pühapäev, 10. märts 2019

Bonjour, Mauritius. Oli seda lammast nüüd vaja.




Öösel valutas kõht. Algul arvasin, et ülesöömisest, aga hommikul selgus, et pigem oli menüüs midagi organismile mittesobivat. Sellele vaatamata sõin hommikust, šokolaadisaiu ja rosinasaiu, mune ja pannkooke.

Üldiselt oli plaanis teha mittemidagi ning seda me ka tegime. Vedelesime rannas, snorgeldasime (jep, isegi mina), veetsime aega tualettruumis (üks meist) ning käisime õhtust söömas (üks meist, mitte see, kes tualettruumis oli) ning pakkisime asjad.

Pealelõunal tuli taevast alla puhkuse ainus padukas ning isegi meile omale arusaamatutel põhjustel otsustasime teha ringi oma auulis. Käisime läbi hotelli retseptsioonist, kus olid kirjas valuutakursid ning soovisime oma ülejäänud ruupiad eurodeks vahetada. Selgus, et vaatamata sellele, et neil on ruupia ostukurss kirjas, nad oma kullahinnaga eurosid käest ei anna ning me võime ruupiad soovi korral kas baaris maha juua või neist paberlennukeid voltida. Küsisime siis imodiumi seedeprobleemide leevendamiseks. Paraku ei ole võimalik neil ravimeid välja anda. Vaatamata sellele, et seedeprobleemide tekitamise osas ei paistnud neil mingeid dilemmasid olevat. Ühtlasi saime teada, et meie külas pole ühtegi apteeki ega rahavahetuspunkti. Läksime siis välja ning ostsime ainsast avatud (tegelikult polnud seegi avatud, ekstra meie jaoks avati) poest õlle ja coca.

Nagu öeldud, üks meist käis ka õhtust söömas, teine veetis suurema osa sellest ajast sanitaarruumis hotellitoas. Selgus, et õhtusöök oli supermaitsev.

Kommentaare ei ole: