Üks rabarbrine rabarbrikook :)

Erakordselt rabarbrine kook :)

Vaja läheb:
palju rabarbrit
125 grammi võid
1,5 dl suhkrut
2 muna
2,5 dl jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
2 spl piima
1 spl vanilliekstrakti


Vahusta või 1 dl suhkruga, lisa ükshaaval pidevalt edasivahustades munad. Sega küpsetuspulber jahuga ja vala jahu aegamööda või-suhkru-munasegu sisse. Sega hästi läbi. Lisa piim ja vanilliekstrakt.

Haki rabarber. Määri vorm võiga ning kata vormi põhi poolega rabarbrist. Puista peale pool allesjäänud suhkrust. Kata rabarbrid taignaga ning seejärel tainas teise poolega rabarbritest. Puista peale ülejäänud suhkur.


Küpseta 200 kraadi juures 40-45 minutit.

Bicycle time

Läks Robynile :) Ülejäänud uued ehted on poes.

Raspberry Dream

Uued suvised ehted on poes. Kobarkõrvarõngad nüüd ka eraldi kategoorias :)

Rabarbri-tapiokipuding

Mulle meeldivad tapiokiga magustoidud. Ja antud puding on mõnus ning kerge vaheldus tavapärastele kevadistele rabarbrikookidele.

Vaja läheb:
2 l vett
0.5 tl soola
3 sl suhkrut
1.5 dl tapiokipärleid

6 dl hakitud rabarbrit
1.25 dl suhkrut
noaotsatäis tšillipulbrit või musta pipart
noaotsatäis soola
0.75 dl vett
1 tl sidruni- või laimimahla
4 sl kookospiima või 10% rõõska koort
veidi vanilliekstrakti

Tapiokisegu jaoks kuumuta vesi, sool ja suhkur keemiseni. Lisa tapiokipärlid, segu hoolega segades.
Alanda kuumust ning keeda ilma kaaneta potis aeg-ajalt segades 35-50 minutit, kuni tapiokiterad on täiesti läbipaistvad.

Rabarbripüree jaoks kuumuta 3 dl rabarbriviile, 0,75 dl suhkrut, pipart, soola ja ülejäänud vett umbes 8 minutit. Sega aeg-ajalt, kuni rabarber on pehme. Püreesta köögikombainis.
Pane 4 sl rabarbripüreed kõrvale (selle segad hiljem tapioki hulka), ülejäänud uuesti potti. Lisa ülejäänud 3 dl rabarbritükke ja kuumuta aeg-ajalt segades veel umbes 5 minutit. Lisa sidrunimahl.
Nõruta tapiokk sõelal ja pane puhtasse potti. Lisa kookospiim või rõõsk koor, 2 sl suhkrut, vanilliekstrakt ja 4 sl rabarbripüreed. Kuumuta aeg-ajalt segades kuni suhkur on sulanud.
Jahuta, jaota magustoidukaussidesse. Kaunista rabarbripüreega.

Retsepti võtsin nami-namist.

Key Lime Pie

Emadepäevaks tegin emale Key Lime Pie. Vanasti sai seda Lounge 8-s söömas käidud, aga nüüd pole sinna tükk aega sattunud ning kuuldavasti tegutseb seal juba uue nimega koht. Isetehtud laimikook tuli aga paremgi kui sealsöödu :)

Vaja läheb:
1 pakk šokolaadiküpsiseid
50 g võid

1 purk magusat kondenspiima
6 laimi mahl
5 muna
1dl suhkrut

Purusta küpsised ja sega sulataud võiga. Suru küpsise ja või segu koogivormi põhjale. Küpseta põhja 180 kraadi juures 7 minutit.

Pressi laimidest mahl välja. Sega munakollased ja laimimahl kondenspiimaga ning vala segu koogipõhjale.

Vahusta munavalged tugevaks vahuks, lisa jaokaupa suhkur. Määri munavalgevaht laimikreemile ja küpseta 200 kraadises ahjus 20 minutit, kuni besee muutub kuldseks. Jahuta kook enne serveerimist maha.

Kooki on lõigata mugavam, kui teha nuga enne järgmise tüki lõikamist märjaks. Serveeri kook koos tassikese espressoga :)

Retsepti võtsin Puhtast rõõmust.

Kukeseene-kitsejuustu tagliatelle

Kiire, kerge ja üsna retseptitu tööpäevaõhtusse sobiv pasta :)

Vaja läheb:
tagliatellet
kukeseeni
kitsetoorjuustu
vett
soola
parmesani

Keeda tagliatelle al dente. Samal ajal pruunista kukeseened õlis või võis, maitsesta soolaga ning kui seened on kergelt krõbedad, vala peale pisut vett. Lisa toorjuust ja natuke parmesani ning sega korralikult läbi. Sega tagliatellega ning serveeri parmesaniga ülepuistatult.

Punamütsike

Red Riding Hood, režissöör Catherine Hardwicke

Oleks ma enne kinnominekut teadnud, et samalt režissöörilt on ka Videviku-sarja esimene film, siis ma oleksin Punamütsikese rahulikult vahele jätnud, mis oleks ka igati mõistlik tegu olnud.

Minu Brüssel

Vahur Afanasjev - Minu Brüssel

Kuna mulle ei sobi Petrone Prindi käitumine, kus minu blogipost pannakse üles nende Facebooki kontole üleskutsega arutada sealmainitud tekstis sisalduva arvamuse üle, ilma mulle isegi mainimata, siis ma nendest raamatutest hetkel enam pikemalt ei kirjuta. Antud raamatu puhul tekkis siiski soov kolm asja ära mainida:

1. Raamatu alguses kirjeldatud USA vahetusõpilane käis minu klassis ja mina küll ei märganud, et ta pidevalt üksinda oleks olnud. Meie klassis sai ta enamusega hästi läbi ning osales kõikvõimalikes üritustes. Ma ei saa ka üldse aru, mis teistel klassidel temaga asja oli, et talle mingeid tobedaid hüüdnimesid pandi.

2. Ensis ensis'e eestikeelne vaste on kaunkarp.

3. Vaatamata sellele, et raamat oli kirjutatud minu jaoks liialt labases kirjastiilis, andis ta siiski Brüsseli kohta parema ülevaate kui varasemad selle sarja raamatud vastava riigi või linna kohta.

Consolation

Anna Gavalda - Consolation

47-aastane edukas arhitekt Charles kuuleb oma lapsepõlvesõbra ema, naise, keda ta kunagi armastas, surmast. Tema väliselt tore, kuid reaalselt üsna tühi elu hakkab lagunema. Kuid elu annab talle teise võimaluse, uue pere ning õnnelikuma tuleviku.

Gavalda raamatuid on alati soe lugeda. Nad ei ole kunagi üdini positiivsed ega ka üdini negatiivsed. On probleeme ja rõõme nagu kõikidel inimestel igapäevases elus.

Pink Spring

Uued ehted on poes :)

Hernepesto

Mõnusalt kerge kevadine bruschettakate. Idee F-Hoonest.

Vaja läheb:
herneid
parmesani või tahiinipastat või maapähklivõid
natuke soola
küüslauku
oliiviõli
soovi korral pisut laimimahla

Kõik asjad lihtsalt blenderis ühtlaseks purustada ja valmis :) Serveerida värske ciabattaga.

Karulaugu-ingveripesto

Karulauguaeg on käes :) Viimasel nädalal on kõik salatid ja pestod olnud rohke karulauguga. Kui tavaliselt sisaldab mu pesto parmesani ja pähkleid või seemneid, siis seekord tegin kevadiselt kerge karulaugupesto ingveriga.

Vaja läheb:
punt karulauku
jupp ingverit
oliiviõli
soola


Pane kõik asjad blenderisse ja purusta, kuni saad ühtlase pesto. Serveeri gnocchide või pastaga.

Pastel de tres leches

Kolme piima koogi näol olevat tegemist ühe Mehhiko populaarseima koogiga. Ise ma seda kinnitada ei oska, sest sealsetes söögikohtades hakkasid magustoitude all silma pigem puuviljad, kompotid ja jäätised. Aga tegemist on tõeliselt magusa ja mahlase koogiga.

Vaja läheb:
1 tass (u. 120 g) jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl soola
5 muna
1 tass (u. 200 g) suhkrut
0,5 tl vanilliekstrakti
⅓ tassi (80 ml) piima
1 purk suhkruta kondenspiima
1 purk magusat kondenspiima
¼ tassi (60 ml) 35% rõõska koort

Katteks:
u. 5 dl 35% rõõska koort (vahustamiseks)
3 tl suhkrut

Kuumuta ahi 175 kraadini. Määri vorm. Sega jahu, küpsetuspulber ja sool. Eralda munakollased valgetest. Munakollased vahusta 3/4 tassi (150 g) suhkruga helekollaseks. Sega piima ja vanilliekstraktiga. Vala jahu hulka ning sega läbi. Vahusta munavalged 1/4 tassi (50 g) suhkruga, kuni moodustub tugev vaht. Lisa ettevaatlikult taignasse ja sega õrnalt läbi. Vala vormi ning küpseta 35-45 minutit või kuni hambaork tuleb puhtana välja. Keera kook tagurpidi vormist välja ja lase jahtuda.

Sega omavahel kondenspiimad ning rõõsk koor. Kui kook on jahtunud, kata küpsetusvorm kilega ning pane kook vormi tagasi. Torgi koogi pind kahvliga auguliseks ning vala piimasegu hästi aeglaselt koogi sisse. Jälgi, et koogi servad saaksid rohkem vedelikku. Kui hakkab välja voolama, siis pea natuke vahet ja vala aeglaselt juurde.

Jäta kook vähemalt pooleks tunniks vedelikku imama. Seejärel tõsta kook vormist serveerimisalusele. Vahusta katteks mõeldud koor suhkruga pehmeks vahuks, määri paks kiht koogile ning kaunista soovikohaselt.

Retsept on nami-nami foorumist.

Öökullid

Kingitusteks :)

Marjahooaeg

Suvine kobarkõrvarõngaste kollektsioon on poes :)

Sidrunilõõts

Kuna kaneelilõõts osutus igati mõnusaks ja kergelt tehtavaks saiaks, tegin seda uuesti, aga sedakorda sidruniga :)

Tainas:
50 g pärmi
0.5 dl käesooja vett
100 g võid
3 dl piima
0.5 tl soola
1 dl suhkrut
10-11 dl nisujahu
1 spl vanilliekstrakti

Täidis:
suhkrut
riivitud laimi- või sidrunikoort
lemon curd'i

Valmistamine:
Lahusta pärm soojas vees. Sulata või. Lisa toasoe piim võile ja vala segu pärmi hulka. Sega juurde sool, suhkur ja vanilliekstrakt. Sõtku vähehaaval juurde jahu, kuni saad ühtlase taina. Kata tainakauss rätikuga ja lase soojas kohas tund aega kerkida.

Rulli tainas nelinurgaks. Määri lahtirullitud tainas lemon curd'iga ja raputa peale laimikoor ning soovi korral ka suhkrut.
Lõika tainas kuueks ribaks ja tõsta ribad üksteise peale ning lõika kuhi 5-6 ruuduks. Tõsta taignaruudud võitatud keeksivormi külili.
Küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit. Lase küpsenud saial veidi jahtuda ja eemalda siis vormist.

Pasha apelsinisiirupiga

See on ainus pasha, mida ma olen läbi aegade teinud :)

Vaja läheb:
100 g pehmet võid
1.5 dl suhkrut
1 toasoe muna
2 dl 35% rõõska koort
500 g kohupiima (näiteks Saida)
1 apelsin
2-3 spl pruuni suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
peotäis pistaatsiapähkleid
Kaunistuseks:
pistaatsiapähkleid

Valmistamine:
Vahusta pehme või suhkruga kohevaks. Mikserda juurde toasoe muna, seejärel rõõsk koor ja kohupiim. Kalla segu keedunõusse ja kuumuta aeglaselt segades madalal kuumusel, kuni segu on vedel ja hakkab aurama. Tõsta pott tulelt ja lase jahtuda.

Jahtumise ajal valmista apelsinisiirup. Riivi jämeda riiviga apelsinikoor ning pressi välja mahl. Pane mahl, koor ja pruun suhkur potti ning kuumuta. Lase paar minutit keeda, seejärel jahuta.

Lisa jahtunud kohupiimasegule apelsinisiirpu, vanillisuhkur ja hakitud pistaatsiapähklid.
Vala segu vormi (või marliga vooderdatud sõela sisse) nõrguma, pane raskus peale ning hoia öö otsa külmas.
Serveerimiseks kummuta vormist välja ja kaunista.

Green spring

Minu Guatemala

Kaja Kahu - Minu Guatemala

Ma olen üllatunud. Meeldivalt.

Ma ostsin selle raamatu tegelikult ainult riigi pärast. Et see äkki natuke aitab kompenseerida seda, et ma viimasel reisil siiski Guatemala vahele otsustasin jätta. Aga see raamat tekitas veel suurema soovi seda riiki siiski külastada.

Kuna ma olin enne reisi Guatemala oma marsruuti lülitanud, siis geograafiliselt oli mul riigist üsna hea ülevaade ning raamatut lugedes "sattusin" pidevalt juba tuttavatesse kohtadesse - Atitlani järv, Tikal, Antigua, Flores, Panajachel, Xela... Tabasin ennast kohati isegi mõttelt, et "Näe, nemad läksid KA sinna" :)

Mulle meeldis raamatu soe kirjastiil ning igast leheküljest kumav autori ja tema pere armastus selle maa ja nende inimeste vastu. Ja see tunne kandub ka lugejale üle. Ma kujutan ette, et Guatemalat on väga kerge armastama hakata ning kui raske neil sealt lõpuks ära kolida oli. Üle pika aja on selles sarjas tegemist raamatuga, kus keskmes on siiski riik, mitte autor. Tuleks selliseid raamatuid rohkem :)

Üllatusena tuli mulle see, et Guatemalas tehakse guacamolet sidruniga. Mehhikos ja Belize'is kasutatakse selleks laimi ning sidrunit ei näinud ma tegelikult üheski köögis.

Selle märkuse teeksin aga küll, et isegi kui autor ei osanud puuviljade nimesid eesti keelde tõlkida, siis toimetaja oleks võinud selle väikese liigutuse sõnaraamatu abil siiski ära teha. Näiteks on eesti keeles täiesti olemas ning kasutusel grenadill ja mangostan, vähemlevinud sapotill. Pitayad näevad pildil välja kui punase sisuga draakonipuu viljad. Mul ei ole midagi hispaaniakeelsete nimetuste kasutamise vastu, teen seda vähemlevinud või minu jaoks kehva tõlke puhul isegi, aga raamatusse võiks siiski olemasolul ka tõlke lisada. Eriti selliste puuviljade puhul, mis siin kaubandusvõrgus saadaval.

Kaneelilõõts

Juba mõnda aega taasi hakkas Liisi blogis silma kaneelilõõts. See tundus seal nii suurepärane ja pehme ja maitsev, et pidin ise ka proovima :) Tavaliselt mulle ei meeldi pärmitaignast süüa teha, aga see tainas kerkis ilusti ja nii tainas kui sai tulid mõnusalt pehmed ja kohevad, nii, et võib teinekordki teha.

Tainas:
50 g pärmi
0.5 dl käesooja vett
100 g võid
3 dl piima
0.5 tl soola
1 dl suhkrut
10-11 dl nisujahu
1 spl vanilliekstrakti

Täidis:
100 g võid
2 dl suhkrut
2 sl jahvatatud kaneeli

Valmistamine:
Lahusta pärm soojas vees. Sulata või. Lisa toasoe piim võile ja vala segu pärmi hulka. Sega juurde sool, suhkur ja vanilliekstrakt. Sõtku vähehaaval juurde jahu, kuni saad ühtlase taina. Kata tainakauss rätikuga ja lase soojas kohas tund aega kerkida.

Täidise jaoks sulata või. Sega omavahel suhkur ja kaneel.

Rulli tainas nelinurgaks. Määri lahtirullitud tainas sulavõiga ja raputa peale kaneeli-suhkru-segu.
Lõika tainas kuueks ribaks ja tõsta ribad üksteise peale ning lõika kuhi 5-6 ruuduks. Tõsta taignaruudud võitatud keeksivormi külili.
Küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit. Lase küpsenud saial veidi jahtuda ja eemalda siis vormist.

Mee-laimikana

Kahele läheb vaja:

500 g kanafileed
praadimiseks õli

Tainas:

4 sl maisitärklist
1 tass jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 dl vett
1/2 tl soola
1 muna
1 munavalge

Kaste:

1,5 sl õli
1 laimi mahl
2 sl hakitud küüslauku
1 tl soola
3 sl mett
1 tl riisiäädikat
1 dl vett
1 tl maisitärklist
seesamiseemneid

Sega suures kausis kõik taina komponendid ühtlaseks ja lase tainal vähemalt 30 minutit seista. Seejärel pane ribadeks lõigatud kana taignasse ja sega. Kuumuta õli ja prae kanatükke mõlemalt poolt umbes 2 minutit või seni, kuni kana on pruun. Tõsta kana pannilt.

Kastme tegemiseks kuumuta õli ning prae küüslauku ca 30 sekundit. Sega omavahel laim, sool, mesi, riisiäädikas ja vesi ning vala küüslaugu peale. Sega omavahel maisitärklis ja 1 tl vett ning lisa kastmesse. Kuumuta kastet segades 2 minutit ja seejärel vala kaste kanale ning puista üle seesamiseemnetega.

Idee siit.

Feathers

Viimane paar läks kingituseks, ülejäänud uued ehted on poes.

Tai hakklihapallid ja kardemoni-laimiriis

Tai lihapallid

Ca 20 pisikese lihapalli jaoks (jätkub kahele) läheb vaja:
250 gr hakkliha
1 sibul
1 punane tšillikaun
1 tl värskelt riivitud ingverijuurt
1 sl laimimahla
1 sl austrikastet
1 tl tai kalakastet
2 tl seesamiseemneid
õli praadimiseks

Haki sibul. Puhasta tšillikaun seemnetest, haki tšilli peenelt. Sega hakkliha sibula, tšilli, ingveri, laimimahla ning austri- ja kalakastmega. Kõige lõpus sega juurde seesamiseemned.
Vormi saadud hakkmassist pallikesed.
Kuumuta õli ning pruunista kiirelt lihapallid. Küpseta seejärel veel kuumal pannil umbes 5 minutit, kuni lihapallid on läbinisti küpsed.

Retsept nami-namist.

Kardemoni-laimiriis

Kahele läheb vaja:
3 dl vett
2 dl basmati riisi
pool laimi
3 kardemoni
jupp kaneelikoort

Riivi laimikoor. Purusta kardemoniseemned uhmris. Keeda riis koos maitseainete ja laimikoorega.

Algne retsept nami-namist.

Mee-pähklikana

Nelja kana poolkoiva kohta läheb vaja:
2 sl mett
2 sl sojakastet
1 purustatud küüslauguküüs
1 tl riivitud ingverijuurt
1 sl õli
0,75 dl apelsinimahla
4 kana poolkoiba
peotäis röstitud pähkleid

Sega mesi, sojakaste, küüslauk, ingver, õli ja apelsinimahl omavahel ning vala kanale. Lase vähemalt tund aega maitsestuda.
Pane kana ja marinaad ahjupannile ja küpseta 180-kraadises ahjus 45-60 minutit, kuni kana on läbi küpsenud. Kasta kanatükke küpsetamise ajal meekastmega.
Puista peale kuival kuumal pannil röstitud pähkleid ning serveeri näiteks praetud laiminuudlitega.

Retsept nami-namist.

Rio

Rio, režissöör Carlos Saldanha

3D multikas sinistest aaradest ning kõikidest teistest värvikirevatest lindudest ning mitte vähem värvikatest tegelastest Rios ning Brasiilia vihmametsades.

Blu röövitakse väikese linnupojana metsast ning ta satub Minnesotasse, kus kasvab üles Linda hoole all. Kümmekond aastat hiljem tuleb neile külla ornitoloog, kes tahab viia Blu tagasi Brasiiliasse, et ta kohtuks Pärli, teise sinise aaraga. Kuna nemad kahekesi on viimased ellujäänud oma liigist, siis on nende peal ka liigi jätkamise ülesanne :)

Imeliselt värviline ja hea muusika ning rohkete sambarütmidega film.

Bagdad Cafe

Bagdad Cafe, režissöör Percy Adlon

Ma hakkasin filmi vaatama eeldusega, et tegevus toimub Bagdadis ning korraks hakkasin isegi oma mõistuses kahtlema, et kas ma tõesti ei tea, kus Bagdad asub. Siis selgus, et Bagdad Cafe nimeline kohvik asub USA-s kuskil San Diego lähedal, keset tühjust.

Sakslannast turistil on oma mehega suurem tüli ning mees jätab ta koos kohvriga (mis, selgub hiljem, on hoopis mehe, mitte naise pagas) tee äärde. Naine jõuab tee-äärsesse motelli, seab ennast sisse ning aja jooksul hakkab üha rohkem motelli ellu sulanduma, tuues seni üsna tühja kohvikusse elu, värve ja maagiat.

Saatuse büroo

The Adjustment Bureau, režissöör George Nolfi

Fantaasiafilm Saatuse büroost, kelle ülesandeks on kontrollida, et inimeste elud läheksid nii nagu ette kirjutatud. Kui tundub, et keegi hakkab etteantud rajalt kõrvale kalduma, korraldatakse õigele teele tagasisattumine kiiresti ära. Erandiks on Davidi ja Elise suhe, mida ei tohiks olla, aga mida Saatuse büroo siiski kuidagi ära hoida ei suuda. Lõpp oli liialt lääge, et olla etteaimatav.

Vahepeal meenus vaadates Inception, kuigi Saatuse büroo jäi sellega võrreldes ikka väga nõrgaks ja tekkis küsimus, et kuidas Leonardo DiCaprio Davidi osasse sobinud oleks. Filmi lõpp oleks siis teistsugune olnud :)

Tom Yum Gai

Talvised rammusad ja vürtsikad karrid ning läätsehautised on vahetumas kevadiste kergete ja vürtsikate suppide vastu. Teada-tuntud magushapu supp seekord kanaga.

Kahele läheb vaja:
2-3 klaasi vett
2 kanafileed
paar kirsstomatit
jupp ingverit
5-6 kaffirilaimilehte
1 vars sidrunheina
kalakastet
palmisuhkrut või tavalist suhkrut
1-2 laimi
2 punast tšillit
koriandrit

Pane vesi keema. Eemalda sidrunheinal välimine kõva kiht, tambi ülejäänud vars kergelt läbi ning lõika diagonaalis viiludeks. Eemalda ühel tšillil seemned ja lõika viiludeks. Teine tšilli lõika koos seemnetega viiludeks, pane eraldi kaussi ning vala peale külm vesi. Koori ingver ja lõika õhukesteks viiludeks. Eemalda laimilehtedelt roots. Lisa tšilli (kõik peale selle, mis veega kausis on), sidrunhein, ingver, kaffirilaimilehed ja paar supilusikatäit kalakastet keevale vedelikule. Lõika kirsstomatid pooleks ja kanafileed kuubikuteks ning lisa supile. Lase keeda kuni kana on läbi keenud. Maitsesta supp 1-1,5 laimimahla, palmisuhkru ja kalakastmega. Serveeri koos laimisektorite, kalakastme ja vette pandud tšilliga, millega iga sööja saab vastavalt oma soovile suppi maitsestada.

Jamaica Jerk Chicken

Tahtsin midagi kanast ja rohke laimiga. Jamaicapärane kana tundus hea mõte :)

Kahele läheb vaja:
1 tl jahvatatud jamaica pipart
1 tl jahvatatud kaneeli
2 hakitud sibulat
1 seemnetest puhastatud ja hakitud punane tšilli
0.25 tl kuivatatud tüümiani
1 tl heledat muscovado suhkrut
1 tl õli
2 kanafileed
1 laim

Pane kõik peale laimi ja kana blenderisse ja püreesta. Määri saadud pasta kanefileedele ning lase vähemalt pool tundi maitsestuda.

Enne praadimist pigista fileedele laimimahla. Prae keskmisel kuumusel küpseks (ca 20 - 25 minutit) ja serveeri kleepuva riisi ning laimisektoritega.

Kana jõhvika-apelsinikastmes

Mitte kunagi varem ei ole ma toidutegemisel kasutanud nii palju jõhvikaid kui sel sügisel ja talvel. Minu menüüsse kuuluvad eelkõige just erinevad koogid jõhvikatega, korduvalt olen teinud just kakaobeseerulli jõhvikamascarponetäidisega, aga ka salatid peotäie jõhvikalisandiga. Täna tehtud kana jõvika-apelsinikastmes lõhnas juba haudumise ajal nii imeliselt - karamelliselt ja šokolaadiselt, et valmimist oli raske oodata. Poole peal lisandus sinna veel ka küpsevate sibulate magus lõhn.

Vaja läheb:
2 kanafileed
natuke nisujahu
soola
1 sl võid
1 dl vett
1 dl jõhvikaid
0,5 dl pruuni suhkrut
poole apelsini mahl ja riivitud koor
1 purustatud kardemon

Sega nisujahu soolaga. Veereta selles kanafileesid ja pruunista seejärel pannil kuumas võis. Tõsta kõrvale. Vala samale pannile vesi, jõhvikad, pruun suhkur, kardemon, apelsinimahl ja riivitud koor. Keeda viis minutit. Tõsta kanafileed kastmesse ja hauta vaiksel tulel kaane all umbes 25 minutit. Kasta aeg-ajalt kanafileesid kastmega.

Serveeri kanafileed ahjus küpsetatud sibulatega. Nende valmistamiseks koori mõned sibulad ja lõika pikkupidi neljaks sektoriks. Pane ahjupannile, piserda peale veidi õli ja puista soola. Küpseta 200 kraadises ahjus ca 20 minutit.

Retsept Siit nurgast ja sealt nurgast.

Minu türkiis

Esiplaanil olevad kõrvarõngad on üle pika aja midagi endale, ülejäänud on poes.

Huevos rancheros ehk munad mehhikopäraselt

Kuna ma tunnen endiselt puudust Mehhiko maitsetest, siis on minu viimase aja menüü väga suures jaos koosnenud tortilladest - enamasti kas lihtsalt guacamolega kiireks õhtueineks või guacamole ja kanaga kui rohkem aega on. Ja tortillaküpsetamises olen üsna osav juba :)

Seekord tegin aga nädalavahetuse hommikuks praemune Mehhiko moodi - huevos rancheros ning serveerisin tortilla ja juustuga.

Kahele läheb vaja:
oliiviõli
1 õhukesteks sektoriteks lõigatud sibul
2 hakitud küüslauguküünt
soovi korral 1 viilutatud paprika
1 värske punane tšillikaun viilutatult
1 kuivatatud tšillikaun
meresoola
purustatud musta pipart
1 purk purustatud tomatit
1 viilutatud tomat
2-4 muna (vastavalt sööjate isule)
2-4 nisutortillat (vastavalt munade arvule)

Cheddari juustu

Prae sobiv kogus tortillasid ja jäta need rätiku alla sooja.

Kuumuta pannil oliiviõli. Lisa sibul, küüslauk, paprika värske ja kuivatatud tšilli, maitsesta soola ja pipraga. Sega ning prae 15 minutit, kuni köögiviljad on pehmed ja karamellistunud. Lisa purustatud tomatid. Kuumuta keemiseni, siis alanda kuumust ja hauta umbes 5 minutit, et üleliigne vedelik välja keeks.
Kui pannil on parajalt paks tomatihautis, siis laota peale tomativiilud. Tee kastme sisse 2-4 süvendit vastavalt munade arvule ja löö toores muna iga süvendi sisse. Maitsesta munad soola-pipraga, siis aseta pannile kaas peale ja lase munadel 3-4 minutit hüübida.
Samal ajal tõsta tortillad taldrikutele (kui vaja, pane hetkeks veel ahju sooja), riivi soovi korral igale natuke juustu ning tõsta tomati-munasegu tortillade peale.
Soovi korral võid tomatisegu teha ühel hommikul topeltkoguse, siis piisab järgmisel vaid soojendamisest ning munade praadimisest :)

Selle toiduga seoses meenus mulle veel, et ma olen alati imetlenud inimesi, kes teatavad, et "mina ei oska üldse süüa teha, ainult mune praadida", sest just munade praadimine on minu jaoks köögis üks keerulisemaid asju. Mitte kunagi ei ole mul õnnestunud praadida muna, kus valge on ilusti läbi küpsenud ning kollane mõnusalt vedel. Nii, et isik, kes teatab, et tema oskab mune praadida, on minu silmis kokanduse ühe kõrgema taseme saavutanud :)

Retsept natuke muudetud kujul Nami-Namist.

Kookose panna cotta laimisiirupiga

Kuigi ma võtsin ettenähtud kookoskoore asemel kõigest kookospiima, on tegemist siiski erakordselt rammusa ning sametiselt kreemise magustoiduga. Hapukas laimisiirup sobib kookose maitset suurepäraselt tasakaalustama.

Vaja läheb:
200 ml vahukoort
400 ml kookospiima
80 gr tuhksuhkrut
0,5 vanillikauna või 1 tl vanillisuhkrut
0,5 tl laimikoort
1/2 laimi mahl
3 lehte želatiini

Pane želatiinilehed vette ligunema. Pane potti vahukoor ja kookospiim, kaunast välja kraabitud vanilliseemned koos kaunaga või vanillisuhkur, laimikoor ja -mahl. Sega pidevalt ja kuumuta umbes 5 minutit, aga ära päris keema lase. Tõsta tulelt, sega juurde suhkur kuni see on sulanud. Võta želatiinilehed veest, pigista üleliigne vesi välja ja lisa soojale kookospiimasegule. Sega, kuni želatiin on täiesti lahustunud. Vala vormidesse, kata toidukilega ja hoia öö otsa külmas enne serveerimist. Vormist välja saamiseks võid hoida vormi veidi kuumas vees või lõigata noaga ääred lahti. Serveeri laimisiirupiga, mille jaoks keeda ühe laimi mahl ühe supilusikatäie suhkruga kuni siirupise konsistentsi saavutamiseni.

Minul tuli sellest kogusest kuus vormitäit, aga arvestades kui rammusa magustoiduga tegemist on, siis oleks mõistlik see kogus jagada kas 12 väiksemasse vormi või teha pool kogusest.

Retsept Jucjaco Wonderful Worldist.

Tainas küpsetatud kanapasteet

Vaja läheb:
200 kuni 250 g lehttainast
1.5 dl kookospiima
0.75 dl madeirat
0.5 dl riivsaia
1.5 tl soola
1 tl värskelt jahvatatud pipart
0.5 tl paprikapulbrit
0.5 tl Garam Masalat
0.5 tl jahvatatud tšillit
0.5 tl jahvatatud ingverit
500 g hakitud kanafileed või kalkuniliha
2 muna
100 g sinihallitusjuustu

Vooderda 1,5-liitrine piklik vorm lehttainaga. Jäta ühe külje pealt piisavalt palju tainast üle, et saaksid selle hiljem kaaneks peale panna.
Sega köögikombainis kookospiim, madeira, riivsai ja maitseained omavahel. Lase 15 minutit paisuda. Lisa hakitud kana- või kalkuniliha ja munad. Sega köögikombainis täisvõimsusel 1-2 minutit. Lõpus lisa tükeldatud sinihallitusjuust.
Kalla segu tainaga vooderdatud vormi, kata vorm kõrvalepandud tainatükiga. Määri lõikakohad veega ja suru sõrmede või kahvli abil tugevasti kinni.
Küpseta vesivannis 175-kraadises ahjus umbes 45 minutit.
Lase pasteedil vormis veidi jahtuda, siis kummuta vaagnale. Lõika õhukesteks viiludeks.

Retsept Nami-Namist.

Raamatukuu märts 2011

Bill Bryson - Ei siin ega seal
Anuradha Roy - Lootusetu igatsuse atlas
Berit Renser, Terje Toomistu - Seitse maailma
Mae Lender - Minu Taani
Guillermo Martínez - Märkamatud mõrvad

No Strings Attached

No Strings Attached, režissöör Ivan Reitman

Suvaline reedeõhtune meelelahutus, kinodes on ilmselge filmikriis. Valida on õudukate, multikate ja komöödiate, kus huumor on kuhugi jalutama läinud, vahel. Valisime lihtsalt kellaajalt sobivaima.

The King's Speech

The King's Speech, režissöör Tom Hooper

Täiesti uskumatu, et kõneteraapiast ja kogelevast kuningast on võimalik teha kahetunnine film, kus hetkekski ei tundu, et film veniks.

Film mehest, kellest sai kuningas George VI, kuninganna Elizabeth II isa. Pärast seda kui tema vend troonist loobub, on George rohkem või vähem sunnitud selle vastu võtma. Pidades ennast oma kogelemise tõttu kuningaks ebasobivaks, hakkab George kõneterapisti Lionel Logue juures teraapias käima. Terapistist saab aja jooksul sõber ning tema uuenduslik raviviis aitab George'il lõpuks kogelemisest üle saada. Kogelemine on siiski vaid üks osa filmist - George'i saadavad meenutused lapsepõlvest, narrimine, vanema venna varjus üleskasvamine, pidev kritiseerimine isa poolt ning jõuab välja esimeste avalike esinemiste ja neil läbipõrumisteni.

Colin Firthi poolt täiesti suurepärane osatäitmine, üks liigutavamaid, mida ma näinud olen.

Life as We Know It

Life as We Know It, režissöör Greg Berlanti

Ma vaatan Katherine Heigli filme kahel põhjusel - neil on alati happy end ja tema kaaslaseks filmis on alati väga ilus mees :) Ka see film ei olnud erand.

Lime time

Tellitud ja kingituseks :)

Kookospiimane banaanikook

Ma olen korra varemgi üritanud banaanikooki teha, aga siinmüüdavatega tuleb mahlase ja pehme banaanikoogi asemel välja kummiribadega kaetud kook. Seekord kohaldasin retsepti kohalikus supermarketis saadaolevatele banaanidele ning kuigi kook ei tulnud nii sulavate banaanidega kui Ladina-Ameerikas, maitses ta siiski väga hästi.

Vaja läheb:
2 munakollast
2 munavalget
1,25 kl suhkrut
150 gr võid
0,25 tl soola
1 tl pärmi
küpseid banaane
suhkrut ja värskeltjahvatatud kaneeli banaanide peale puistamiseks
0,5 kl kookospiima
1,5 kl nisujahu

Mikserda munakollased, või, sool ja suhkur. Lahusta kuivpärm piimas. Mikserda kordamööda muna-või segusse piima ja jahu. Lisa munavalged ja mikserda ühtlaseks taignaks. Lõika banaanid pikkupidi pooleks või kolmeks. Määri koogivorm võiga ja puista üle jahuga. Kata vormi põhi banaanidega. Raputa peale kaneeli ja suhkrut. Mul oli Belize'ist toodud ühtesid õhukesi kaneelipulki, jahvatasin need ära ja kasutasin tavapärase jahvatatud kaneeli asemel, mis mulle üldiselt ei maitse. Vala tainas banaanide peale. Kata pind uuesti banaanidega, vajuta banaane sealjuures kergelt taigna sisse. Puista koogile kaneeli ja suhkrut. Kata kook fooliumiga. Küpseta 200 kraadi juures 50 minutit kuni tund. Poole küpsetamise peal võta foolium ära.

Retsept JucjaCo Wonderful Worldist.

Märkamatud mõrvad

Guillermo Martínez - Märkamatud mõrvad

Alguses tundub tegemist olevat täiesti tavalise kriminaalromaaniga, aga ühtäkki avastad ennast lugedes Hercule Poirot'ga kaasa mõtlemise asemel hoopis matemaatilist mõrva lahendamas. Autor mängib nii tegelaste kui lugejate loogilisel mõtlemisel ja kergeusklikkusel.

Minu Taani

Mae Lender - Minu Taani

Raamat ei alanud väga paljutõotavalt - pikk selgitus Taani minemise tagamaade kohta, rohkelt piiriinfot, sõbranna tegemisi ning hiljem ka kohati liiga põhjalik ülevaade töökohtadest. Aga kuskil hakkas paremaks minema ning lõpus ma avastasin, et mulle kohati täitsa meeldis - autor andis sellise "koduse" ülevaate Taani inimestest, majapidamistest, tegemistest, harjumustest ning ka oma sealsest kodukohast.

Lootusetu igatsuse atlas

Anuradha Roy - Lootusetu igatsuse atlas

Põimides sisse rohkelt India tavasid, jutustab autor ühe bengali perekonna loo läbi kolme generatsiooni 20. sajandil. Esimeses loos on peategelaseks abielupaar, kes jäävadki üksteisele kättesaamatuks. Peale pereisa Amulya surma selgub, et ta on maksnud ühe lastekodus elava poisi, Mukunda ülalpidamise eest. Amulya poeg toob hetkeemotsiooni ajel poisi nende koju elama, kus Mukunda kasvab kõrvuti sama vana peretütre Bakuliga. Kolmanda loo jutustab Mukunda ise, kes on selleks ajaks täiskasvanu vabas Indias.

See on raamat üksindusest ja igatsusest. Igatsusest aeg-ajalt kellegi konkreetse, teinekord millegi aimamatu vastu. Julgematusest otsuseid teha ja midagi muuta.