pühapäev, 17. veebruar 2013

Be berry nice to me. Russalka in Singapore :)


Puhkus hakkab otsa saama. Ja üllataval kombel tunnen, et olen valmis tagasi minema. Oh, ma olen muidugi täiesti kindel, et Tallinnasse jõudes ma selles enam veendunud pole. Aga praegu küll – ma olen nelja nädala jooksul olnud neljas riigis, söönud meeletult palju maitsvaid toite, veetnud hästi aega head seltskonnas, saanud uusi sõpru ja tuttavaid.

Singapur oli esimene samm kodu poole – puhas õhk, korras tänavad, toimiv liikluskorraldus.

Hommikuks tegin pannkooke ning peale seda läksin lihtsalt välja. Veetsin ennelõuna lahe ääres lugedes ja pildistavaid turiste vaadates. Jalutasin niisama ringi. Sõin. Aurutatud juustukooki. Imeliselt õhuline ja pehme. Siidise tekstuuriga. Kui ma välja mõtlen, kuidas aurutamisprotsess toimib, teen kodus järele. Köögiviljakarrit, juustuga naani ja mangolassit. Taas kord oli kõik nii maitsev, et tõmbasin naaniga karritaldriku puhtamaks kui Fairy seda suudaks.


Mida ma peale toidu Singapurist igatsema jään, on rohkem sellised „tehnilised pisiasjad“: soodne, kiire ja toimiv ühistransport, palju hawkerseid, vähe pealetükkivaid müüjaid, kraanist voolav joogivesi (sh. ka lennujaamas) ning igati mõistlikud toiduhinnad ka lennujaamas.

Kui alkoholi ei tarbi ja tasulisi vaatamisväärsusi ei külasta, on Singapur väga odav – toit ja transport ei maksa suurt midagi. Jalutada on mõnus kui just mõni järjekordne ehitus teel pole.

Kommentaare ei ole: