pühapäev, 2. märts 2014

Undertattoed









Tõusime pool 9, et jõuaks hommikul enne laeva väljumist rahulikult süüa ning ka loodetavasti tühjemas linnas veel pisut ringi jalutada.

Selgus, et kõik kohad, mis meile oleksid meeldinud, olid veel suletud ning leppisime lõpuks ühe kohviku breakfast-settidega. Viskasime veel linnale, kassidele ja rannale pilgu peale ning läksime hotelli. Check-outi tehes käidi ja vaadati tuba (WC? käterätid? võimalik liiv põrandal?) üle enne kui meile võtme mittekaotamise eest deponeeritud raha tagastati.

Laevas Koh Lantale müüs üks aff meile maha 25 meetrit merest asuva bungalow. Kuna resort asus saare lõunatipus, kus olevat varasema internetiotsingu põhjal ilusaimad rannad, siis lootsime vähemalt sellest parimat. Kohalejõudes selgus, et bungalow on tolmuses ... metsas? ning ca paarisaja meetri kaugusel rannast. Ning otseloomulikult ei rääkinud keegi inglise keelt. Ettenägelikult olime ära maksnud vaid ühe öö eest, mis võimaldas meil hakata alternatiive kaaluma. Kuna rand meile iseenesest väga meeldis, siis esimese valikuna vaatasime üle ümbruskonna resortid. Ükski rannas asuv bungalow polnud vaba. Otsustasime õhtust süüa ning seejärel Klong Nin randa liikuda, mis oli meie rannaeelistus number kaks. Saime auto peale ning olime in no time kohal. Teine hotell, kust tuba küsisime, asus imeilusal rannalõigul, oli meile sobivas hinnaklassis ning erilise boonusena oli ka vaba tuba saadaval. 5 meetrit liivani, ca 15 mereni. Tegime bronni ja elu oli jälle päike ja rand.

Ostsime puuvilju ja õlut ning hakkasime tagasi liikuma. Võtsime tuk-tuki, mis aga tee peal kõige järsemast mäest koos raskete turistidega ennast üles ei vedanud. Pidime need 10 sammu ise tegema :)

Kommentaare ei ole: