Carol Drinkwater - Oliiviistandus
Mulle tavaliselt meeldivad oliivi-, veini-, kodu loomise ja majaehituse, aiapidamise ja viinamarjaraamatud Lõuna-Euroopast. Nad on soojad, lõbusad, natuke informatiivsed ja kerged lugeda. Oliiviistandus, mis pealkirja ja kujunduse põhjal samasse kategooriasse võinuks kuuluda, oli täielik pettumus. Suure osa raamatust võttis enda alla autori ning tema elukaaslase Micheli suhte kirjeldamine (häirivalt ennastõigustaval viisil), nende tööelu väljaspool Lõuna-Prantsusmaad (mõlemad olid väga tähtsad isikud meelelahutustööstuses) ning põhjalikud kirjeldused oliivikasvatusest. Ma arvan, et kõige rohkem mind häiriski just see pidev õnneliku suhte rõhutamine. Mitte, et nad ei tohiks õnnelikud olla, lihtsalt minu meelest on see, et sa oma elukaaslasest hoolid nii elementaarne ja iseenesestmõistetav, et seda ei peaks igal võimalikul ja ebasobival juhul alla joonima ja lugejatele meenutama.
Tõlge ja toimetamine olid nõrgad.
Mulle tavaliselt meeldivad oliivi-, veini-, kodu loomise ja majaehituse, aiapidamise ja viinamarjaraamatud Lõuna-Euroopast. Nad on soojad, lõbusad, natuke informatiivsed ja kerged lugeda. Oliiviistandus, mis pealkirja ja kujunduse põhjal samasse kategooriasse võinuks kuuluda, oli täielik pettumus. Suure osa raamatust võttis enda alla autori ning tema elukaaslase Micheli suhte kirjeldamine (häirivalt ennastõigustaval viisil), nende tööelu väljaspool Lõuna-Prantsusmaad (mõlemad olid väga tähtsad isikud meelelahutustööstuses) ning põhjalikud kirjeldused oliivikasvatusest. Ma arvan, et kõige rohkem mind häiriski just see pidev õnneliku suhte rõhutamine. Mitte, et nad ei tohiks õnnelikud olla, lihtsalt minu meelest on see, et sa oma elukaaslasest hoolid nii elementaarne ja iseenesestmõistetav, et seda ei peaks igal võimalikul ja ebasobival juhul alla joonima ja lugejatele meenutama.
Tõlge ja toimetamine olid nõrgad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar