neljapäev, 9. mai 2019

Here in London Town. Kaerahelbed sooja piimaga








Tänasega algas DevOxx konverents, kus me pool 9 hommikul juba kohal pidime olema. Ilm oli mõnus, seega otsustasime sinna pooletunnise jalutuskäiguga minna ning tee peal ka hommikust süüa. Vahetult enne konverentsikeskust jäi silma Wetherspoon, ootasime mõne minuti kui kell sai kaheksa ning uksed avanesid ja astusime sisse. Täpselt 8:01 andsime sisse oma kaerahelbepudru- ja kohvitellimused ning istusime lauda. Meie taga valgus sisse ka armee mehi, kes kohe õllekraanide suunas näitama hakkasid. Kell 8:18 istusime endiselt vaid kohvi taga (sest see tuli ise võtta, mitte oodata, et keegi serveeriks) ning juba 21 minutit peale tellimist toodi lauda neli kaussi. Kahes väiksemas kummaski 8 mustikat ning kahes suuremas sooja piimaga üle valatud toored kaerahelbed. Sõime mustikad ära, tooreid kaerahelbeid ei närinud, valasime omale veel ühed kohvid ning läksime konverentsile.

Lõunaks oli kellaviietee, aga kella viie asemel kell üks ja teed ka polnud. Vist. Aga kellaviietee kurgivõileivad olid. Ja veel umbes kaheksa muud sorti võileibu. Lisaks köögiviljapakorad ja mingid veidrad vorstirullid. Umbes nagu grillvorstiga hot dog, mis on juppideks lõigatud.

Kuna õhtule sai suht vara, siis mingis meeltesegadushoos pidasin heaks mõtteks minna Notting Hilli. Ettenägeliku turistina olin loomulikult Google Mapsist järele vaadanud, et hotellist saab sinna otse ühe metrooga ja ca poole tunniga. Juba metroojaamas sain aru, et Google pole eksimatu ja kõigeteadja. Ikkagi tuli ümber istuda. Ja juba tunnike peale teekonna alustamist leidsingi ennast taas Notting Hillist. Otsustasin, et kell on juba palju, seekord lõhepasta peale aega ei raiska ning kihutasin tänavaid mõõtma. Ja hoidsin kellal silma peal, et enne kaheksat tagasi M&Si jõuaks.

Kommentaare ei ole: