Istusin peale eelmist postitust läpakas süles ja mõtlesin, et tahaks siiski midagi kirjutada, mis poleks tavapärane ving ja hala. Istusin, läpakas süles, sõrmed klaviatuuri kohal, valmis astridlindgrenilikult kõike helgetes toonides kirja panema, ning järjest hakkasid meenuma see, kui nõmedad on jalgratturid Tallinna liikluses, et ma olin sunnitud täna hambaarsti juures käima, et mul jäi mitu intervjuud täna ära, et Click & Grow kasvatab ilusaid maasikaõisi, aga mitte ühtegi maasikat. Ja nii edasi.
Ja siis õnneks meenus, et eile käisime kinos. Tegime enne väiksed dringid ka (õnneks, sest ceviche pähe serveeris Vapiano mingit suvalist krevetti sellerimarinaadis) ja kui T. saaliuksel nägi, et film on kaks tundi pikk, siis ta oigas, et oleks pidanud ikka veini kaasa ka ostma, sest kuidas muidu see kaks tundi ABBA muusikat üle elada. Kuna mul oli vaja poole filmi peal vetsu minna, siis ühtlasi otsustasin kaks kärbest ühe hoobiga kinosaali saada ning võtsin möödaminnes ka kaks veini kaasa. Film oli väga äge ja üks neist, kus ma ütlen, et teine osa oli way paremini õnnestunud kui esimene. Lisaks sellele oli film osa ka elukestvast õppest. Ma olin nimelt siiani arvanud, et ABBA loost "One of Us" read "One of us is crying, one of us is lying" tähendavad, et üks meist nutab, üks meist valetab. Noh loogiline ju, kui üks valetab, siis võib see teisel pisarad voolama võtta küll. Aga selgus, et need read lähevad edasi ka "One of us is crying, one of us is lying on her lonely bed, staring at the ceiling" ning see teine mitte ei valeta, vaid vahib voodis hoopis lage.
Ja lisaks sellele, et täna oli nõme päev, oli vähemalt üle pika aja kontoris koer, kellele ma meeldisin. Kes suurema osa ajast minu laua juures magas, mitte minust nagu tühjast kohast mööda ei kõndinud. Aga võib-olla talle lihtsalt meeldis see nurk minu tooli taga.
Ja siis õnneks meenus, et eile käisime kinos. Tegime enne väiksed dringid ka (õnneks, sest ceviche pähe serveeris Vapiano mingit suvalist krevetti sellerimarinaadis) ja kui T. saaliuksel nägi, et film on kaks tundi pikk, siis ta oigas, et oleks pidanud ikka veini kaasa ka ostma, sest kuidas muidu see kaks tundi ABBA muusikat üle elada. Kuna mul oli vaja poole filmi peal vetsu minna, siis ühtlasi otsustasin kaks kärbest ühe hoobiga kinosaali saada ning võtsin möödaminnes ka kaks veini kaasa. Film oli väga äge ja üks neist, kus ma ütlen, et teine osa oli way paremini õnnestunud kui esimene. Lisaks sellele oli film osa ka elukestvast õppest. Ma olin nimelt siiani arvanud, et ABBA loost "One of Us" read "One of us is crying, one of us is lying" tähendavad, et üks meist nutab, üks meist valetab. Noh loogiline ju, kui üks valetab, siis võib see teisel pisarad voolama võtta küll. Aga selgus, et need read lähevad edasi ka "One of us is crying, one of us is lying on her lonely bed, staring at the ceiling" ning see teine mitte ei valeta, vaid vahib voodis hoopis lage.
Ja lisaks sellele, et täna oli nõme päev, oli vähemalt üle pika aja kontoris koer, kellele ma meeldisin. Kes suurema osa ajast minu laua juures magas, mitte minust nagu tühjast kohast mööda ei kõndinud. Aga võib-olla talle lihtsalt meeldis see nurk minu tooli taga.
