kolmapäev, 7. veebruar 2018

Go blue. Liigirohkus.


Siin on jälle und sadama hakanud. Iga paari päeva tagant tuleb mitu cm juurde. Scott nimetab seda talve võlumaaks ning ei saa aru, miks see minu meelest lihtsalt lumi keset kevadet on. Kui uus aasta algab, kuused välja visatud on, jõuluturgudel hõõgveinikraanid kinni keeratud ja mis kõige olulisem, päevad pikenema on hakanud, siis minu kalendris algab põhimõtteliselt kevad. Ma ootan, et päike paistaks, temperatuur tõuseks ja paksu lume asemel väljas roheline muru tärkaks. Ok, võib-olla ei oota ma seda kõike kohe esimesel jaanuaril, aga hiljemalt veebruari alguses küll. Seega on meil siin hetkel talv ja lumi, mitte mingi talve võlumaa.

Täna hommikul kohvi tehes nägin aknast, kuidas üks vaene rebane talle kõhuni ulatuvas lumes sumpas. Igal juhul annab oma hoovi liigirohkus mõnele loomaaiale juba vaikselt silmad ette.

Lisaks sellele, et igapäevaselt saab postkastist tuppa tuua portsu pankade, poodide ja kindlustuste nimeliselt adresseeritud kirju ning erinevaid kaupluste reklaambuklette, on siin riigis endiselt au sees ka postkaartide saatmine. Meie majapidamises hetkel siis saamine. Kaarte laekus nii jõuludeks, oktoobrikuiseks sünnipäevaks kui ka hetkel jaanuarikuise sündmuse puhul õnnitlemiseks.

Piimapudelitest ja Hello Fresh teenusest järgmine kord. Põnevust tuleb ju hoida.

Kommentaare ei ole: