teisipäev, 27. märts 2018

Kirss tomatil






Ma siin hiljuti just kirjutasin, kuidas toidukraam on USAs tihtipeale odavam kui Eestis ning talvel viitasin Prismas müüdavatele Honey Crunch õuntele, mis maksid 3.29 tk. Eile sattusin Kaubamajas nägema kirsstomateid hinnaga 12.49 kilo. Miinimumpalgaline peab töötama 4 tundi ja 12 minutit, et saaks omale kilo kobartomatit osta ning kuus minutit üle tunni aja, et lubada omale Prismast see eksklusiivne Honey Crunch õun. Ilmselgelt miinimumpalka teeniv inimene polegi antud toodete sihtgrupp, aga ma ei ütleks ka, et nimetatud hinnad keskmist palka teenivale isikule kuidagi taskukohased oleks. Ühesõnaga, oma pensioni, miinimum- või keskmise palgaga söö plastikust tomatit ning Poola õuna edasi.

Peale ca pooltteist nädalat Eestis oli eile esimene õhtu kui päike paistis ja ma pidin lausa ruloo alla laskma, et arvuti ekraani näeks :) Panin selle peale kohe tennised jalga ning kihutasin vanalinna parimatele vaateplatvormidele.

Kunagi ammu, Tabasalu aegadel, panin omale neuroloogi juurde aja. Ühe arsti juurde oli saada lausa samaks päevaks ning kuna ma nii kiirelt ennast mobiliseerida ei suutnud, siis läksin järgmisel päeval. Peale seda käiku panin aja järgmise neuroloogi juurde ning otsustasin, et enam ma nende arstide juurde ei lähe, kellel järjekorda ei ole. Muuhulgas sain tookord õiendada, et noor inimene, liikugu rohkem ning kõik on peas kinni. Kus mujal see migreen siis kinni peaks olema? Igal juhul vahest kipuvad mõned asjad ajaga meelest ära minema ning üle 10 aasta hiljem astusin taas sama reha otsa. Ma käisin mitu aastat oma sünnimärke Nõmmel kontrollimas. Enne seda hoidsin kaks kuud digiregistratuuri lahti ning värskendasin arsti vastuvõtuaegu (või siis pigem nende puudumist) mitu korda päevas. Kuni lõpuks sain siis aja. See aasta antud arst aga seal enam vastu ei võta ning on omadega tasulisse kliinikusse kolinud. Otsustasin, et lähen siis mujale ning kiire ülevaade selgitas, et kümnest Tallinna haigekassa poolt rahastatavast nahaarstist on aegu saadaval vaid ühel või kahel. Panin siis selle ühe juurde. Kui varem on mul kõik ilusti ükshaaval üle vaadatud, siis antud arst viskas siia-sinna pilgu peale, teatas, et vanu pole mõtet vaadata, need nagunii vähiks ei lähe, et jälgida tuleb hoopis, kas midagi tuleb juurde. Vaatas siis 3-4 täpsemalt ka. Ma ei hakanud küsima ka, et kui ma seal esimest korda olen, kuidas me üldse kindlaks teeme, millised need uuemad ja millised vanemad on. Ja üleüldse tuleb hoopis ise korra kuus ennast üle vaadata. Perearst soovitas mulle selle peale Mustakat, kus pidi kah detailsemalt tegutsetama, aga mitte ühelgi sealsest kuuest arstist polnud tasuta aega saadaval, küll oli aga vabalt valida tasulisi. Ma nüüd olen ikkagi natuke kahevahel, sest sellel arstil, kes oma bisnesi erakasse kolis, polnud ka tasulisi kunagi.

Kommentaare ei ole: