esmaspäev, 8. veebruar 2016

350, hiina toit ja Hiina Uus Aasta



Tallinna lennujaam. Kuna ma polnud varem tahvliga lennanud, vaatasin seina pealt järele, kas see tuleb kotist välja võtta turvakontrolliks või mitte. Kirjas oli laptop, seega jätsin tahvli kotti. Kott skännerist läbi, vaatas naisterahvas mulle otsa ja ütles korraliku iroonilise naeratusega, et minge nüüd tagasi ja võtke kotist välja tahvel, fotokas ja Kindle. Vabandust, Tallinna turvatöötajad, aga see oli esimene kord nelja aasta jooksul kui te käskisite mul Kindle'i välja võtta ja teine kord ühksa aasta jooksul kui ma pidin fotoka välja võtma. Mingi järjpidevus teie tegevuses oleks tervitatav.

Helsinkis oli piisavalt pikk stopover, et kolmandik uut Carollat läbi lugeda. Ja saada teada, et Marge Tallinn-Helsinki lend hilineb nii palju, et Bangkoki lennule jõudmiseks tuleb kiirusrekordeid purustada.

Bangkoki lend oli tuttuue Airbus 350ga. Olime juba stardiraja algusse jõudmas kui piloot teatas, et pardakompuutrid on pekkis ja sõidame gate'i tagasi. Tehnikud hindasid ajakuluks tunni. Tunni möödudes oli veel testeb vaja teha ja lisati ka teine tund. Siis teatas kapten optimistlikult, et testitulemused tunduvad OK ja me saame liikuma hakata. 10 minuti pärast selgus, et ühel reisijal ei olnud eriti hea olla ja talle kutsuti arst. Arst tal lennata ei lubanud ning kulus veel vbeerand tundi, et ta pagas uuesti maha laadida. Kolmetunnise hilinemisega saime liikuda ning kapten lubas korralikult gaasi anda ning lennuaega 20 minutit vähendada.

Aga mis mulle eelkõige muljet avaldas, oli lennuki valgustussüsteem. Sellega saavat teha ca 400 (või oli see 4000) erinevat kombinatsiooni. Minu lemmik olo sinivalge taevaimitatsioon. Rohekas sinisega oli ka igati kena.

Lõuna ajal saime Bangkokis Margega kokku ning jalutasime (benisime) Hiinalinnas teiste Hiina Uut Aastat tähistavate inimeste vahel. Sööma sattusime ka väga ebaõnnestunult hiinakasse. See oli kõige kehvem ja kummalisem Tom Yum ever.

Rongis tahtsime peale lennuööd ja jalgsipäeva ainult magada. Aga kuna aseme avamise võti oli pisikese tailase käes, siis pidime ootama kuni soovijatele on serveeritud õhtusöök ning seejärel tehti meile ka voodid ära. Pool üheksa jäin magama samal hetkel kui pea telliskivikõva patja puudutas.

Kommentaare ei ole: