teisipäev, 11. juuni 2019

Go Blue. Kohal.

Amsterdami lennujaamas oli kõige veidram dokumendikontroll, mida ma kunagi näinud olin. Detroidi lennu väravas hakkasid kaks töötajat oma skänneritega ringi käima ning Indiast pärit reisisellide passe kontrollima. Osad saadeti täiendavasse kontrolli. Ja see kõik võttis korraliku aja, sest täpsuse huvides olgu mainitud, et nimetatud päritoluga isikuid oli vähemalt kaks kolmandikku lennukitäit. Kui tundus, et kõik hindud on kontrollitud, küsiti suhteliselt suvaliselt ka mõne teise, kraad heledama nahavärviga reisija dokumente näha. Olgu veel öeldud, et mitte ühelgi lennul pole kunagi nii palju süüa saanud kui sellel Delta omal. See natuke korvas seda, et Amsterdami lennujaamas olid eranditult ainult saiapoed. Ja kiirtoidukad. Ja üks sushikoht.

Lend pidi Detroidis maanduma kell 15:40, mida ta ka tegi. Scottiga olime eelnevalt rääkinud, et ilmselt võtab immigratsioon nii tunni-poolteist ja tal pole mõtet enne poolt viit kodust sõitma hakata. Lennukist välja, registreerisin masinas oma visiidi ära, kõndisin passikontrolli järjekorda, olin vähem kui kümne minutiga letis ning peale paarile küsimusele vastamist saatsin kell 16:00 Scotile sõnumi, et ma nüüd tahaks hea meelega koju saada. Sain veel pagasilintide ääres pool tunnikest tööd teha kui Scott autoga ette sõitis.

Kommentaare ei ole: