esmaspäev, 4. märts 2024

Kambodža kroonikad. Loomaaed lennujaamas











 Meie lend Kambodžasse oli 8:20 ning kuna Saigoni lennujaam on kohe külje all, eeldasin, et saame hommikul kiirelt süüa (hommikusöögisaal avati kell 6:30) ning seejärel kella seitsmeks taksoga lennujaama jõuda. Hotell laitis selle idee kohe maha, sest rahvusvahelistel lendudel tulevat siiski 3 tundi varem kohal olla. Lubasid meile toidupakid valmis panna.

Tellisime siis kell 5:45 takso ning olime 5:55 lennujaamas. Check-in saba võttis ca tunni, sest kella kuueks polnud nad seda veel avanudki. Lisaks ei huvitanud check-in tütarlast, et me sööme oma kottidest kraami oluliselt vähemaks ning võime ka riideid rohkem selga panna. Käskis koti ära anda.

Check-in tehtud, liikusime turva- ja immigratsioonisegadusse. Järjekorrad liikusid nii, nagu selle rahvamassi jaoks ruumi oli ning enamasti ei liikunud üldse. Ca 45 minutiga sai neist siiski läbi. Taksost väljaastumisest kuni väravasse jõudmiseni kulus täpselt kaks tundi. Hea oli, et hotelli kuulda võtsime :)

Sihanoukville'i lennujaam meenutas kergelt väikest angaari keset suurt tühjust. Mis on mõnevõrra üllatav, sest just Sihanoukville on viimase dekaadi jooksul jõudsalt kasvanud ja hetkel riigi suuremaid resorte.

Immigratsioon oli arusaamatu nagu ikka - andsime sõrmejälgi, näitasime oma prinditud viisa ette ning täitsime riiki sisenemise deklaratsiooni. Pärast passi tembeldamist liikusime järgmise laua juurde, kus vaadati üle nüüd juba templitega viisa (temperl: "kasutatud") ja pass. Noormees uuris, kust ma pärit olen, siis vaatas veelkorra mu passipilti ja mulle otsa ja teatas, et ma olen armas ning lubas mul pagasi järele minna.

Takso, mis pidi meid 45 minutiga lennujaamast sadamasse viima, võttis ca 20 minutit. Ostsime piletid, pudeli vett ja jäime oma valget purjekat ootama.

45 minutit hiljem maabusime Koh Rongi saarel, oma Long Seti rannas. Veel tunnike hiljem ja saime ka tuppa.

Sõime lõunat, käisime ujumas. Vesi on soojem kui vannis. Käisime ka õhtust söömas, kus meile friteeritud maisikookide pähe tavalist praetud maisi serveeriti. Aga kui see suvaline mais välja arvata, siis kõik ülejäänu oli suurepärane. Üritasime ka päikeseloojangut vaadata, aga kuna päike loojus teisele poole saart, siis ega seal suurt midagi vaadata ei olnud.

Kommentaare ei ole: