kolmapäev, 17. veebruar 2016

1729 ja veel mõned









Hommik algas ... hommikusöögiga. Seekord siis traditsiooniline Birma köök ehk kõik ujus rasvast. Aga vähemalt oli buffee ja sai banaani ja arbuusi valida. Praetud riisi ka. Ja kohv on asendatud kolmega ühes.

Hakkasin tiigipuust pagooda juurde minema ja suur osa kolmest kilomeetrist läbis kohalikku turgu. Algul tundus see hea mõte, sest noh, siis pole ju seda liiklust, aga arva uuesti. Lettide vahel sõitsid nii rollerid kui veoautod. Ja siis üritasid seal ka jalakäijad liikuda. Õhk oli heitgaasidest läbipaistmatu ning ühe lihaleti juurde tekkis kaks ummikut. Esimene kärbestest toore liha kohale ja teine kahest reast autodest, kes pidevalt gaasi ja signaali tallates üksteisest mööduda üritasid. Pool turul müüdavast oli mulle tundmatu kraam ja ca poole osas võisin vaid loota, et mu hotell ostab tooraine kuskilt mujalt sisse.

Lõunaks sai muuhulgas eriti head maisipada. Lisaks on neil siin komme koos söögiga lauda tuua ka teed ja mingit suppi.

Mandalay Hillile viib 1729 trepiastet. Kuna ma mäletasin, kuidas oli 1284 astet Tiger Cave templisse ronida, siis olin juba ette kindel, et sinna ma jään. Poolele teele siis. Kohe alguses haakis üks munk ennast külge, kes nagu enamus neist käib seal ronimas enda vormishoidmiseks ja turistidega inglise keele harjutamiseks. Kasutasin juhust ja küsisin, et mis näomaalingud siin rahval on. Selgus, et põskedele maalitud kollaste laikude, teinekord ka kaunite lehekujude näol on tegemist kohaliku, loodusliku, puidust valmistatud päikesekaitsega. Teel, mäeküljel olevast vetsust (mitte auk põrandas, vaid auk mäeküljele) väljatulles olid seal kaks poissi, kellest esimene küsis 200 kyatti ja teine ärimees 100 kyatti. Mina läksin kompromissile ja ei andnud kummalegi midagi. Läbisime roosa korruse ja jõudsime kollasele, kus küsiti mäetasu 1000 kyatti, ca 75 senti. Mu munk küsis, et kas ma plaanin seal ka päikeseloojangut vaadata. Ma olin natuke segaduses, sest ma olin plaaninud loojangut ikka tipust vaadata. Selgus, et olimegi tipus :D

Peale õhtusööki Nepali restoranis (thali, kardemonibanaanilassi) läksin tagasi hotelli, kus vahepeal tööle tulnud receptionist otsustas väikese viktoriini teha. R: Tomorrow, what you do? G: Well, I go to Bagan, just bought the ticket from the hotel heren today. R: Ooooh. What your room number? G (kergelt segaduses juba): 3004, I think. R: Your name Gaili? G: Yes. Selle peale sai tuppa minna.

Kommentaare ei ole: