Viivi Luik - Varjuteater
Varjuteater sai 2010. aasta parima reisiraamatu tiitli. Kahtlemata pole tegemist klassikalise reisiraamatuga, pigem valitseb selles raamatus reisi asemel teekond. Teekond, mille ääres seisavad ning millel tulevad vastu või jalutavad samas suunas väga erinevad inimesed ning mis lõpuks viib välja Rooma.
Mulle meeldisid need pildid, mis Roomast ja Berlinist maaliti, aga ma ei saa öelda, et ma väga naudiksin Viivi Luige kirjastiili, mis mulle mõjub lihtsalt kui kerge puudutus. Lisaks hakkas raamatu teises pooles tunduma, et ta on oma teekonna kirjeldamisest väsinud ning ei näinud enam midagi uut. Kõik tundus korduvat.
Varjuteater sai 2010. aasta parima reisiraamatu tiitli. Kahtlemata pole tegemist klassikalise reisiraamatuga, pigem valitseb selles raamatus reisi asemel teekond. Teekond, mille ääres seisavad ning millel tulevad vastu või jalutavad samas suunas väga erinevad inimesed ning mis lõpuks viib välja Rooma.
Mulle meeldisid need pildid, mis Roomast ja Berlinist maaliti, aga ma ei saa öelda, et ma väga naudiksin Viivi Luige kirjastiili, mis mulle mõjub lihtsalt kui kerge puudutus. Lisaks hakkas raamatu teises pooles tunduma, et ta on oma teekonna kirjeldamisest väsinud ning ei näinud enam midagi uut. Kõik tundus korduvat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar