Fay Weldon - Võõrasema päevikud
Tagakaanel on kirjas:
"Isobel on imekena, võluv tütarlaps, kes töötab koolivaheajal vanadekodus põetajana ja on oma isa Gavini silmatera. Ootamatult kurja võõrasema rolli sattunud Sappho püüab kogu hingest Isobeli sõprust võita ja endale uues peres kohta leida. See pole kerge, aga keegi polegi talle kerget elu lubanud. Sappho jääb enesele kindlaks, aga tal on minevik, mis töötab tema vastu. Kui selgub, et üldlevinud arvamusele vastupidiselt on Isobel see, kes röövib Gavini armastuse ja tähelepanu ning Sappho see, kel tuleb mehe kiindumuse pärast võidelda, kaotab Sappho pea. Kuidas abikaasa tagasi võita?"
Ma ei peaks enam arvama, et tagakaanel kirjutatu kuidagi ka seda edasi annab, mida raamatust oodata on. Aga ikka ja jälle taban ennast raamatuid lugedes mõttelt, et ma ootasin ju hoopis midagi muud.
Tagakaanel kirjutatu moodustab vaid väikese osa raamatust. Hoopis suurem roll on Sappho psühhiaatrist emal, kes oma tütre päevikuid loeb ja neid analüüsib, üritades samal ajal suhet korrus kõrgemal elava meesterahvaga suhet säilitada. Ja minu meelest ei olnud raamat sellest, kuidas Sappho üritab meest tagasi võita vaid sellest, kui pime mõni naine on ja kui palju lollusi on ta võimeline tegema. Ausalt öeldes ajas tema käitumine mind raamatu lõpus juba närvi :)
Muide, see koht, kus mainiti, et Isobel töötab vanadekodus, jäi mul kuidagi kahe silma vahele.
Tagakaanel on kirjas:
"Isobel on imekena, võluv tütarlaps, kes töötab koolivaheajal vanadekodus põetajana ja on oma isa Gavini silmatera. Ootamatult kurja võõrasema rolli sattunud Sappho püüab kogu hingest Isobeli sõprust võita ja endale uues peres kohta leida. See pole kerge, aga keegi polegi talle kerget elu lubanud. Sappho jääb enesele kindlaks, aga tal on minevik, mis töötab tema vastu. Kui selgub, et üldlevinud arvamusele vastupidiselt on Isobel see, kes röövib Gavini armastuse ja tähelepanu ning Sappho see, kel tuleb mehe kiindumuse pärast võidelda, kaotab Sappho pea. Kuidas abikaasa tagasi võita?"
Ma ei peaks enam arvama, et tagakaanel kirjutatu kuidagi ka seda edasi annab, mida raamatust oodata on. Aga ikka ja jälle taban ennast raamatuid lugedes mõttelt, et ma ootasin ju hoopis midagi muud.
Tagakaanel kirjutatu moodustab vaid väikese osa raamatust. Hoopis suurem roll on Sappho psühhiaatrist emal, kes oma tütre päevikuid loeb ja neid analüüsib, üritades samal ajal suhet korrus kõrgemal elava meesterahvaga suhet säilitada. Ja minu meelest ei olnud raamat sellest, kuidas Sappho üritab meest tagasi võita vaid sellest, kui pime mõni naine on ja kui palju lollusi on ta võimeline tegema. Ausalt öeldes ajas tema käitumine mind raamatu lõpus juba närvi :)
Muide, see koht, kus mainiti, et Isobel töötab vanadekodus, jäi mul kuidagi kahe silma vahele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar