kolmapäev, 31. detsember 2014

Mango Mucho


Otsustasime, et täna on hea päev randa minna. Umbkaudne marsruut silme ees, hakkasime liikuma. Ca kolmveerand tundi hiljem oli igasugune rada otsa lõppenud ja meie ees mudane väli. Peale selle ületamist oli kogu muda plätude külge kleepunud ja plätud kaalusid rohkem kui lubatud käsipagas lennukites. Ühesõnaga, meil hakkas tekkima tunne, et me vist pole päris õigel teel, sest randa peaks saama ka tricyclitega. Küsisime kohalikelt tütarlastelt, kes viipasid suunas, kuhu ka meie vahepeal kaduma läinud orienteerumisvõime meid oleks saatnud. Samas ei tekkinud endiselt mingit rada ega punast vaipa meie ette. Järgmiseks nägime meesterahvast, kes suunas meid hoopis teisele poole. Kuna see mees tundus natuke ebastabiilne olevat, siis me tema järel siiski astuma ei hakanud. Tütarlapsed ilmusid uuesti pilti ja üks võttis meid omale sappa, läbisime erinevaid hoove, aiaauke jmt ning jõudsime välja betoneeritud teele. Seal saime kokku ühe sakslasega, kes võttis meid oma tsikli peale ning viis tol hetkel 7km kaugusel olevasse randa. Kui korralikud, asfaldi või betooniga kaetud lõigud ära lõppesid ning järgmine mudaväli hakkas, oli tee ääres putka, kus tulnuks teemaksu maksta. Teine variant oli sealt peatumata läbi sõita, mida me ka tegime, sest sakslane ei pidanud põhjendatuks sellises olukorras tee kasutamise eest maksta. Rand ise oli ilus - valge liiv ja helesinine vesi. Olime seal nii kaua, et saime omalt poolt lisada ka päikesest punase tooni.

Tagasiteel pidasime paremaks mootorratta rentida. Siinkandis on alati hea mõte enne diili tegemist ka transpordivahend üle vaadata. Selgus, et lisaks sellele on hea mõte ka juht enne üle vaadata. Vaatasime tsiklit, rääkisime hinna osas läbi ning siis tuli maja tagant välja nii ca 14-aastane noormees, kes siis meid mõlemaid tsikli peale võttis ja linna tagasi tõi :)

Vedelesime veel natuke basseini ääres ja tulime tuppa, et õhtusöögiks ja aastavahetuseks välja puhata.

Kohe meie resorti kõrval on baar 7Sins. Väga mugav. Vaatamata live-artistile, kelle interpretatsioonid tuntumatest poplugudest pisarad silma tõid (ja ma ei mõtle siinkohal rõõmupisaraid), jäime sinna ning alustasime Mango Muchode (Tanduay rumm + värskeltpressitud mangomahl) joomist. Korealased pakkusid kuivatatud kalapoegi ka. Kõik oli tore kuni selle hetkeni kui mango muchosid enam ei saanud, sest mangod olid otsas. No kuidas nii saab? Filipiinidel? Kuna vahepeal olid kõik poed ennast kinni pannud, siis ma ei saanud neile mangosid juurde ka viia.

Südaöösel vaatasime rannas ilutulestikku.

Kommentaare ei ole: