laupäev, 5. jaanuar 2019

Go blue. Suur pettumus.

Põhjustajaks praegune Vabariigi valitsus. Ma pean ennast üldiselt selliseks suhteliselt Harju keskmiseks - Nobeli teaduspreemiale ei pretendeeri, samas nagu igapäevaasjadest saan suhteliselt hästi aru. Ja siiani arvasin, et ka uus tulumaksusüsteem on mulle suhteliselt lihtsalt mõistetav. Sest noh, lõpuks pole sedagi ju välja töötanud mitte Nobeli preemia laureaadid vaid ilma tõsiseltvõetava konkursita antud ametipostidele jõudnud persoonid. Ehk, et arvestades, kes meil hetkel Vabariigi eesotsas on, siis midagi üleliia keerulist sealt tulla ei tohiks, mida keskmine eestlane ei mõista. Aga laku panni. Ma arvasin siiani, et kui ma ükski kuu tulumaksuvaba miinimumi ei kasuta ning peale palga muid sissetulekuallikaid pole, siis selle aasta märtsis saan tagasi iga kuu eest selle summa, mis tulumaksuvaba miinimumi mittekasutamise eest rohkem makstud sai. Tundub ju loogiline? Eriti kuna kogu aastatulu ei ületa seda piiri, kust alates enam maksuvaba tulu üldse pole. Selgus aga, et me ilmselt kasutame erinevaid kalkulaatoreid, sest nüüd aastatulu baasilt välja arvutades sain teada, et tagasi saan vaid kaks kolmandikku sellest, millega arvestasin. Ainus, mida võin hetkel öelda, on see, et hea, et ma igakuiselt oma lubatud tulumaksuvaba miinimumi ära ei kasutanud, sest sellisel juhul tuleks nüüd paari kuu pärast hoopis riigile tulumaksu juurde maksta.

Ja sellele maksuteemale järgnes kohe järgmine pettumus. Mängime Scottiga vahest lauamänge, viimasel ajal "5 sekundit". Mäng koosneb paarisajast kaardist, igal peal küsimus, kus vastuseks tuleb 5 sekundi jooksul kolm asja loetleda. Näiteks, nimeta kolm asja, mida võid leida magamistoast, nimeta kolm karastusjooki, nimeta kolm idaranniku ülikooli. Ja nii edasi. Kui Scott näeb küsimusele peale vaadates, et ma seda nagunii ei tea, siis ta paneb üldiselt kaardi kõrvale ning võtab järgmise. No näiteks kui on küsitud mõne kohaliku kantrilaulja kolme lugu. See oleks umbes sama loogiline kui Scott peaks vastama küsimusele Toomas Anni parimate palade kohta. Igal juhul pani ta keset mängu järjekordse kaardi kõrvale ning kui ma uurisin, mis küsimus seal oli, selgus, et Scott ei arvanud, et ma oleks võimeline kolme presidenti nimetama. Ma saan aru, et kaasaegses Eesti maksusüsteemis ma pole kõva käsi, aga nii USA kui muude riikide presidente võin vabalt ka rohkem kui kolm viide sekundisse mahutada.

Täna jooksmas käies jõudsin just mõelda, et ükskõik, mis ajal ringi liikudes näen ma väga harva kedagi tänaval lapsi kärutamas, kui saime tänavanurgal kokku ühega, kes mitte lihtsalt ei kärutanud oma last, vaid oli ka jooksuringil parajasti. Ilmselt oli käru motoriseeritud, sest kuidas muidu seletada seda, et ta üsna varsti hakkas must mööda pressima...

Tulin ka äpisajandisse ning tegin omale Smart-ID. Miks mul seda varem polnud, selles võin vaid Mihkel Rauda süüdistada, sest tema kirjutas pika artikli Smart-IDst omal ajal ning eelkõige jäi mulle meelde see, et erinevalt mobiil-IDst ei avane Smart-ID omaalgatuslikult vaid pead ise äpi avama, et kood sisestada. See tundus maru tüütu ning sinna ta jäi. Kuna nüüd panevad pangad järjest koodikaarte kinni ning välismaal viibides läheb mobiil-IDga pangas käimine kulukaks, siis olin sunnitud ikkagi omale Smart-ID tegema. Selgus, et kas Mihkli telefon ei mänginud kaasa või on nad praeguseks oma toodet kõvasti parendanud, aga pangaskäimine on täpselt sama mugav kui mobiil-IDga. Aga miks ma seda teemat üldse mainisin, on see, et logides sisse tavalisest läpakast, tuleb sisestada kasutajatunnus ja isikukood ning seejärel PIN, aga kui kasutada panga väisamiseks maci, siis piisab kasutajatunnusest ja PINist. Go figure.

Mingil mulle arusaamatutel põhjustel olen sattunud India saatkonna meililisti ning seega jõuavad minu meilile kutsed erinevatele saatkonna pidudele ja kontserditele. Tegelikult on põhjus küll teada - ca kümmekond aastat tagasi saatsin neile emaili transiitviisa tingimuste kohta. Vastust pole siiani minuni jõudnud, muide. Paistab siiski, et GDPR on ka India saatkonda jõudnud ning mõni päev tagasi saatis saatkond oma paarisajapealisele meililistile kirja, kus palub neil, kes tahavad endiselt listi jääda, uuendada oma andmed ning kirjutada ka, mis seos neil Indiaga on. Email jõudis avalikult igasse nimetatud paarisajasse postkasti ning vastajad pole pidanud paljuks kogu listi informeerida sellest, et nad ka endiselt sooviksid hea meelega vastuvõttudel käia ning mis nende huvi Indias on. Näiteks ma tean, et nii Svetlana kui Leonid soovivad ka edaspidi pidusid väisata ning Ilona välisministeeriumist on vahepeal India saatkonnast Helsinkis kolinud Londoni saatkonda ning enam ei soovi kirju saada. Tänan siis informeerimast, ma rohkem ei saada...

Hommikul süüa tehes vaatasin, kuidas akna taga metsas paar metskitse ringi jalutasid :)

Kommentaare ei ole: