Nico läks hommikul taas mägedesse. Leppisime kokku, et õhtul kohtume Larena terrassibaaris. Meie Margega läksime järgmiseks hommikuks süüa otsima. Ning lähedalasuva šveitslaste restorani menüüga tutvuma. Restoran oli ilus, kauni vaate, ahvatleva menüü ja toredate omanikega. Tagasiteel ostsime mune, saia ja järjekordse ananassi.
Seekord õnnestus ka massaaž kokku leppida. Massöör pidi kella neljaks cottage'isse tulema. Kui ma teda veerand viis otsima läksin, ajas ta retseptsioonis resorti töötajatega parajasti juttu. Massaaž oli suhteliselt keskpärane või natuke vähem ning lisaks oli vahepeal taevas pilve läinud ja tibutas. Kooskõlastasime Nicoga, et sööme Larena asemel hoopis Kalachuchis, šveitslaste restoranis õhtust. Sest kellelegi ei tundunud hea mõte pimedas ja vihmaga kolmekesi mootorrattaga öösel koju sõita. Tuledes resort oli imeline ning toit Filipiinide kohta üllatavalt hea.
Toidu osas tuleb vahemärkusena öelda, et liha mittesööval turistil on siin suhteliselt keeruline. Menüüs on küll kalu ja krevette, aga tihtipeale on need otsas. Köögiviljatoitude valik on kuidagi eriti kesine ning tihtipeale valmistatud külmutatud köögiviljadest. Samas, tõele au andes tuleb tunnistada, et ma oleksin ka lihasööjana hädas, sest ükski lihatoit pole eriti ahvatlev välja näinud.
Öösel vaatasime veel terrassil Dumaguete ja Negrose tulesid ning oma cottage'i ees ringilendavaid helendavaid putukaid. Ja tähistaevast.
Seekord õnnestus ka massaaž kokku leppida. Massöör pidi kella neljaks cottage'isse tulema. Kui ma teda veerand viis otsima läksin, ajas ta retseptsioonis resorti töötajatega parajasti juttu. Massaaž oli suhteliselt keskpärane või natuke vähem ning lisaks oli vahepeal taevas pilve läinud ja tibutas. Kooskõlastasime Nicoga, et sööme Larena asemel hoopis Kalachuchis, šveitslaste restoranis õhtust. Sest kellelegi ei tundunud hea mõte pimedas ja vihmaga kolmekesi mootorrattaga öösel koju sõita. Tuledes resort oli imeline ning toit Filipiinide kohta üllatavalt hea.
Toidu osas tuleb vahemärkusena öelda, et liha mittesööval turistil on siin suhteliselt keeruline. Menüüs on küll kalu ja krevette, aga tihtipeale on need otsas. Köögiviljatoitude valik on kuidagi eriti kesine ning tihtipeale valmistatud külmutatud köögiviljadest. Samas, tõele au andes tuleb tunnistada, et ma oleksin ka lihasööjana hädas, sest ükski lihatoit pole eriti ahvatlev välja näinud.
Öösel vaatasime veel terrassil Dumaguete ja Negrose tulesid ning oma cottage'i ees ringilendavaid helendavaid putukaid. Ja tähistaevast.
1 kommentaar:
Kadestamisväärselt lahe reis. Ja millised pildid.... Nii, tahaks kohe kohvrit pakkima minna. Või tegelt, mis sest kohvrist - tahaks kohe minna!!!
Postita kommentaar