Mas que solamente ciudad, Barcelona. Pintxod ja arepad.

 

Kell üks panin tööpäeva ja -nädala kinni ning tegin kiire jooksuringi. Seekord üritasin vältida iga 200 meetri järel olevat ülekäigurada ning võtsin suuna läbi El Ravali mere äärde. Orienteerumisega on mul kõik endiselt hästi  - sain ilusti mere äärde ja hiljem tagasi.

Hilise lõuna plaanisime oma lemmik pintxobaaris, selles, millest Scott on kõik need 3+ aastat unistanud. Jalutasime läbi kirsiõites linna kohale ning selgus, et varasema iseteeninduse asemel on nüüd väljas vaid näidised ning tellimus valmistatakse sulle otse köögis. Sellega oli pool elamust pandeemia nahka läinud. Aga pintxod olid endiselt head.

Õhtul kõndisime Montjuici otsa, et päikeseloojangut vaadata. Selgus, et päike loojus seekord pilvede varjus. Kõndisime mere äärde, tegime La Boquerial peatuse ja ostsime omale smuutid ning mõtlesime seejärel toidupoest läbi astuda, et hommikuks värske mahl, sai ja sink olemas oleks. Tesco oli mugavalt veel 15 minutit lahti. Astusime sisse ja nägime kassasaba, mille läbimine võtnuks ilmselt aega järgmise päeva varajaste hommikutundideni. Panime siis kandade välkudes jooksu, et vähemalt El Corte Inglesi jõuda. Saime napilt sisse samal ajal kui seal vaikselt juba tulesid kustutama hakati.

Õhtuks võtsin omale taas arepa. Nii head on lihtsalt. Ja mugavalt hotellist üle tee.

Mas que solamente ciudad, Barcelona. Arepaparadiis

 

Teisipäeva hommik algas juba oluliselt nauditavamate vaadetega. Päike tõusis ning sisehoov oli mõnusalt värviline. Naabrimees nautis oma hommikukohvi katuseterrassil.

Ootamatult läks päev kiireks ning lõuna ajal ei jõudnud kuhugi gurmeeputkasse. Vaatasin äpist, et üle tee tehakse arepasid ning tellisin omale ühe kana ja juustuga. Friteeritud. Kõige parem arepa siinpool Atlandi ookeani.

Kell viis panin tennised jalga ning läksin jooksma. Selgus, et pole just suurem asi kesklinn selle jaoks. Liiga palju tänavaületamisi ja kaugelt liiga palju inimesi tänavatel. Tegin ringi Ciutadella parki ja tagasi.

Õhtuks sõime pintxosid. See oli eelmise reisi ajal meie lemmiksöök - istusime pikkade pintxoridade ees ja valisime ja sõime. Pandeemiatingimustes on suur osa pintxosid klaasi taha pandud ning neid tuleb omale tõsta lasta. Osad on endiselt leti peal ja saab ise võtta. Saa siis sellest loogikast aru. Kiidetud resto, aga pigem keskpärased pintxod. Magustoiduks võetud šokolaadiküpsis oli imehea!

Kell 20:50 panime jooksu toidupoe suunas, et hommikuks saia ja värsket mahla osta ning lisaks viskasin kotti ka ühe pudelis gazpacho.

Mas que solamente ciudad, Barcelona. Minu suurepärane hispaania keel

Ma täiesti selgelt ei suutnud sellega leppida, et meil Itaaliasse minemata jäi ning ostsin piletid nädalaks Barcelonasse.

Olime seekord ostnud Ryanairi Priority Boardingu, et saaks lisaks ridikülile lennukisse kaasa võtta ka väikse kohvrikese. Koos käsipagasiga kaasnes meile ka esimeste hulgas lennukisse minek. Seda küll ainult paberil. Kuni väravani oli olukord paljutõotav - kaks järjekorda - üks käekotikestega tavareisijatele ja teine 20 eurot lisaks maksnud prioriteetturistidele. Peale pardakaardikontrolli maandusid mõlemad järjekorrad ühel ja samal trepil ning kui lõpuks terminali uks avati, hakkas kogu mass korraga lennukisse liikuma.

Lend möödus ühe Ryanairi lennu kohta suhteliselt elamustevaeselt. Peale paari tugevama turbulentsi väga midagi märkimisväärset ei olnud. Väljalend hilines ca tunni, seega jõudsime planeeritud poole ühe asemel alles pealt poolt kahte öösel kohale ning liikusime siis oma lennukitäiega läbi pimeda ja inimtühja lennujaama.

Hotellis saime vale toa, aga see lubati järgmine päev ära vahetada. Läksime tuppa ja keerasime magama.

Täna lõunaks oli Scott tegelenud uue toa vormistamisega ning kolisime oma teise korruse tänavavaatega pimedavõitu toast seitsmenda korruse päikesetõusupoolse ja õuevaatega oluliselt avaramasse tuppa.

Peale tööpäeva tegime esimese peatuse kohe tänavanurgal asuvas baaris ja sõime esimesed tapad. Kuna mul on raskusi hispaania toitude inglisekeelsete nimedega, siis tellisin hispaania keeles ja avaldasin oma “autentse hääldusega” ettekandjale muljet.

Kõndisime veel oma churroputka juurde, sest nad olid just nädal varem reklaaminud churro hot doge. Selgus, et viimased on siiski vaid nädalavahetuse ööde delikatess. Aga jeerum, see keedetud kondenspiimaga täidetud churro on lihtsalt nii megasuperlux. Starbucks ja kaks kruusi ja üks kohvijook hiljem jõudsime tagasi hotelli.

Aastapäeva menüü

Esimest pulma-aastapäeva tähistasime Vegases. Teist Laulasmaa SPA-s. Kolmandat Pärnus Hedon SPA-s. Neljandaks olid ostetud piletid Itaaliasse. Aga Ryanair muutis lennuajad meile ebasobivaks ja viimasel hetkel võtsime vastu otsuse siiski koju jääda. Käisime Pärises söömas.

Äramärkimist väärivad eelkõige absoluutselt suurepärane lõhe tartar (minu eelroog) ning antrekoot (Scotti pearoog).

Aastavahetuse menüü

 

Aastavahetusel sõime:

1. Sisefilee kartulikotlettidega

2. Salatid (kellele vutimunadega, kellele salaamiga)

3. Tomati-mozzarellasalat

4. Kreveti tempura ja krõbe seakõht

5. Makroonid ja vahuvein

6. Kevadrullid ja paneeritud suvikõrvits

7. Brownie vahukoorega

8. Kanavardad

9. Arepad kana ja avokaadoga

Head uut aastat!

Jõuluküpsised: valik

 

Moosiküpsised pähklitega: 27 tk

Vanaema Boydi kakaoküpsised: 39 tk

Haselnusskugeln: 41 tk

Kogu valik :)

Piparmündi brownied: 39 tk

Vegan Butterfinger: 22 tk

Apelsini-kardemoniküpsised: 31 tk

Cocadas - kookosekaramelliküpsised: 32 tk

Kolachi - Poola toorjuustu-moosiküpsised: 25 tk

Jõulumeeleolu

 

Jõuluküpsisetest

 

Brune Pinner - Norra karamelliküpsised: 41 tk

Selle aasta lemmik 1 - piparmündi-brownie: 30 tk

Vegan Butterfinger: 19 tk

Maisihelbepärjad: 8 tk

Piparkoogid: 17 tk

Cocadas - kookoseküpsised: 21 tk

Piparmündimaitselised kepid: 24 tk

Kaneelibrownied: 26 tk

Kolachi - Poola moosiküpsised: 33 tk

Ja lemmik nr 2 - kardemoni-apelsiniküpsised: 30 tk