Limonmisu

Minu armastus tiramisu vastu sai alguse teisest portsust. Esimese sõin õnnetul kombel Controventos, kus mulle jäi algselt ekslik mulje, et tiramisu ongi kuivavõitu maitsetu tordilõik. Läks mõnda aega mööda, enne kui ma katsetasin ise tiramisu tegemist ja sõin seda seega teist korda. Tegin tookord klassikalist tiramisut espresso, brändi ja rohke kreemiga. Vaatamata sellele, et ma kasutasin ettenähtud savoiardi asemel keelekese küpsiseid (tõenäoliselt tingis selle toona Rimis valitsenud kaubapõud), oli tulemus mõnusalt värske, kohvist mahlaste küpsiste ja õhulise kreemiga. Sellelesamale retseptile jäin ma truuks pikaks ajaks :) Vaid keelekese küpsised said asendatud õigetega. Hiljuti sattusin aga Swirl and Scramble'is nägema limoncelloga tiramisu retsepti, mis tundus hea mõte proovimiseks. Võtsin üht-teist tema retseptist, osa oma klassikalise tiramisu retseptist, lisasin veel rohkem sidrunit ning tulemuseks oli mõnusalt hapukas sidrunimagustoit :)

Vaja läheb:
2 sidrunit, mahl ja riivitud koor
200 ml vett
50-100 ml suhkrut (vastavalt maitsele)
ca 25 savoiardi küpsist
5 cl limoncellot
2 munakollast
50 ml suhkrut
250 gr mascarponet
100 ml vahukoort
pool tl vanillisuhkrut või 1 tl vanilliekstrakti
3 tl hakitud pistaatsiapähkleid

Vala sidrunimahl, vesi ja suhkur potti, lase keema tõusta ning keeda kümmekond minutit. Jäta jahtuma.
Vahusta munakollased koos 50 ml suhkruga tugevaks vahuks ning sega hulka mascarpone, pool limoncellost, riivitud sidrunikoor ja vanill. Vahusta eraldi nõus vahukoor ning sega ka see ettevaatlikult munasegu sisse.
Sega jahtunud sidrunisiirupi sisse ülejäänud limoncello, kasta saadud segu sisse ükshaaval pool savoiardi küpsistest ning kata nendega vormi põhi. Pane küpsistele pool kreemist ning seejärel teine kiht sidrunisiirupilisi savoiarde. Määri peale ülejäänud kreem. Kata vorm kilega ning jäta vähemalt üheks ööks külmkappi.
Enne serveerimist puista peale hakitud pistaatsiapähkleid.

Marokopärased pannkoogid

Konkreetsele retseptile ma siinkohal viidata ei oskagi, sest pannkoogid valmisid väga mitme erineva retsepti põhjal :) Mõnusa pähkli- ja siirupitäidisega pannkoogid sobivad hästi nädalavahetuse pealelõunasse, kus tahaks tassi espresso kõrvale magusat ampsu. Tavapärasest pisut suurema ajakulu tõttu ei ole nad hommikusöögiks just kõige parem valik.

Taigna jaoks läheb vaja:
1 tass jahu
2 spl jogurtit
1 spl pärmi
1 tass sooja vett
1 tl suhkrut

Täidise jaoks läheb vaja:
hakitud pähkleid (pistaatsia, kreeka, metspähkleid) või mandleid
pool tassi suhkrut
veerand tassi vee ja laimimahla segu

Keeda veest, suhkrust ja laimimahlast siirup ning jäta jahtuma.

Sega pärm, suhkur ja pool tassi sooja vett omavahel ning jäta kümneks minutiks taldrikuga kaetult seisma. Teises kausis sega jahu ja sool ning lisa hulka jogurt ja lahustunud pärm. Sega tainas läbi ja jäta pooleks tunniks sooja kohta kerkima.

Sega hakitud pähklid jahtunud siirupiga.

Enne kookide praadimahakkamist sega tainas korra veel läbi. Prae ca 15 cm läbimõõduga pannkoogid ühelt poolt ilusti kuldpruuniks kuni pealmine, praadimata pool enam ei läigi ja kook on läbi küpsenud. Tõsta koogid taldrikule. Pane iga koogi keskele pisut täidist ning vajuta koogid poolkuu-kujuliselt kokku. Suru servad näppudega üle, et need lahti ei läheks.

Serveeri vastavalt soovile kas mee, vahtrasiirupi, jogurtiga või üldse ilma täiendavate lisanditeta.

Prantsuse naudingud

Peter Mayle – Prantsuse naudingud

Ma ei suuda kuidagi vastu panna Lõuna-Euroopa toidu- ja veiniraamatutele. Prantsuse naudingud on järjekordne mõnusa huumoriga toredatest inimestest, suurepärastest söökidest, rohkest veinist ja võrratust riigist kirjutatud raamat.

Mayle suudab isegi konnakoibadest nii kirjutada, et ainuüksi nende proovimiseks oleksin valmis hetkega pileti Prantsusmaale broneerima. Rääkimata juustudest, tigudest ja Bordeaux veinidest. Viimaste osas nendin järjekordselt fakti, et kui keegi kirjutab kohast, kus ma käinud olen (ja teeb seda heakskiitvas võtmes), siis äratundmisrõõm annab juba poole raamatu positiivsest efektist.

Rumal pöörane armastus

Crazy, Stupid, Love, režissöörid Glenn Ficarra, John Requa

Olles ligi pool aastat näinud kinos selle filmi treilereid, läksin filmi vaatama väga suurte ootustega. Õnneks saan üle pika aja öelda, et ootused enam-vähem isegi õigustasid ennast. Kui välja jätta klišeelik koolilõpukõne filmi happy end'i raames ning lõpus tekitatud seebiooper, siis üldjoontes oli film täitsa tore.

Otse koolipingist abiellunud ning lapsed saanud abielupaar läheb 25 abieluaasta järel lahku. Mees, kes pole kunagi väljas käinud, flirtinud, tüdrukuid/naisi koju viinud, on ühtäkki situatsioonis, kus ta seda teha ei oskagi. Baaris kohatud juhuslik noormees asub appi, valib talle välja uued riided, soengu ning jagab lantimisnippe. Hakkavad tekkima armuhulknurgad, juhusuhted, armukadedus, kahetsemine ja ootamatute sugulussidemete selgumine. Lõpuks leiavad nad kõik oma õnne :)

Mesilaste salajane elu

Sue Monk Kidd – Mesilaste salajane elu

Mul seisab see film vist juba paar aastat riiulis, aga vaatamiseni ei ole jõudnud. Kuna mulle meeldib kombinatsiooni raamat + film puhul raamat enne läbi lugeda, siis ehk ongi alles nüüd kätte jõudnud õige aeg filmi vaatamiseks.

Raamat mulle meeldis, oli hästi kirjutatud ja mida lõpupoole, seda raskem oli käest panna. Pinget kruviti ka ühtesoodu ettetulevate vahejuhtumitega – Zacki arreteerimine, mee loopimine kuni lõpuks mineviku selgitamine ja sellega leppimine.

Toimetajale ütleks, et nimede puhul tuleb järjepidev ühtemoodi kirjutamine ainult kasuks – Zach/Zack ja Greeni/Greenie ei ole head stiilinäited korralikust toimetajatööst.

Halb õpetaja

Bad Teacher, režissöör Jake Kasdan

Olgu, see film pole NII halb, et paigutada samasse kategooriasse kui Vampiirid imevad ja Punamütsike, aga ega ta neid nüüd väga suurelt ei edesta ka. Veniv ja isegi Hollywoodi kohta sisutu film. Kohustuslik happy end oli ka.

Minu Bollywood

Ragne Jõerand – Minu Bollywood

Ma tean, ma ütlesin, et Minu-sarjast ma ei plaani siin eriti kirjutada, aga antud juhul see raamat siiski "väärib" eraldi sõnavõttu. Kasvõi juba selleks, et äkki mõni jätab siis raamatu ostmata.

Mul ei ole Minu-sarja osas erilisi illusioone, isegi kui mõned viimati loetud raamatud (Horvaatia, Amsterdam, Guatemala) on mõnevõrra paremad olnud kui üldine keskmine tase, aga Minu Bollywood suutis sellele vaatamata mind üllatada. Kui siiani on sari ennast määratlenud kui kogemuslik reisikirjandus, siis millisena võiks seda kirjeldada pärast Bollywoodi ilmumist? Reisiraamatuga pole sellel väljaandel midagi pistmist, antud "armastuslugu" oleks võinud toimuda ükskõik, millises riigis. Abielus mehi lüüakse üle igal pool, armukesi peetakse igal pool. Ainult kahenaisepidamist ei saa just väga paljudes riikides ette tulla. Kogu sellele suhtedraamale taustaks oli nii kümmekond lehekülge Indiat. Aga arusaadavalt see ei olnudki raamatu eesmärk. Kui autor tahtis oma loo endast välja saada, kirja panna, siis oleks võinud seda teha ju lühemas vormis ja ajakirjas "Saladused". Kui see endiselt ilmub.

Kas algselt reisikirjandusena planeeritud sarjast saab nüüd lihtsalt "kogemuslik sari"? Ning varsti on võimalik lugeda ka luhtaläinud armastusest Venetsueelas või armukeseks olemisest Abu Dhabis?

Update 22.08: Kuna ma Petrone Prindi FB lehel, kuhu nad mu postitust linganud on, kommenteerida ei saa, siis lisan oma "kommentaari" siia.

Mina ei kritiseerinud autori elu (kuigi ma ei pea ka õigeks sellise eluviisi üle nii uhke olemist, et sellest lausa raamat kirjutada), vaid just seda, et MIKS sellest raamat kirjutada? Kellele see midagi peale autori enda, kes sai oma probleemide paberile panemisega need võib-olla mõnevõrra kergemaks, andis? Indiahuvilistele? Tõenäoliselt mitte. Intriigijanustele? Arvatavasti. Muide, see "armastuslugu" polnud isegi romantiline, mulle ei jäänud lugedes kordagi muljet, et tegemist oleks selle ainsa ja õige leidmisega, kõikevõitva armastusega. Pigem oli tegemist jalgu trampiva ja abiellumist nõudva naisterahvaga, kes sai kogu (raamatu) olustikku ja meeleollu sobivad kiirpulmad.

Sama postituse all ütles Epp välja selle, et Minu-sari pole kunagi olnud vaid reisiraamatute sari. Aga milleks siis üldse see riik või linn sinna kaanele kirja panna kui reaalselt ei tea lugeja kunagi, mida ta saab? Kas toreda ülevaate sellest, kuidas mõni eestlane kuskil teises maailma otsas hakkama saab või loo sellest, kuidas keegi abielumehe armukeseks ja hiljem teiseks (või kolmandaks?) naiseks hakkab või oma narkosõltuvust ravib (tagantjärele olgu Kolumbia kiituseks siiski öeldud, et seal raamatus oli siiski ka Kolumbiat sees)...

Ma kritiseerin kirjastust, mis otsustas senini siiski pigem reisiraamatute sarjas välja anda kellegi haledavõitu suhtedraama.

Eesti maja

Krister Kivi – Eesti maja

Autoril oli järjekordne kriis ning parimaks plaaniks osutus leida ümbermaailmareisile mingi ühendav lüli erinevates asukohtades (milleks osutus Eesti majade ja välismaal resideerivate eestlaste külastamine), vormistada see komandeeringuna ning kaubelda erinevatelt lennufirmadelt ja hotellidelt välja võimalikult palju tasuta lennukipileteid ja ööbimisi hotellides.

Paraku tuleb nentida fakti, et kriisist ta selle reisiga üle ei saanud, sest raamat väljendas autori erakordset tülpimust Eesti majade, tüdimust eestlastega suhtlemise ja pidevat rahulolematust nii hotelli- kui pardateeninduse osas. Kui tegemist ei oleks olnud reaalselt eksisteerivate inimestega, oleks võinud jutt kohati isegi humoorikas tunduda, kahjuks tekitas see antud juhul siiski piinlikkust ja oli valdavalt põhjendamatult ebaviisakas. Kust võtab keegi endale õiguse öelda teise inimese kohta, et too näeb välja nii, et sobiks pigem Võrumaa lautadesse (täpset sõnastust kahjuks ei mäleta ning raamatut pole enam käepärast, et kontrollida).

Lisaks ei mõista ma suhtumist, et kõik turbaneid kandvad inimesed on enesetaputerroristid (ei olnud naljakas, isegi kui sellena mõeldud oli) ning seda, et meessoost autoril pidevalt nutumaik suus oli (näiteks, kui tänaval kaks transseksuaali ligi ajasid).

Üksikud lõigud raamatust, mis enamasti kirjeldasid kohalikku olustikku ja inimesi, olid siiski lõbusad ning mul on kahju, et neile järgnes vahetult järjekordne tüdinenud Eesti maja külastus ebaviisakustega vastuvõtja aadressil. Kui välja jätta kõik eestlastega seonduv, siis ülejäänud paarkümmend lehekülge annaksid meelelahutusliku reisikirjanduse mõõdu välja küll.

Säravad

Kõik kingituseks :)

Koka rännakud

Anthony Bourdain - Koka rännakud

Täiesti suurepärane raamat reisimisest ja söömisest. Nagu blogilugejad aru on saanud, on tegemist ka minu ühtede lemmiktegevustega :) Eriti tore üllatus oli raamatust lugeda just neist kohtadest, kus ma isegi käinud olen. Olgem ausad, ma pole väga palju reisinud, ja kui Venemaad mitte arvestada, siis Euroopast väljas olen käinud vaid kolmel korral. Aga erinevaid gurmeereisiraamatuid lugedes avastan ikka ja jälle, et suures osas autori poolt väisatud linnades ja riikides olen minagi olnud. Ja tavapäraselt ka imelisi toite söönud. Seekord kattusid meil Mehhiko, Kambodža, Vietnam, Prantsusmaa, Hispaania/Baskimaa, ja Venemaa. Lisaks eelpoolmainitutele käis Bourdain veel Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Marokos ja Portugalis. Neist kahe esimese osas puudub mul küll huvi, aga Maroko ja Portugal on tulevaste sihtkohtadena juba mõnda aega kirjas olnud :)

Raamat algas Vietnamis ning peale igat riiki pöördus tagasi Vietnamisse. Aga ilmselgelt on Vietnami köök oma Pho tänavasupi ja värskete kalade ning mereandidega seda ka väärt. Kuna kogu reisi jooksul oli Bourdainil kaasas teletiim ning hiljem lasti eetrisse ka vastav sari, siis lisaks suurepärastele söögikordadele tuli tal süüa ka ekstra filmivõtete jaoks. Näiteks kallist linnupesasuppi või eakat iguaani. Ja kõik need lood on kirja pandud läbi mõnusa huumori.

Tibetan sky

Tellitud. Ülejäänud uued kõrvarõngad on poes.

Pokaalid

Kui teised blogivad täikadega seoses enamasti oma müügikogemusest, siis mina kirjutan hoopis ostudest :) Viimati sain omale need ilusad pika jalaga Tšehhi pokaalid. Suuruse järgi arvan, et mõeldud on äkki portveini jaoks, aga puuviljasalat sobis sinna ka ilusti sisse ;)

Kohevad õunapannkoogid

Siiani on minu pliidil valminud enamasti õhukesed crepes'i tüüpi ülepannikoogid. Seekord otsustasin aga VeganYumYumis silma hakanud imeliste kohevate õunapannkookide kasuks ning ei pidanud pettuma. Pannkoogid tulid mõnusalt õhulised, krõmpsuvate, kergelt hapukate õunaviiludega. Tainas tuleb küll eelmisel õhtul valmis teha, aga puhkepäeva hommikul oskad seda hinnata, et kogu "vaev" on panni pliidile tõstmises, õuna viilutamises ja kookide praadimises. Algset retsepti muutsin natuke lähtuvalt sellest, et mul puudus vajadus järgida veganite retsepti ning teha pannkooke sojapiimaga.

Kaheksa keskmist mõõtu pannkoogi jaoks läheb vaja:

1 tass jahu
1,5 tl kuivpärmi
noaotsaga soola
1 tl suhkrut
0,75 tassi piima
1 spl õli
1 muna
1 õun (või banaan)

Sega omavahel kuivained ning lisa seejärel ka piim, õli ja muna. Sega ühtlaseks. Kata kauss või blender kilega ning pane külmkappi. Hommikul tõsta külmast välja, samal ajal kui tainas toatemperatuurile soojeneb, viiluta õun ning pane pann pliidile. Vastavalt soovile prae kas õliga või ilma. Mina võtsin ühe koogi jaoks ca 2,5 spl tainast ning ajasin lusikaga pannil natuke laiali, et koogid õhemad tuleksid (vajadusel võid taigna sisse veidi piima lisada, kui liiga paks tundub). Laota küpsemata poolele õunaviilud ja prae mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Serveeri mee või vahtrasiirupiga.

India vürtsköömne-mündijook

Mõnusalt värske ja kerge aasiapärase maitsega jahutav suvejook.

Vaja läheb:
peotäis värsket münti
2 laimi mahl
0.5 tl jahvatatud vürtsköömneid
2 tl suhkrut
külma mineraalvett
purustatud jääd

Pane münt ja laimimahl blenderisse ning püreesta. Hõõru saadud püree läbi sõela. Lisa jahvatatud vürtsköömned ja suhkur.
Pane purustatud jää kõrgesse klaasi ning vala peale mündi-vürtsköömnejook. Täida klaas gaseeritud veega.

Retsepti võtsin Nami-namist.

Arbuusikarri

Sama kaua, kui mul on olnud Camellia Panjabi kokaraamat 50 imelist India karrit, on mul olnud isu sealse arbuusikarri järele. Aga tavaliselt on siin see küpsete arbuuside aeg nii lühike, et alati saab arbuus enne otsa kui jõuaks seda kuhugi toidu sisse sokutada.

Vaja läheb:
veerand suurt arbuusi
1 tl tšillipulbrit
näpuotsatäis kurkumit
0,5 tl jahvatatud koriandrit
1 küüslauguküüs
soola
õli
0,25 tl vürtsköömneid
suhkrut (soovi korral)
2-3 tl laimimahla

Lõika arbuus lahti, eemalda seemned ning lõika viljaliha kuubikuteks. Püreesta klaasitäis arbuusikuubikuid koos küüslaugu, kurkumi, koriandri ja soolaga. Kuumuta pannil õli, lisa vürtsköömned, 20 sekundi pärast arbuusisegu ning lase vaiksel tulel haududa kuni vedelik on vähenenud. Lisa suhkur, laimimahl ja lase veel minutijagu keeda. Lisa arbuusitükid ning küpseta madalal kuumusel 3-4 minutit.

Autod 2

Cars 2, režissöörid John Lasseter, Brad Lewis

Dokumentalistika mõttes kirja pandud, et film on vaadatud.

Mustsõstra-martsipanikook

Pehme ja kreemine, mahlaselt ja magusalt mustsõstrane ning mandliselt martsipanine ricottakook sooja suveõhtusse.

Vaja läheb:

100 gr. võid
3 dl jahu
paar spl vett

tops ricottakreemi
pakk hapukoort
ühe sidruni riivitud koor
martsipani
3 dl mustsõstraid
soovi korral suhkrut
1 tl vanilliekstrakti
2 muna
2 tl maisitärklist

Tee jahust, võist ja veest muretaigen ning suru vormi põhja. Pane pooleks tunniks külma ning eelküpseta seejärel 200 kraadi juures 15 minutit.

Haki martsipan ning kata küpsetatud koogipõhi mustsõstarde ning hakitud martsipaniga.

Sega munad, suhkur, ricotta, sidrunikoor, hapukoor, suhkur, vanill ja maisitärklis omavahel ning vala ettevaatlikult marjade ja martsipani peale. Küpseta 180 kraadi juures ca 45 minutit.

Raamatukuu juuli 2011

Mihhail Veller - Legendid 2
Tarmo Jõeveer - Minu Haiti (kas tänapäeval öeldaksegi "kookosliha" mitte "kookose viljaliha"?)

Meeli Lepik - Minu Omaan
Sigrid Suu-Peica - Minu Horvaatia
Dagmar Raudam - Minu Gruusia (kuna ma lugemise ajal ei viitsinud järele vaadata, mida tähendab mitmes kohas kasutatud sõna "kikerdama", siis hiljem ei suutnud ma kahjuks enam leida neid kohti üles, kus oleks saanud üle vaadata, kes neil Tbilisi tänavatel siis püherdasid. Muide, mis asi on "mähku"?)
Carlos Fuentes - Artemio Cruzi surm
Mihhail Veller - Nevski prospekti legendid

Pohmakas II

Hangover Part II, režissöör Todd Phillips

Ma olen alati arvanud, et komöödia kohustuslikuks tunnuseks peaks olema see, et film on naljakas. Hollywood on asunud seda (üldlevinud) arusaama ja eeldust tugevalt kõigutama.

Bird on branch

Kõik tellitud, broneeritud või kingituseks :)

Naranjada

Sama levinud kui limonada on Mehhikos ka naranjada.

Vaja läheb:
apelsini
külma vett
jääd

Pressi apelsinist mahl välja, vajadusel lisa vett. Kuigi mehhiklased segavad apelsinimahla veega ning lisavad enamasti joogi sisse ka suhkrut, siis Eestis tasuks neid lisada vastavalt vajadusele - meie kaubandusvõrgus saadaolevad apelsinid on enamasti nii vesised ja maitsetud, et vee lisamine oleks täiesti üleliigne. Ning kui Mehhikos on levinud ka hapud apelsinid, mille puhul on suhkru lisamine arusaadav, siis Euroopa tarbija soovib eelkõige magusaid apelsine ning vastavalt sellele jõuavad siinsetele lettidele just magusamad sordid.

Limonada

Värskendav laimijook on ühtemoodi levinud nii Mehhikos kui Vietnamis. Mehhiklased nimetavad oma jooki limonadaks, segades värske laimimahla sisse suhkrut ja vett. Vietnamis tuleb tellida fresh lemon juice'i ning täpsustada, kas soovid seda külmalt või kuumalt. Mõlemal juhul tuuakse jook lauda kuumalt, kuid esimesel juhul kaasneb laimijoogiga ka klaasitäis jääd. Vastupidiselt Mehhikole segavad vietnamlased kuuma vee sisse suhkrut ja laimimahla, saades nii mõnevõrra lahjema kuid kahtlemata sama värskendava joogi.

Vaja läheb:
laimi
pruuni suhkrut (soovi korral)
külma vett
jääd

Lõika laim sektoriteks, nii on sealt kõige lihtsam mahl välja pressida või kasuta tsitrusepressi. Sega hulka suhkur ning maitse järgi vett. Hoia jooki külmas ning serveeri jääkuubikutega.

Banoffee magustoit

Siit tulevad selle suve kalorid :) Peale selle imelise, koheva vahukoore ning sidrunilise iirisekihiga magustoidu söömist lähiajal suhkrukoti kallale asja olla ei tohiks. Nimi tuleb sõnadest banana ja toffee :)

Vaja läheb:

küpsiseid

võid
soovi korral kuivatatud datleid
sidrunimahla
keedetud magusat kondenspiima
küpseid banaane
riivitud sidrunikoort
vahukoort
pisut suhkrut
kvaliteetset tumedat šokolaadi

Purusta küpsised ja datlid ning sega sulatatud või ja natukese sidrunimahlaga. Suru saadud segu magustoidukaussida põhja ning pane külmkappi. Sega keedetud kondenspiim natukese sulavõi ja rohke riivitud sidrunikoorega. Haki banaan väikesteks tükkideks. Pane kaussidesse esmalt kondenspiimasegu ning selle peale banaanitükid. Vahetult enne serveerimist vahusta vahukoor võimalikult vähese suhkruga ning jaota see banaanide peale. Riivi peale šokolaadi ja serveeri.

Retsepti võtsin Three Many Cooks blogist.

Südametemurdja

L'arnacoeur, režissöör Pascal Chaumeil

Alex töötab koos oma õe ja õemehega südametemurdjana. Ta aitab lahku ajada õnnetuid ja rahulolematuid paare. Siis saab ta aga ülesande, kus tuleb lahku ajada armastav ja õnnelik paar ning aega selleks on 10 päeva. Loomulikult läheb kõik ettearvatud rada mööda, saab selgeks ,et paar on küll rahul, aga mitte õnnelik ning ja üsna hollywoodlikult leiab film mängleva kergusega õnneliku lõpu.

Tangled / Rapunzel

Tangled, režissöörid Nathan Greno, Byron Howard

Lihtsalt endale äramärkimiseks, et see film on vaadatud :) Kontrollisin online-entsüklopeediast üle, et muinasjutus pandi Rapunzel siiski alles 12-aastasena pihta mitte imikuna. Ka muus osas ei olnud peale juuste algsest muinasjutust midagi alles.

Suvine jäätee

Isetehtud jäätee on sobivaim kuuma suvepäeva jook. Kerge valmistada ning erinevalt vängetest ja magusatest poes müüdavatest jääteedest saab nii kangust kui suhkrukogust kontrollida vastavalt oma maitsele.

Vaja läheb:
rohelist teed, näiteks piparmünti, jasmiini- või lootoseõieteed
laimi või sidrunit
suhkrut (soovi korral)
vett
jääkuubikuid

Keeda vähese veega kange tee. Jahuta ning kurna kannu. Vala kannu juurde külma vett ning maitsesta tee laimi- või sidrunimahla ja suhkruga. Soovi korral lisa kannu ka tsitruseviile või sektoreid. Hoia jääteed serveerimiseni külmkapis ning enne serveerimist lisa jääkuubikuid.

Värsked kevadrullid krevettidega

Ca aasta aega käisin pidevalt Piprapoes küsimas, kas nad on tellinud väikseid riisipabereid. Iga kord lubati, aga pabereid siiski müügile ei tekkinud. Suurtega ei tule minu meelest rullid nii maitsvad, sest kergelt kummist riisipaberit jääb täidise ümber liiga paksult. Nüüd pole õnneks teema minu jaoks enam ka aktuaalne, sest Saksamaal, Kölnis Aasia kaubamajas käies ostsin omale kaasa suure paki väikseid riisipabereid :) Suvisesse aega sobivad kerged ning kiirelt valmivad värsked kevadrullid suurepäraselt.

Esmalt valmista ette nuoc cham kaste, selle jaoks läheb vaja:
4 spl kalakastet
poole laimi mahl
pool punast tšillit
1 küüslauguküüs
pool dl vett
3 spl pruuni suhkrut

Haki tšilli ja küüslauk, lahusta suhkur vees ning sega kõik komponendid kokku.

Valmista ette täidis:
riisinuudlid
värske kurk
värske münt
koriander
värske salat või rohelist kapsast
krevetid või kana või valge kala filee

Keeda riisinuudlid, kurna ning aseta serveerimisvaagnale. Koori kurk ja lõika peenteks ribadeks. Viiluta salat või kapsas ning tükelda kana või kala. Aseta kõik serveerimisvaagnale.

Pane lauale kauss veega ning riisipaberid. Söömiseks kasta riisipaber natukeseks vette, et ta pehmeneks, aseta seejärel taldrikule ning tõsta peale täidis.

Keera võimalikult tihedalt rulli, kuid vaata, et riisipaber ei rebeneks ning söö kohe, kastes rulli nuoc cham kastmesse.

Täidisesse võid lisada vastavalt soovile porgandiribasid, tähtvilja jmt. Juurde võid pakkuda vietnamipäraselt rohelist jääteed.

Sailing

Iseendale ja kingituseks :) Ülejäänud uued ehted poes.

Mascarponemagustoit limoncelloga

30 minuti sisse mahtus ka magustoit :) Mitte küll samast paketist, kust oli sidrunipasta pärit. Aga mõnusalt sidruniline ja kiirelt-kergelt valmiv.

Vaja läheb:
poole apelsini mahl
limoncellot
küpsiseid (keelekesi või savoiardi)
125 grammi mascarponet
50 ml piima
1 spl suhkrut
poole sidruni riivitud koor
marju
kvaliteetset tumedat šokolaadi

Jaota apelsinimahl ja limoncello pokaalidesse, maitse, et alkoholi ja magusa suhe oleks sobiv. Pane küpsised vedeliku sisse. Sega omavahel mascarpone, piim, suhkur ja sidrunikoor ning jaota segu pokaalidesse, küpsiste peale. Kaunista marjade ja šokolaadilaastudega.

Sidrunipasta

Ma olen täiesti vaimustuses Jamie Oliveri äsja eesti keeles ilmunud kokaraamatust "30 minuti road". Sealt on pärit ka alljärgnev sidrunipasta retsept. Basiiliku asendasin kirsstomatitega kodustest varudest lähtuvalt. Kõik muud koostisosad on kirja pandud tunde järgi, sest raamatut pole käepärast, et täpsemaid koguseid kontrollida ja ega ma neid kaalunud-mõõtnud nagunii.

Vaja läheb:
tagliatellet või fettucinit
2 munakollast
2 sidrun
2 spl head oliiviõli
riivitud parmesani
soola
purustatud pipart
kirsstomateid

Pane pasta keema. Klopi suures kausis lahti munakollased, lisa õli, sidrunimahl ja riivitud koor, riivitud parmesan, pipar ja soovi korral ka soola. Sega korralikult läbi. Kui pasta on keenud, tõsta pastakulbiga otse kastme sisse, sega läbi ning jaota taldrikutele. Enne serveerimist raputa peale riivitud parmesani ning peotäis poolekslõigatud kirsstomateid.

Maasika-tapiokipuding

Jätkan oma kevadise lemmiku, tapiokiga. Kuna maasikaid ei ole vaja keeta, on seda valmistada tunduvalt lihtsam kui rabarbriga pudingit.

Vaja läheb:
150 ml tapiokki
vett
soola
suhkrut

300 grammi maasikaid
suhkrut
pool laimi
1 tl vanilliekstrakti
1 tl balsamicot
1 dl rõõska koort või kookoskoort

Keeda tapiokk soola ja suhkruga maitsestatud vees läbipaistvaks. Keemise ajal valmista maasikapüree. Jäta kümmekond maasikat pudingi peale mineva püree jaoks. Ülejäänud maasikad suru kätega katki ning sega suhkru, laimimahla, balsamico ja vanilliekstraktiga.

Kui tapiokk on keenud, kurna ära ja sega maasikapüree ja rõõsa koorega. Jaota magustoidukaussidesse. Püreesta allesjäetud maasikad blenderis ja vala segu pudingi peale.

Maasika-halvaatort kirsipüreega

Jätkuvalt maasikalainel :) Lisaks maasikatele pakkus turg veel küpseid ja mahlaseid kirsse. Koos halvaa, vahukoore ja toorjuustuga said need kõik pühapäevaseks tordiks.

Vaja läheb:
põhja (mina tegin muretaignapõhja, aga tagantjärele targana soovitaks teha mõne küpsetamist mittevajava, näiteks võist ja purustatud küpsistest)
ca 400 grammi kirsse (ilma kivideta)
suhkrut (vastavalt maitsele ja kirsside magususele)
4 lehte želatiini
ca 400 grammi maasikaid (või vastavalt maitsele)
1 karp toorjuustu
2 dl vahukoort
1 väike pulk (100 grammi) halvaad
4 lehte želatiini

Suru tainas vormi põhja. Kui kasutad küpsetamist vajavat, siis küpseta läbi ja lase maha jahtuda.

Püreesta kirsid ja sega suhkruga. Sulata želatiin vastavalt kasutusjuhendile ja sega kirsipüreega. Vala s egu põhja peale ja pane tarduma.

Viiluta niipalju maasikaid, et saad viilud vormi serva püsti laduda. Ülejäänud maasikad suru jamieoliverilikult kätega katki. Mikserda toorjuust ja halvaa ühtlaseks, sega hulka maasikapüree. Vahusta vahukoor ning sega viimasena kreemi hulka. Lahusta želatiin vastavalt juhistele ning lisa kreemile (lahustamiseks saad kasutada natukest maasikapüreed). Laota maasikaviilud vormi serva. Vala ettevaatlikult (et maasikaviilud püsima jääksid) kreem tardunud kirsipüree peale ning pane kook veel paariks tunniks külma.

Võid teha nii ühe suure kui mitmeid väikseid kooke :)

Koletis kuu peal

Koletis kuu peal, lavastaja Madis Kalmet

Ma olen järjekordselt tõeliselt vaimustuses Linnateatrist. Kaks viimast nähtud etendust on olnud täiesti suurepärased ja väga heade osatäitjatega. Võimalik, et seda võimendavad mõnevõrra ka neile kahele eelnenud mitu etendust, milles ma üsna pettusin.

See on lugu Armeenia abielupaarist, kellel õnnestus ellu jääda 1915. aasta genotsiidis ning isegi Ameerika Ühendriikidesse emigreeruda. See on lugu ootustest, lootuste purunemisest ning eelkõige võitlusest koletistega - nii minevikus, olevikus kui ka iseendas.

Nevski prospekti legendid

Mihhail Veller - Nevski prospekti legendid

Mõnusalt groteskne tagasivaade nõukogude ajale Leningradis. Liialdustega kirjapandud lugudes on tõenäoliselt paljudele nii äratundmist kui ka ootamatuid idiootsusi.

Raamatukuu juuni 2011

Sara Gruen - Water for Elephants
Max Goldt - Vom Zauber de seitlich dran Vorbeigehens
John Humphrys ja Christopher Humphrys - Sinine taevas ja mustad oliivid
Viivi Luik - Varjuteater
John Grisham - Theodore Boone: Kid Lawyer
Anthony Bourdain - Avameelselt köögist

Sidruniruudud

See retsept ootas mul juba mõnda aega tegemist. Aga kord ei olnud aega, kord oli rabarber ootel, et koogiks saada. Täna sai siis lõpuks tehtud :) Imelihtsalt valmivad suurepärased sidruniruudud, karamellise krõmpsuva põhja ja tugevalt sidrunilise kreemiga. Sobivad hästi nii laupäevahommikuse cappuccino kui pühapäeva pealelõunase espresso juurde.

Põhja jaoks läheb vaja:
1 klaas jahu
pool klaasi tuhksuhkrut
8 spl sulatatud ja jahutatud võid
natuke soola

Täidise jaoks läheb vaja:
2 muna
1 munakollane
2 spl riivitud sidrunikoort
0,75 klaasi suhkrut
1,5 spl jahu
6 spl värskeltpressitud sidrunimahla

Kuna mul ei olnud retseptis ettenähtud 8x8 tolli vormi, siis kasutasin oma tavalist leivavormi, mis sobis suuruse poolest ilusti. Kui ma tavaliselt ei mõista retseptide koostajate ja kirjapanijate suurt ja sügavat armastust küpsetuspaberi vastu (ma ise kasutan seda ainult siis, kui see tõesti vajalik on, mitte ei vooderda sellega igat koogivormi), siis selle koogi juures tuleks hõbepaberi kasutamist siiski tõsiselt võtta. Vooderda vorm tugeva hõbepaberiga nii, et saad selle servadest kinnivõttes koogi vormist välja tõsta. Määri hõbepaber õliga.

Taigna jaoks sega jahu, sool ja suhkur omavahel ning vala seejärel sisse ka sulatatud või. Sega läbi ja suru ettevaatlikult vormi põhja ning küpseta 175 kraadi juures ca 20 minutit ehk kuni põhi on kuldkollane.

Samal ajal riivi sidrunikoor, pressi sidrunist välja mahl ning sega omavahel kokku täidise ained. Küpseta 175 kraadi juures veel ca 20 minutit. Lase koogil peale väljavõtmist mõni minut jahtuda ning tõsta seejärel vormist välja. Lõika kook ruutudeks ja puista üle tuhksuhkruga. Kooki on lõigata kõige parem kui nuga iga lõikamise eel märjaks teha.

Retsepti võtsin siit, algselt pärit Three Many Cooks blogist.

Grillitud maasikad limoncelloga

Maasikahooaeg jätkub :)

Vaja läheb:
maasikaid
riivitud sidrunikoort
pruuni suhkrut
limoncellot

Kogused vastavalt soovile :)

Aseta maasikad väikestesse ahjuvormidesse. Riivi peale sidrunikoort ja raputa suhkrut. Küpseta 200 kraadi juures, kuni suhkur on sulanud. Tõsta välja, vala peale limoncellot ja serveeri :)

Gazpacho

Tegemist on juba eelmisest suvest minu lemmik-kuuma-ilma-supiga. Lisaks sellele, et ta on jääkülm ja kerge, on ka selle valmistamine kiire ja lihtne.

Ühe sööja kohta on vaja:
üks tomat
peotäis maasikaid

pool kuni üks tšillipipar

head oliiviõli
veiniäädikat
kaks jääkuubikut

Lõika tomat väiksemateks tükkideks ning pane koos kõikide ülejäänud koostisainetega blenderisse. Püreesta ja serveeri :)

Kariibi mere piraadid: Võõrastel vetel

Pirates of the Caribbean: On Stranger Tides, režissöör Rob Marshall

Minu jaoks, kes ma siiani oli näinud vaid ühte Kariibi mere piraatide osa, oli neljas osa täiesti ootuspärane ning meenutas tugevalt juba nähtud osa.

Natuke segaseks jäi, miks seda filmi tuli prillidega vaadata, sest ainus 3D efekt, mis seal oli, oli lähedale toodud subtiitrid. Üks viskitünn veeres ka saali.