Me oleme jälle sattunud hotelli, kus välisjalatsites ei käida. Plätud ja sandaalid kõik välisukse ees trepi peal. Nagu ka ports ühiskasutuseks mõeldud valgeid sandaale, mida siis kallile külalisele iga kord jalga pakutakse. Täna tuli väike vietnamlanna mulle ukse peale vastu, astus valgetest sandaalidest välja ja pakkus mulle jalga. Milline teenindus! Aga praeguseks peavad nad meid tõenäoliselt tänamatuteks matsideks, sest nende pingutused meile oma valgeid sandaale jalga suruda pole vilja kandnud ning endiselt lidume oma neljanda korruse tuppa paljajalu.
Hommikul sattusime mingi viiekorruselise kaubamaja avamisele ning vaatasime, kuidas kõik seal erinevate maskottidega muudkui pilte tegid. Sealt võtsime suuna kohalikule Eiffeli tornile, kus meil tee peale jäi Cao Dai tempel. Olime omast arust küll kombekad ja jätsime plätud ukse taha ning sisenesime vasakult küljest, mis leedidele mõeldud, aga kui juba ära minemas olime ning varbaid taas jalatsitesse surusime, tuli üks tõsise olekuga meesterahvas ning palus meil oodata. Mida me igaks juhuks ei teinud, aga ta sai meid ka tänavalt siiski kätte ning surus jumalavallatutele naistele kaks Cai Dao religiooniõpetuse käsiraamatut kätte.
Vaatasime üle kohaliku Eiffeli torni (minu neljas), sõime oma kohvikus puuviljasalatit ning tegime väikse siesta.
Pealelõunaks oli ilm ilusti pilve läinud ning õues polnud enam nagu grillahjus. Võtsime suuna paarile kaardil nähtud pagoodile ning ööturule. Veel enne kui saime hakata silda ületama, tuli meie juurde üks noormees ning ütles, et ta on turismikolledži neljanda aasta tudeng ning tahaks meiega inglise keelt harjutada. Muuhulgas oli ta oma senistes keeletundides selgeks saanud lause, et "Teie silmad on sinised nagu ookean". Meiega liitusid ka kaks tütarlast, kes vist samuti soovisid inglise keelt harjutada, aga kellest üks ei lausunud sõnagi ning teine küll lausus väga palju sõnu, aga ma pole siiani päris kindel, mis keeles. Ma ühtegi ära igal juhul ei tundnud.
Jõudsime pagoodide juurde ning meil hakkas tekkima tunne, et me liigume radadel, kus tavaliselt valge turist ei liigu, sest ka teises pagoodis tuli meie juurde üks noormees oma inglise keelt harjutama. Ka temal läheb veel aega, enne kui ta Oxfordi tasemele jõuab.
Üritasime ööturul mitte mootorrataste alla jääda, sõime oma tavapärases kohvikus õhtust ning tulime hotelli. Tegime all lobbys veel mango smuutid, vaatasime, kuidas pererahva lapsed külmikust võetud coca-coladega kindlusi ehitavad ning tulime tuppa asju pakkima.
Hommikul sattusime mingi viiekorruselise kaubamaja avamisele ning vaatasime, kuidas kõik seal erinevate maskottidega muudkui pilte tegid. Sealt võtsime suuna kohalikule Eiffeli tornile, kus meil tee peale jäi Cao Dai tempel. Olime omast arust küll kombekad ja jätsime plätud ukse taha ning sisenesime vasakult küljest, mis leedidele mõeldud, aga kui juba ära minemas olime ning varbaid taas jalatsitesse surusime, tuli üks tõsise olekuga meesterahvas ning palus meil oodata. Mida me igaks juhuks ei teinud, aga ta sai meid ka tänavalt siiski kätte ning surus jumalavallatutele naistele kaks Cai Dao religiooniõpetuse käsiraamatut kätte.
Vaatasime üle kohaliku Eiffeli torni (minu neljas), sõime oma kohvikus puuviljasalatit ning tegime väikse siesta.
Pealelõunaks oli ilm ilusti pilve läinud ning õues polnud enam nagu grillahjus. Võtsime suuna paarile kaardil nähtud pagoodile ning ööturule. Veel enne kui saime hakata silda ületama, tuli meie juurde üks noormees ning ütles, et ta on turismikolledži neljanda aasta tudeng ning tahaks meiega inglise keelt harjutada. Muuhulgas oli ta oma senistes keeletundides selgeks saanud lause, et "Teie silmad on sinised nagu ookean". Meiega liitusid ka kaks tütarlast, kes vist samuti soovisid inglise keelt harjutada, aga kellest üks ei lausunud sõnagi ning teine küll lausus väga palju sõnu, aga ma pole siiani päris kindel, mis keeles. Ma ühtegi ära igal juhul ei tundnud.
Jõudsime pagoodide juurde ning meil hakkas tekkima tunne, et me liigume radadel, kus tavaliselt valge turist ei liigu, sest ka teises pagoodis tuli meie juurde üks noormees oma inglise keelt harjutama. Ka temal läheb veel aega, enne kui ta Oxfordi tasemele jõuab.
Üritasime ööturul mitte mootorrataste alla jääda, sõime oma tavapärases kohvikus õhtust ning tulime hotelli. Tegime all lobbys veel mango smuutid, vaatasime, kuidas pererahva lapsed külmikust võetud coca-coladega kindlusi ehitavad ning tulime tuppa asju pakkima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar