teisipäev, 2. juuni 2009

Kui enam pole ...

... sind olemas. Kellegi jaoks. Kui suhe lõpeb ära ja saad aru, et tegelikult sa lihtsalt ei ole piisavalt tore inimene, kellega ka edaspidi tasuks suhelda. Selline teadmine teeb haiget, sest tegelikult ju arvasid, et mingil ajahetkel sinust ikka hooliti. Ja hoolimine ei saa päevapealt lõppeda, või saab? Mõistad, et polegi kunagi hoolitud.

Ma olen aru saanud, et armastusest vihkamiseni pole ühtegi sammu, mõlemat on väga edukalt võimalik korraga tunda. Ja aru saanud sellest, kui tugev võib vihkamine olla. Ja sellest, et ma pole midagi sarnast kunagi varem tundnud, mitte kunagi kedagi nii vihanud.

Eile lugesin kuskilt, et suhtest ülesaamiseks läheb umbes samakaua aega kui suhte enda pikkus oli. Viis kuud veel. P***sse. Aga äkki siis saan kunagi enda elu ikka tagasi :) Sest viimased kuus-seitse kuud olen kellegi teise elu elanud, oma jagu kõrvalt vaadanud ja selle vastu mitte erilist huvi tundnud.

Kommentaare ei ole: