Estacion Central de Brasil

Estacion Central de Brasil, režissöör Walter Salles

See film seisis mul aastaid riiulis ja oli vaatamata, kuna sellel ei ole tõlget. Kuna ma hetkel tunnen, et mu hispaania keel on astunud sammu kõrgemale, siis kasutasin juhust ja vaatasin filmi ära. Tehnilist laadi ääremärkusena mainin ära, et kuigi ma audioks valisin hispaania keele ning subtiitrid samuti hispaaniakeelsed, siis tekstid olid täiesti erinevad, eriti just sõnavara osas.

Vananev Dora töötab raudteejaamas kirjakirjutajana. Tema teenuseid kasutavad kirjaoskamatud, et oma kallitele kirju saata. Dora vihkab oma kliente ning kõik kirjad lõpetavad kas tema kummutisahtlis või katkirebituna tema prügikastis. Josue on üheksa-aastane poiss, kelle ema tahab Dora kaudu tema isale kirjutada ning Josue ja isa esimest korda elus kokku viia. Siis aga satub Josue ema autoõnnetusse ning Dora ja Josue asuvad koos teele - Dora lähedust ja tundeid otsima ning Josue oma isa.

Film meenutas mulle natuke ühte mu lemmikfilmidest - Argentiina road movie "Historias minimas". Tegemist oli samuti lihtsate inimeste eludega ning rahuliku kulgemisega. Mööda pikki teid.