pühapäev, 19. aprill 2009

Vein peab veres olema

Ma ei teagi täpselt, mida ma sellelt filmilt ootasin. Head aastat? Rohkelt sooja valgust, kastemärgi viinamarjakobaraid, klaasi voolavat veini? Sain kõik selle ja lisaks suhteid, natuke road movie't, lootuse kaotamist, lojaalsust ja rohkelt positiivseid emotsioone.

Tõsielul põhinev film on 1976 aastal Pariisis toimunud veinidegustatsioonist, kus pimetestiti Prantsuse ja California veine ning prantslastest koosneva žürii meelehärmiks valisid nad võitjaks Chateau Montalena chardonnay. Chateau Montalena omanik Jim, kes oli küll kindel, et suudab teha parima chardonnay, elab siiski teadmisega, et ta on pangalt juba mitu laenu võtnud ja järjekordne ebaõnnestumine tähendaks kõigest ilmajäämist. Ta vallandab Gustavo, noore mehhiklase, kui avastab, et too teeb salaja oma veini. Ta saadab minema ka oma poja, kui kuuleb, et viimane saatis Jimi tahte vastaselt degusteerimisele nende veini. Ta ei suuda kainelt mõelda ja põhjuseid-lahendusi otsida, kui tunneb ennast läbi kukkumas. Tema õnneks ei ela ei ta poeg ega ka (endine) personal pidevas läbikukkumise hirmus ja ebakindluses :)

"Wine is sunlight, held together by water."
Galileo Galilei

Kommentaare ei ole: