pühapäev, 8. juuli 2018

See rahustav sprei




Koristasin vannitoas seda karpi, kus seisab kogu kosmeetika ja hügieenikraam, mis pole igapäevases kasutuses. Näiteks väiksed reisihambapastad, uued hügieenilised huulepulgad, hambaharjaotsad jmt. Korra-paar aastas viskan sealt aegunud kraami välja ja täna sattus olema siis see päev. Ühtlasi oli karbis ka väike pihusti, milles rahustav õhuvärskendi. Kaasa toodud Detroidi hotellist, kus oli mõnus kolmene pakike asju öökapi peal üheks relaxing sessiooniks peale pikka päeva vaatamisväärsusi mööda jooksmist. Lisaks sellele õhulõhnastajale oli seal veel lavendlilõhnaline kreem väsinud jalgadele ja midagi veel, mida ma ei mäleta, sest ammu ära kasutatud. Igal juhul rabasin selle rahustava pudelikese pihku ning selgus, et vahepeal on suurem osa vedelikust ennast välja pressinud ja korki äravõttes voolas kogu chill ja relax mulle käte peale. Hetkel võin öelda, et sellises koguses see lõhn kaugeltki enam ei rahusta vaid hakkab vaikselt ärritama. Eriti kuna peale kolme kätepesu ei ole see kuhugi kaduma ka hakanud...

Jaanuaris kingapoetuurile minnes, et pulmas midagi kraad kõrgema kontsaga jalga panna oleks, kui seda on Skechersi tennised, alustasin tavapäraselt TJ Maxxist ning kuigi ma Vegasesse kaasavõtmiseks midagi sealt ei saanud, siis ühed valged nahast suvekingad 10 dollari eest viisin koju kaasa küll. Täna viisin kingad Tallinna tänavatega tutvuma. Peale nelja tundi väljas, natuke rohkem kui 10.000 sammu ja poolt pakki plaastrit, pole ma kindel, et kingad see suvi veel päikest ja värsket õhku saavad.

Kunagi kevadepoole oli kuulda, et Rataskaevu 16 plaanib Kopli tänaval uut toitlustusasutust avada. Vastu suve Ülo ka avatud sai ning täna oli käes see päev, kui lõpuks ka meie sinna jõudsime. Menüü tutvustamist alustas tütarlaps toitudest, mida neil hetkel ei ole. Kuna ma olen varasemalt mõned korrad sattunud olukorda, kus iga kord kui ma toidu välja valin, kuulen ettekandjalt, et "oi, see on otsas", siis oli selline lähenemine väga mugav. Ja üldiselt jättis mind ka täiesti ükskõikseks, et neil veisetacosid ja chilli con tofut polnud. Tiigerkrevettide puudumine pani paraku mõnevõrra nördima, aga selle kompenseerisid erakordselt head ja krõbedad bataadifriikad.

Magustoidu järele jalutasime Gelato Leedide juurde ning seal otsapidi tänaval sappa võttes oli selge, et sama plaan oli kõikidel turistidel ja vähemalt pooltel kohalikel. Jäin truuks riigi parimale maasikajäätisele ning komplimenteerisin seda pavlovajäätisega, uue tulijaga nende külmikus. Hiljem patsutasin omale suurepärase koosluse eest tunnustavalt õlale.

Kommentaare ei ole: