Tänane hommikusöök väärib täiesti omaette lõiku siin blogis. Nagu lojaalne lugeja teab, pakkus hotell meile tasuta hommikusööki, et kompenseerida meie esimese öö kannatusi. Astusime restorani sisse ning esmapilgul ei tundunud buffet midagi erilist olevat. Aga siis. Esiteks: mahlapress, kus sai endale ise värsket apelsinimahla teha. Siis oli seal suur kuumaveepott, kus sai muna täpselt endale meelepäraselt keeta – pehme, poolkõva või “kasuta seda relvana kõva.” Ja lõpetuseks väike pann, millega pannkooke soojendada. Peaaegu à la carte… ainult et kõik tuli ise ära teha. Igal juhul oli ülimaitsev.
Kotid juba pakitud, jalutasime raudteejaama, et rendiauto kätte saada. Vaatamata sellele, et olime Prantsusmaal, sujus kõik nagu Šveitsi kellavärk ning poole tunni pärast olime linnast väljas, suundumas otse Andorra poole. Kuna sõidupäev oli pikk ees, ei plaaninud me mingeid suuri kõrvalepõikeid. Ainult üks peatus supermarketis, kust varusime saia, hummust, sinki, juustu ja veini. Kiire piknik ning olime taas teel.
Google Maps juhatas meid läbi postkaardivääriliste Prantsuse külade, igaüks kaunim kui eelmine, ja õhtuks olime juba Püreneedesse jõudnud. Scott nautis ilmselgelt mägiteid. Mina seevastu olin hõivatud peamiselt sellega, et neid mitte nautida.
Umbes pool tundi enne päikeseloojangut jõudsime oma hotelli ette. Ja milline asukoht – otse kesklinnas jõe kaldal, mis kõlas nagu steroididel kosk. Scott suutis meile isegi jõevaatega toa välja rääkida.
Tuba? Täiesti superlux. Avar, moodne, vannituba nagu disainiajakirjast ja voodi ülisuur ja pehme.
Õhtul tegime veel kiire jalutuskäigu linnas. Tuleb välja, et Andorra la Vella tunneb vaid kahte aastaaega: suve ja jõule. Ja kuna suvi oli läbi, oli linn läinud juba jõulumeeleolu peale. Kuused ja jõulutuled – ainult lumi oli veel puudu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar