teisipäev, 2. märts 2010

Siiiiid

Alessandro Baricco - Siid

Eile õhtul lõpetasin Olev Remsu "Kevade Hiinas" ja, et sellest raamatust ja temaatikast välja saada, mõtlesin mõne uue raamatuga alustada. Alustasin "Siidiga" ja enne käest ei pannud, kui raamat läbi sai :) Lugemine läks küll kiirelt, samas hoiab raamat veel tükk aega mõtteid endas.

See oli lugu armastusest, igatsusest, valust, kättesaamatust ja siiski selle poole püüdlemisest. Ja siidiussidest. Kogu armastuslugu, saatjaks südamevalu libises mööda kerget ja siledat siidi. Väheste sõnadega ning lühikeste peatükkidega on autor kirja pannud värvika, kaasahaarava ning mõtlemapaneva teose.

1 kommentaar:

riina-lore ütles ...

Oi, see on ka minu üks lemmikutest! Ja autor on mu lemmikautor. Mina lugesin raamatut itaalia keeles ja tunnistan, et mingi osa jäi mul tabamata. Mõtlesin, et pean eesti keeles ka läbi lugema. Aga autor kirjutab ka itaalia keeles mõnusasti ja lihtsalt. Muide, me käisime ka seda filmi vaatamas ja ausalt öelda oli isegi päris hästi välja kukkunud. Asjast said aru aga ainult need, kes enne raamatut lugenud, sest selge, et kõiki värve ja alatoone ja põhjuseid pole võimalik filmi üle kanda.
Kusjuures kui Tallinnas olin, nägin et Bariccot on veel tõlgitud eesti keelde. Väga tore nähtus!