laupäev, 2. märts 2024

Good Morning, Vietnam! Seljakotituristi evolutsioon













Laupäev algas endiselt Finnairi lennukis. Piloot vajutas korralikult ning vaatamata hilinenud väljalennule jõudsime enne planeeritud aega Bangkoki. Kuna meil olid kohe piletis Saigoni edasi ostetud, kõndisime Vietnam Airlines'i transfeeralasse. Üritasime kahele tütarlapsele, kes sissepääsu valvasid, selgeks teha, et meil on järgmine lend ning me peame ilma Tai immigratsioonita oma uude väravasse pääsema. Need näppisid läbi meie passid ja minu telefoni ning saatsid meid kõrvalasuvasse infoletti, et asjatundmatud turistid seal täpsustada saaks, kuhu neil minna tuleb. Selgus, et minna tuleb sellest uksest läbi, mida tütarlapsed valvasid. Peale veelkordset kõikide dokumentide läbinäppimist lubasid nad meil siseneda. Läbisime turvakontrolli, jätsime neile oma purgi cocat ning kõndisime Saigoni lennu väravasse.

Sanitaarruumi minnes avastasin poole tee pealt Dairiy Queeni ning kujutasin ennast juba ette väravas shokolaadiblizzardit söömas. Hakkasin omale sobivat blizzardit välja valima kui daam leti tagant külma rahuga teatas, et neil pole blizzardeid. Turist võib selle asemel omale hot dogi või vahvlijäätist soetada.

Turist ei soovinud kumbagi ning läks ja ostis kõrvalletist riigi kõige kallima apelsini-külmpressikohvi.

Saigoni lennul pakuti võileiba, kuhu oli peale röstsaia kõik muu unustatud panna. Kohvivalamine jäeti turbulentsi tõttu pooleli. Küll aga ei seganud turbulents tee valamist.

Hotellis tegime esimese asjana kiire uinaku ning läksime seejärel linna peale õhtust sööma. Käisime läbi seljakotirändurite tänava, mis oli 14 aastaga tundmatuseni muutunud - eelmine kord oli piirkond täis odavaid "auke seinas" ning miniplastikmööblit, mis ulatud omadega sõiduteele ning mis igal kellaajal olid alati rahvast täis. Nüüd olid nende poekeste asemele tekkinud musta värvi nahkdiivanite ja -pukkidega täiesti tühjad baarid.  Üritasime veel süüa ülitshillist mangosalatit ning kõndisime sealt tänavatoiduturule.

Turul sõime kevadrulle ja kohalikke minipannkooke krevettidega. Ülihead olid. Palju paremad kui ma arvasin.

Kommentaare ei ole: