kuid sisimas kannab igaüks kaasas omaenda probleeme. Probleemid on enda omad ning nendest kõva häälega ei räägita. Kui siis ükskord räägitakse, toob see nende kõikide eludesse kaasa suuri muudatusi.

Reede, 12. märts 2010

Suviii


Stroomi,
28.07.2009

Neljapäev, 11. märts 2010

Kevad on käes ... peaaegu


Tallinn,
10.03.2010

Suletud saar

Shutter Island, režissöör Martin Scorsese

Teades, et filmis mängib Leonardo DiCaprio, ei lootnudki ma happy endile, sest ta ei pääsenud ka Titanicult eluga :)

1954 saadetakse Teddy Daniels uurima Suletud saarel olevas vaimuhaigete kurjategijate haiglas-kinnipidamiskohas toimunud patsiendi kadumist. Saarel hakkavad selguma kummalised asjaolud ning üsna pea kahtleb Teddy kõiges ja kõikides - personalis, oma partneris, patsientides.

Terve filmi aja saadavad Teddyt flashbackid minevikku ja kujuteldavad vestlused. Filmi kulgedes muutuvad need järjest intensiivsemaks, järjest tõelisemaks ja ohtlikumaks. Järjest hakkavad ka puzzletükid oma kohtadele asetuma, kuigi sellest ei pruugigi kohe aru saada.

Film mängib ka vaatajaga, tekitab temas segadust. Tõenäoliselt ei tea paljud kinost lahkudes, mida arvata.

Esmaspäev, 8. märts 2010

Estacion Central de Brasil

Estacion Central de Brasil, režissöör Walter Salles

See film seisis mul aastaid riiulis ja oli vaatamata, kuna sellel ei ole tõlget. Kuna ma hetkel tunnen, et mu hispaania keel on astunud sammu kõrgemale, siis kasutasin juhust ja vaatasin filmi ära. Tehnilist laadi ääremärkusena mainin ära, et kuigi ma audioks valisin hispaania keele ning subtiitrid samuti hispaaniakeelsed, siis tekstid olid täiesti erinevad, eriti just sõnavara osas.

Vananev Dora töötab raudteejaamas kirjakirjutajana. Tema teenuseid kasutavad kirjaoskamatud, et oma kallitele kirju saata. Dora vihkab oma kliente ning kõik kirjad lõpetavad kas tema kummutisahtlis või katkirebituna tema prügikastis. Josue on üheksa-aastane poiss, kelle ema tahab Dora kaudu tema isale kirjutada ning Josue ja isa esimest korda elus kokku viia. Siis aga satub Josue ema autoõnnetusse ning Dora ja Josue asuvad koos teele - Dora lähedust ja tundeid otsima ning Josue oma isa.

Film meenutas mulle natuke ühte mu lemmikfilmidest - Argentiina road movie "Historias minimas". Tegemist oli samuti lihtsate inimeste eludega ning rahuliku kulgemisega. Mööda pikki teid.

Pasta suvikõrvitsaga vol 2

Siin pildil olev pasta :)

Koori ja viiluta suvikõrvits ning prae soola ja küüslauguga klaasjaks. Lisa hakitud tomat. Hauta kümmekond minutit ning maitsesta soovi korral pipra ja chillipastaga. Serveeri tagliatelle ja Pajumäe maitsestamata jogurtiga.

Kui ma eelmist suvikõrvitsapasta postitust tegin, hakkasin mõtlema sellele, et aja jooksul on üsna paljud mehed mulle süüa teinud... Aga valdavalt on tegemist olnud lõuna-eurooplaste mitte eestlastega, keda on olnud praeguseks mitu korda vähem. Vaatamata sellele, et mulle meeldib süüa teha, on ju aeg-ajalt tore, kui seda teeb ka keegi teine. Eesti mehed viivad pigem välja sööma kui kokkavad ise kodus, lõunamaalased vastupidi. Ja see viimane on kuidagi nii armas :)

Pühapäev, 7. märts 2010

Siiiiid... veel

Silk, režissöör François Girard

Peale raamatut vaatasin nüüd ka filmi ära. Ma olen harva näinud filme, mis on raamatuga nii üks-ühele sarnased. Meeleolu oli sama, isegi tekstid kattusid. Iga järgmine samm ja kaader oli etteaimatav. Ja ometi oli see ka "teistkordselt" täiesti nauditav - rahulik kulgemine, ilusad vaated, Keira Knightley, lilled, aiad, vesi... Ühesõnaga visuaalselt vägagi nauditav.

Taaskohtumine kõrbes

Helle Amin - Taaskohtumine kõrbes

Ega selle valge sarja kohta tegelikult suurt midagi arvata ei olegi, tegemist on eelkõige siiski kellegi läbielatud tragöödiate kirjeldamise ja mõnel juhul ka analüüsiga. Selle raamatu puhul tahaksin siiski kaks asja ära märkida - esiteks positiivsena nii Bali kui Saudi Araabia olukorra, tausta, inimeste, olukorra ja looduse suhteliselt põhjalikud kirjeldused ning teiseks negatiivsena Karin Suursalu erakordselt viletsa tõlke. Tema kirjastiil häiris mind niivõrd, et tahtsin korduvalt lugemise pooleli jätta.

Danzumees on ka sama tõlkija kohta sama arvanud.

Suvikõrvitsapasta :)


Tallinn,
04.03.2010

Reede, 5. märts 2010

Volando voy, volando vengo, vengo


Tallinn,
04.03.2010

Kolmapäev, 3. märts 2010

Isoleeritud

Aislados, režissöör David Marqués

Ma käisin seda kunagi ammu PÖFFil vaatamas, seejärel ostsin DVD ja vaatasin uuesti. Kambodža ja Vietnami reisi ajal meenus see film mulle aeg-ajalt Lucianot ja Juliani vaadates :) Ja ma ei suutnud uskuda, kui Kerttu mulle kirjutas, et mu reisiseltskond tuletab talle sedasama filmi meelde :) Peale reisilt tagasitulekut sai film uuesti ära vaadatud.

Ja see on endiselt superhea ja dialoogid uskumatult naljakad. Film ja tegelased haaravad kaasa, tekib tunne, et ka ise elad seal prantslase majas ja pead pikki vestlusi nende kahe sõbraga, päike paistmas ja meretuul puhumas.

Voodi kaks külge

Los dos lados de la cama, režissöör Emilio Martínez Lázaro

Filmi "El otro lado de la cama" järg. Vahepealse kahe aastaga on kõik saanud täiskasvanumaks ja oma eludega ilusti järjele. Javier hakkab Martaga abielluma, Pedro on õnnelik Raqueliga ja Rafa armastab Pilari, kes samuti tema järele hull on. Nii need mehed vähemalt arvavad. Ja siis on veel Carlos, kellel ei ole veel armastuses vedanud. Ja mängu tuleb ka Carlota, kelle ta boyfriend just maha jättis. Aga naistel on teised plaanid ning ka mehed peavad oma jaod uuesti üle vaatama.

Stiilne komöödia rohke hea hispaaniakeelse muusikaga.

Milana - teismeline unistab

Milana. Eesti modelli päevik

Ei ole võimalik, et keegi 24-aastaselt kirjutab sellise raamatu. Tavaliselt on selles eas juba natuke mõistust peas. Seega võib arvata, et selle naiivse fantaasia on keegi teine ilukirjandusliku katsena kirja pannud. Spekuleeritakse, et Heiti Kender. Täitsa võimalik, muide, et mees, arvestades, kuidas Milana meestesse suhtus ja nendega käitus.

Raamatu kokkuvõte lubab, et lugeja viiakse modellimaailma, tutvuma eesti modelli eluga suures mängus. Tegelikult saab lugeda lihtsalt kuulsust, head elu ja rikast ning ilusat meest ootava teismelise tüdruku fantaasiatest.

Teisipäev, 2. märts 2010

Up in the Air

Up in the Air, režissöör Jason Raitman

Kui ma lähen kinno Hollywoodi filmi vaatama, siis on mul kaks eesmärki ja eeldust - esiteks meelelahutus ja teiseks happy end. Kui ma tahan vaadata midagi diipi või õnnetu lõpuga suhtedraamat, lähen väärtfilmikinno.

Olgu, antud filmi puhul ei saa otseselt öelda, et tegemist oleks õnnetu lõpuga, aga kindlasti ei olnud seal ka happily ever after'it.

Ryani tööks on inimestele nende vallandamisest teatamine. Hinnatud vallandamisteadete edastajana veedab Ryan suure osa oma elust lennukites ja lennujaamades. Ta lendab aastas ca 270 päeva ning viibib kodust eemal ca 320 päeva. Siis aga võtab ta firma tööle noore Natalie, kelle ideeks on teatada vallandamistest üle Interneti. See tähendaks ka Ryanile pilvedest allatulekut ning tööd maa peal.

Siiiiid

Alessandro Baricco - Siid

Eile õhtul lõpetasin Olev Remsu "Kevade Hiinas" ja, et sellest raamatust ja temaatikast välja saada, mõtlesin mõne uue raamatuga alustada. Alustasin "Siidiga" ja enne käest ei pannud, kui raamat läbi sai :) Lugemine läks küll kiirelt, samas hoiab raamat veel tükk aega mõtteid endas.

See oli lugu armastusest, igatsusest, valust, kättesaamatust ja siiski selle poole püüdlemisest. Ja siidiussidest. Kogu armastuslugu, saatjaks südamevalu libises mööda kerget ja siledat siidi. Väheste sõnadega ning lühikeste peatükkidega on autor kirja pannud värvika, kaasahaarava ning mõtlemapaneva teose.

Esmaspäev, 1. märts 2010

Kevad Hiinas

Olev Remsu - Kevad Hiinas

Korjasin viite üles Kristo Nikkolo Aasia blogist. Alustasin lugemist üsna entusiastlikult, autor on oma kahe reisi taustaks kogunud ja kirja pannud uskumatult palju lisainformatsiooni nii poliitika, majanduse kui ka ajaloo kohta. Aga üsna pea tekkis tunne, et ega ta ikka päris täpselt ei olnud omale selgeks teinud, kas ta tahab kirjutada esseed, reisikirja või reisijuhti. Ja lõpuks tuligi kokku segu kolmest :)

Üsna huvitav, kohati liiga isiklikesse suhetesse-elamustesse kalduv, aeg-ajalt liiga detailne info asjade kohta, mis pole väga püsivad (valuutakursid), aga kindlasti rohkelt nii äratundmisrõõmu Aasia kohta üleüldiselt kui ka uut ja huvitavat pakkuv.