Neljapäev, 6. mai 2010

Kite Runner

Kite Runner, režissöör Marc Forster
Khaled Hosseini - Lohejooksja

Amir ja Hassan, kes töötab koos oma isaga Amiri peres teenijatena, kasvavad sõja-eelses Kabulis koos üles, nad jagavad rõõme ja muresid ning jooksevad koos lohede järgi. Hassan on Amirile lõpuni ustav ning on valmis Amiri kaitsmiseks paljuga riskima. Kui poisid on saanud 12-aastaseks, juhtub midagi, mis muudab kogu nende ülejäänud elu. See on lugu sõprusest, reetmisest ja andeksandmisest.

Ma olen seda filmi vaadanud juba kolm korda ja vaatamata sellele, et seal on hetki, mida on väga valus vaadata, on see siiski suurepärane film. Lugesin nüüd ka raamatu läbi ja see on Khaled Hosseinil nii mõjuvalt kirjutatud, et ebamugavustunne kõhus ei kao lugemise ajal täielikult kordagi. Kui raamatu algus - Amiri lapsepõlvemeenutused olid kirja pandud lihtsal naiivsel ja lapselikul viisil, mis esialgu väga võõras tundus, siis hiljem sain aru, et just see oligi see, mis tegi raamatu usutavaks ja pani kaasa elama. Raamatust, milles on 342 lehekülge ja iga rida on oluline, ei saagi teha sama põhjalikku filmi, mis peab ära mahtuma ca kahe tunni sisse, seega pean ma ka peale raamatu lugemist filmi endiselt väga heaks. Kohad, mida filmis tuli ise tõlgendada, saavad samuti raamatus seletuse.

Kommentaare ei ole: