kolmapäev, 24. detsember 2014

Red Hat or you don't exist


Ma olin küll suhteliselt veendunud, et buss Tagbilarani lähebki nii iga tunni tagant, aga küsisin siiski järele, et kus ma täpsemalt seisma peaksin ja mis ajal. Perenaine mainis higwayd (:D) ja ütles, et järgmine buss peaks kell 12 minema. Kell oli parajasti veerand üheksa. Õnneks majaperemees oli asjadega paremini kursis ning kinnitas, et järgmine buss läheb kell 9, aga natuke varem võiks tee äärde minna.

Jäin siis korra veel, kott seljas, uue külalisega juttu ajama kui nägin bussi highwayl. Kiiremini kui tuntuimad veesuusatajad lükkasin ennast läbi eelmisel õhtul mahasadanud mudase lombi ning hüppasin bussi. Eelmine kord jäi mainimata, aga bussiistmete laius on siin ca pool euronõuetest. Ja ometi mahtus selle kolmese istmerea peale 5 inimest (neist kaks sülelapsed) ja minu suur seljakott.

Tagbilaranis tahtsin natuke toiduvarusid enne Alonat täiendada, sest Alonas toidupoode suurt pole. Läksin kaubanduskeskusse ning kui nägin neid meeletuid järjekordi kassades, läksin uuesti välja.

Istusin Alona jeepneysse. Tehti järjekordne rekord - jeepneysse, kus saaks lahedalt istuda 16 inimest või 20 väga head sõpra, mahutati ca 45 inimest. Neist viis rippus tagaluugi küljes ning kaks olid katusel.

Üks naisterahvas hakkas teisele näitama kõiki neid koledaid polüesterkleite, mis ta oma tütrele oli ostnud ning kuna kitsastes oludes küünarnukid eriti ära ei mahtunud, siis selle käigus lükkas oma lapse lihtsalt peadpidi aknast välja. Õnneks kulus asjade näitamiseks vaid 5 minutit ning plika sai pea uuesti bussi tagasi.

Jõululaupäeva õhtu veetsime rannabaaris kohalikku bändi kuulates.

Kommentaare ei ole: