laupäev, 12. september 2015

Istanbuli päevikud. Lend.

Lennujaamade, sh. Tallinna lennujaama turvakontrollid on ja jäävad mulle alati müstikaks. Ma olen pidanud oma koti fotoka pärast põhjani tühjaks tegema, järgmine kord pole samas lennujaamas kellelgi ei fotoka ega Kindle'iga asja. Igavesti porises Riia lennujaamas kästi ära võtta ilma igasuguse metallelemendita jalatsid. Mul on puuviljanuga kotti ununend ja kellelegi pole see korda läinud või olen liitrine vesi näpus turvakontrollist läbi läinud. Viimati ladusin oma asjad lindile, kott vedelikega ilusti eraldi ja küsisin turvalt, et kas püksirihm on ka vaja ära võtta. Turva ütles, et ei ole ja küsis, et kas mul vedelikke on??? Läksin väravatest läbi, mis piiksuma hakkasid ja sealne turva saatis tagasi püksirihma ära võtma. Mh.

Istanbul - Tallinn lend tuli õigel ajal sisse ja tablood näitasid väljumisajaks ettenähtud kella 15:25. Visalt näitasid nad sama aega ka kell pool neli kui pardaleminekki veel alanud ei olnud. Lõpuks lasti siiski lennukisse, aga ainult selleks, et kuu
lda, et väljalend hilineb kaks tundi (lennujaama koduleht näitas ainult infot, et värav suletud). Lisaks lastele hakkasid närviliseks muutuma ka mitmed täiskasvanud idaeurooplased. Natuke tagapool nähvas üks eesti keeles türklannast stjuuardessile, et kas eestikeelset teenindust ei saagi.

Ülejäänud osa lennust oli sündmustevaene kui just mu kõrvalolevad ülbevõitu venelased välja arvata. Ja stjuuardess, kes pidevalt kippus istmeridu vahele jätma ja neile juua mitte pakkuma :)

Andsin ühtlasi Mesutile teada, et lend hilineb ja ma jõuan hiljem kohale, millele ta vastas entusiastlikult vähemalt kümne sõnumiga. Informeeris mind ilmaoludest (padukas) ja palus mitte muretseda. Ma arvasin, et ju lend sellepärast hilinebki, et vihm üle saaks minna ja mu meik laiali ei läheks. Kohalejõudes oligi ilm ilus. Teel korterisse jäid tee peale erinevad restoranid ja baklavaletid. Kujutasin ette, kuidas ma hommikul esimese asjana endale Rootsi laua jagu süüa ette tellin :)

Kommentaare ei ole: