Kinoaasta 2010

Esmakordselt kokkuvõte ka kinoskäikudest :) 34 kinofilmi, neist kuus PÖFFi raames, üks Himaalaja filmipäevade raames, üks Tartus Ekraanis, neli Artises, kaks Forumcinemas ja ülejäänud, 20 Cinamonis/Solaris Kinos.

Parimate filmidena, mida kindlasti soovitan, jäid meelde Ettearvamatud, Eat Pray Love, Inception, When in Rome, Letters to Juliet ja Suletud saar.

Eilne öö
Lastevabrik
Mere äärde
Kaev
Ära lase mul minna
Ettearvamatud
Varastatud unistused
Easy A
Unstoppable
Due Date
Nomaadi maa - Nicolas Bouvier' jalajälgedes
Step Up 3D
Eat, pray, love
Vampiirid imevad
Maagiline Pariis
Inception
Letters to Juliet
Päikesevarjutus
Killerid
Varuplaan
The Last Song
Purunenud õhulossid
When in Rome
Pearahakütt
Kuidas taltsutada lohet
Fantastiline härra Reinuvader
Alice in Wonderland
The lovely Bones
Tüdruk, kes mängis tulega
Suletud saar
Up in the Air
Lohetätoveeringuga tüdruk
Ookeanimaailm
Sherlock Holmes

Raamatuaasta 2010

Raamatuaasta sai ilusa punkti Martin Kala raamatuga. Kui ma 2009. aasta nimekirja koostasin aasta tagasi, siis võtsin lihtsalt plaani 2010. aastal lugeda rohkem raamatuid kui aasta varem ja arvasin, et keskmiselt võiks olla üks raamat nädalas ja 52 aastas. Kokku lugesin lõpuks 70 raamatut läbi. Numbri kasvule aitas kindlasti kaasa suur kogus mõnetunnilist või paariks õhtuks jätkunud meelelahutuskirjandust.

See aasta raamatuid hindama ei hakka, jagan ära soovitan / ei soovita alusel.

Soovitan:
Alessandro Baricco - Siid
Alex Garland - The Beach*
Anu Samarüütel-Long - Minu London
Aravind Adiga - Between the Assassinations*
Aravind Adiga - Valge tiiger*
Banana Yoshimoto - Köök
Bernhard Grzimek ja Michael Grzimek - Serengeti ei tohi surra*
Brigid Keenan - Diplomaatiline pagas
ed. Doug Lansky - There's No Toilet Paper... on the Road Less Traveled: The Best of Travel Humor and Misadventure*
Erle Stanley Gardner - Hüljatud nukukese juhtum*
Erle Stanley Gardner - Ulguva koera juhtum
Ernest Hemingway - Ja päike tõuseb. Fiesta
Gerald Durrell - Catch me a colobus*
Gerald Durrell - Joobnud mets*
Gerald Durrell - Jumalate aed*
Gerald Durrell - Linnud, loomad ja sugulased*
Gerald Durrell - Loomaaed mõisas*
Gerald Durrell - Loomaaed pagasis. Parem varblane pihus...*
Gerald Durrell - Loomaaed saarel*
Gerald Durrell - Minu pere ja muud loomad*
Gerald Durrell - Piknik ja teised võrratud lood
Gerald Durrell - Sahisev maa*
Graham Greene - Vaikne ameeriklane
James Eckardt - The Year of Living stupidly: Boom, bust and Cambodia*
Jennie Dielemans - Tere tulemast paradiisi. Turismitööstuse reportaaž*
Joan Silber - The Size of the World*
John Grisham – Edasikaebus*
John Grisham - The Associate*
John Grogan - Marley ja mina
Kadri Hinrikus - Kui emad olid väikesed
Kadri Hinrikus - Miia ja Friida*
Khaled Hosseini - Lohejooksja
Kätlin Hommik-Mrabte - Minu Maroko*
Loung Ung - First They Killed My Father: A Daughter of Cambodia Remembers*
Martin Kala - Maailm, nõudmiseni
Mathura - Guatemala, maa hing
Nele Siplane - Egiptimaa II*
Nele Siplane - Egiptimaa. Eestlanna elu loori varjus
Nicholas Sparks - The Last Song
Paul Theraux - The Great Railway Bazaar*
Pin Yathay - Stay alive, my son*
Rein Sikk - Minu Ugrimugri*
Riho-Bruno ja Kertu Bramanis - Õhk riisiterade vahel. Kaheksa aastat Jaapanis*
Samrat Upadhyay - Arresting God in Kathmandu*
Sarah Macdonald - Püha lehm! Seiklus India moodi
Siima Škop
Sonia Rossi - Fucking Berliin
Susan Luitsalu - Küsimused kõikidele vastustele*
Susan Sontag – Fotograafiast*
Urmas Väljaots - Minu Pariis
William Dalrymple - Džinnide linn
Yann Martel - Pii elu

Ei soovita:
Airi Illison-Cruz - Minu Austraalia
Ave Ungro - Minu Kolumbia
Carol Drinkwater – Oliiviistandus*
Carol Drinkwater – Oliivisaak*
Helle Amin - Taaskohtumine kõrbes
John Grisham - Ford County*
Julia Buhring, Celeste Jones ja Kristina Jones - Ainult koos õega
Kaja Saksakulm Tampere - Minu Soome
Kati Lumiste - Minu Ibiza*
Lii Unt - Illusioonimeistrid
Lii Unt - Parim näitleja linnas
Marian Keyes - Anybody Out There?
Martin Calder - Suvi Cascogne'is. Teistsugust Lõuna-Prantsusmaad avastamas
Milana. Eesti modelli päevik
Olev Remsu - Kevad Hiinas
Sofia Hayat - Häbistatud
Tarvo Nõmm - Minu Island

* Olemas, laenan

Raamatukuu detsember 2010

Joan Silber - The Size of the World
Lii Unt - Parim näitleja linnas
Riho-Bruno ja Kertu Bramanis - Õhk riisiterade vahel. Kaheksa aastat Jaapanis
Lii Unt - Illusioonimeistrid
Nele Siplane - Egiptimaa II
Martin Kala - Maailm, nõudmiseni

Maailm, nõudmiseni

Martin Kala - Maailm, nõudmiseni

Ma olen täiesti vaimustuses, selle aasta vaieldamatult parimaid reisikirju. Õigemini tegemist polegi reisikirjaga vaid millegi palju rohkemaga - Martin Kala kirjutab riikidest, kultuuridest, inimestest, ajaloost, religioonist ja arhitektuurist nii uskumatult huvitavalt ja kaasahaaravalt, et alustatud raamatut on raske käest panna.

Ma tundsin ennast lugedes Jeruusalemma tänavatel jalutamas ja Istanbuli mošeede ees vaatamas päikesekiiri tornidele libisemas, Mongoolia steppides ja Pariisi katusekorterites, mulle meenusid Phu Quoci rannad ja Kambodža veeteed. Ainus paik, mille ma hetkel oma tulevaste sihtkohtade nimekirjast maha tõmbasin, on Borneo ja seda just liiga tõetruu kirjelduse tõttu sealsetest elukatest - 10 cm pikkused prussakad, rusikasuurused ämblikud...

Ma pole tükk aega ühtegi raamatut nii nautinud - suurepärane kirjastiil, erakordselt huvitav sisu ja imelised kirjeldused.

The Day I became a Woman

The Day I became a Woman, režissöör Marzieh Makhmalbaf

Natuke nukra alatooniga, aga visuaalselt väga ilus film kolmest erinevas eas Iraani naisest.

Film algab üheksaseks saava tüdrukuga. Tema sünnipäev tähendab ühtlasi ka naiseks saamist ning olulisi muudatusi tema elus - nüüdsest peab ta hakkama oma juukseid rätiga katma ning ei tohi enam naabripoisiga mere ääres mängimas käia.

Teine lugu on noorest naisest, kes osaleb jalgrattarallil. Tema mees üritab teda veenda seda katkestama ning kui naine ei nõustu, laseb mees ennast naisest lahutada. Ka naise sugulased ütlevad ennast temast lahti. Kõige viimasena sekkuvad naise vennad, kes enam ei ürita naist milleski veenda vaid kelle eesmärgiks on perekonna au ja hea nime taastamine...

Kolmas lugu on vanast naisest, kes tuleb linna ning ostab omale kõik asjad, mida ta kunagi tahtnud on. Iga sooviga on ta omale sõrme ümber lipsu sidunud. Kui kõik asjad on olemas, on üks lipsuke siiski alles ning naine üritab meenutada, mida ta veel tahta võis. Aga seda ei saa osta...

Seda filmi oli väga kummaline vaadata, üheltpoolt kurb ja nukker alatoon, mida teiselt poolt tasakaalustas imeline valgus ja filmi ning asukoha visuaalne ilu.

Egiptimaa II

Nele Siplane - Egiptimaa II

Raamatu teine osa sarnanes suuresti esimesega. Kuigi autori enda sõnade kohaselt oli esimene raamat argielust ja teine sellest, mis argielu eriliseks teeb, siis minusuguse araabia- ja islamivõhiku jaoks olid mõlemad võrdselt erilised :) Teises osas oli natuke rohkem tunda eraelu puudutust ja mõned otsesed pöördumised lugeja poole jätsid mulje, et seda on kirjutatud mõeldes sõpradele ja perele.

Aga mida rohkem ma islamist loen, seda rohkem tekib ka küsimusi ja mõtteid...

* Riietumis- ja enda katmise teema tundub mulle siiski ebaõiglasena. Naised katavad juuksed kinni, kannavad pikki ja laiu riideid, samal ajal kui mehed käivad "seksikates valgetes särkides, ülemine nööp lahti". See oli praegu küll suvaline näide, aga miks see suhtumine nii erinev on?

* Ma saan aru, et islamiusulistes maades üleskasvanud inimestel ei pruugi sellist küsimust ja situatsiooni üldse tekkida, aga kuidas on nende eurooplastega, kes alles täiskasvanuna on usku vahetanud - kui islamis ei tohi naised olla (üksinda?) meeste seltskonnas, kes pole nende abikaasa, sugulane või abikaasa sugulane, siis kas tõesti ei tunta puudust sõpradega kohtumisest?

* Kui vanalt Egiptuses lapsed/noored võivad vastassugupoolega kohtuda vaid vanemate juuresolekul? Küsimus tingitud mõni päev tagasi vaadatud Iraani filmist, kust tütarlaps sai oma üheksandal sünnipäeval naiseks ning ei tohtinud päevapealt (tegelikult tunni täpsusega) enam naabripoisiga mere ääres mängimas käia.

* Kui Nadiin tahaks teismelisena hakata teksaseid ja muid Euroopas tavalisi noorteriideid kandma, kas tal oleks see lubatud või peaks ta ennast siiski traditsiooniliste riietega katma?

* Ma saan aru rollide jaotusest, kus mees käib tööl ja teenib raha ning naine hoolitseb kodu eest. Aga kui naine tahab siiski ülikooli minna? Kuidas siis selle meeste seltskonnas olemisega seis on?

* Palava ilmaga ja rannas (sealjuures ka ujumas käies) enda täielik riietega katmine on kogu mu tolerantsi ja avatuse juures mõistetamatu. Ma ei saa öelda, et ma eriliselt naudiks rannas bikiinide väel olemist, küll aga seda, kui merevesi katmata nahka jahutab. Ma sain aru, et nagunii on meestele ja naistele eraldi ranna-alad, aga isegi nn. naiste paradiisis ei ole lubatud natukest värsket õhku nahale?

* Miks sünnipäevi ei tähistata? Minu meelest on inimese saabumine siia siiski tähistamist väärt sündmus :) Vähemalt senikaua, kuni inimesed ennast vanana ei tunne :)

Ja lõppu veel kaks mitte-islami küsimust:

* Kas pildilisas olev pruutpaar on Nele ja Mohammed?

* Ja miks need raamatud Petrone Prindi Minu-sarjas ei ilmunud? Lihtsalt huvi pärast... :)

Tegelikult oli lugemise ajal veel terve rida teemasid, mille kohta ma tahaks põhjalikumalt teada, aga kuna ma loen enamasti olukordades, kus märkmete tegemine on raskendatud või võimatu, siis märkmeid ei ole ja meeles ka kõike pole :(

Ahviarmastus

Jõhvika-iirisekook

Põhi:
200 gr võid
2 dl suhkrut
2 muna
4 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vaniljet
1 dl hakitud metsapähkleid
1 dl piima

Kate:
3,5 dl jõhvikaid
1 spl tärklist
2 spl suhkrut

Glasuur:
2 dl vahukoort
2 dl fariinisuhkrut
1 spl võid

Kaunistamiseks:
0,5 dl jõhvikaid

Vahusta või suhkruga ja lisa ükshaaval munad. Sega kuivained omavahel ning lisa koos pähklite ja piimaga taignale. Pane tainas ümmargusse vormi.

Katte jaoks sega jõhvikad tärklisega ning vala vormisoleva taigna peale. Kõige peale raputa suhkur.

Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures 30-35 minutit.

Glasuuri jaoks sega vahukoor ja fariinisuhkur ning keeda saadud segu ca 15 minutit madalal kuumusel. Võta pliidilt, sega juurde või, jahuta ja vala küpsenud koogile.

Jamie Oliveri Chilli con Carne

Vaja läheb:
1 sibul
1 küüslauguküüs
oliiviõli
1 tl tšillipulbrit
1 väiksem punane seemnetest puhastatud tšillipipar
0,5 tl jahvatatud vürtsköömneid
meresoola
purustatud musta pipart
250 g hakkliha
100 g päikesekuivatatud tomateid oliiviõlis
400 g purustatud tomatit
jupp kaneelikoort
400 g punaseid konservube

Peenesta sibul ja küüslauk köögikombainis peeneks ning prae väheses oliivõlis pehmeks. Lisa tšillipulber, tšillipipar, vürtsköömen ja veidi soola ning pipart. Lisa hakkliha ja pruunista liha pidevalt segades.
Peenesta köögikombainis päikesekuivatatud tomatid ja veidi õli (tomatipurgist). Lisa saadud tomatipasta hakklihale. Lisa tomatid, kaneelikoor ja 1 dl vett. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga.
Kuumuta keemiseni, kata pott küpsetuspaberiga ja seejärel kaanega. Alanda kuumust ja hauta 1,5 tundi (või hauta 150-kraadises ahjus sama kaua). Tunni aja pärast lisa nõrutatud konservoad.

Serveeri mõne hea saiaga.

Retsept siit.

Sametine kõrvitsasupp mee ja kitsejuustuga

Mõnusalt sametise, kergelt vürtsise ja talviselt mesise supi jaoks läheb vaja:
500 g kõrvitsa viljaliha
1 sibul
1 porgand
1 kartul
pool tšillikauna
jupp ingverit
2 küüslauguküünt
poole sidruni mahl
musta pipart
oliiviõli
klaas kanapuljongit
100 g pehmet kitsejuustu
2 spl mett
kõrvitsaseemneid
kõrvitsaseemneõli või seesamiõli

Tükelda kõrvits, sibul, porgand ja kartul. Haki tšilli, küüslauk ja ingver. Kuumuta poti põhjas õli ja lisa tükeldatud köögiviljad, hakitud tšilli, ingver ja küüslauk. Kuumuta ca 5 minutit, siis vala peale kuum puljong. Keeda köögivili pehmeks ja püreeri. Maitsesta sidrunimahla ja pipraga. Serveeri kitsejuustu, mee, kõrvitsaseemnete ja kõrvitsaseemne- või seesamiseemneõliga.

Mul kõrvitsaseemneid ei olnud, panin kõrvitsaseemnepestot :)

Retsept Puhtast rõõmust.

Jõulumaitse

Võõrad suled :) Gerli köögist seekord.

Eilne öö

Eilne öö, režissöör Massy Tadjedin

See oli üks neist filmidest, kus ma tulin kinost välja ja mõtlesin, et mida selle filmiga öelda on tahetud? Kas üldse on midagi öelda tahetud? Ja, et nii lõppeski?

Aga see, et küsimused tekkisid, on vist hea :) Et ju siis on midagi ikkagi öeldud filmiga. Näiteks, et mehed on sead ja naised alalhoidlikud lollid, kes ei oska võimalusi ära kasutada.

Film sellest, kuidas naisel tekivad kahtlused, et ta mees on huvitatud uuest seksikast (?) kolleegist. Lisaks sõidab mees järgmisel päeval komandeeringusse seltskonnaga, kuhu ka nimetatud kolleeg kuulub. Samal ajal satub naine oluorda, kus veedab õhtu ja öö endise kallimaga.

Mingil hetkel filmi jooksul tekkis mul soov teha panuseid, kumb petab ja kumb jääb truuks. Aga pean tunnistama, et ma oleksin panustatud rahast ilma jäänud, sest ma arvasin, et truuks jääb mees ja kättemaksust ning ennast petetuna tundes läheb teise mehega voodisse naine. Aga ei. Kirele ja seksikale kolleegile andis järele mees, pettes oma naist vaid hetkelise naudingu nimel. Ning naine, kes endiselt armastas ka oma kunagist kallimat, jättis võimaluse kasutamata.

Illusioonimeistrid

Lii Unt - Illusioonimeistrid

See on raamat, mille ma lugesin lõpuni puhtalt tahtejõuga, sest mulle ei meeldi alustatud raamatuid pooleli jätta. Isegi kui nad halvad on.

Kui "Parim näitleja linnas" oli autori vaimsetest otsingutest Varanasis, siis teine osa "Illusioonimeistrid" pidi andma värvika pildi India argielust, kultuurist ja inimestest. Kahtlemata suur lubadus, aga kui see on kirjas raamatu tagakaanel, siis selleks ajaks peaks ju juba selge olema, kas eesmärk suudeti täita või mitte.

See, mis raamatust välja tuli, ei olnud "värvikas pilt India inimestest", see oli pilt temasugustest turistidest, kes oma vaimsetel rännakutel Varanasi pidama olid jäänud. Raamatu esimesed kaks kolmandikku olid täidetud autori ja erinevate, temast palju nooremate meeste suhetega. Pidevate armumiste ja armukadedushoogudega. Raamatu viimane kolmandik on reisist Kathmandusse, kuhu ta läks taotlema viieaastast India viisat ning mille saamist ta käis paari nädala vältel palumas kõikvõimalikes templites erinevate jumaluste käest.

Kuigi mitte hetkekski ei olnud ta minu jaoks suutnud maalida pilti Varanasist kui kohast, mis minus natukenegi soovi tekitaks sinna minna, selgus raamatu lõpus, et autori meelest on Nepal liiga rusuv ja raske ning ta ei soovinud muud kui saada tagasi kodusesse Varanasi. Põhjus jäi mulle selgusetuks (ainus, mille suudan välja mõelda, on need mehed, kellega ta maja jagas), sest nagu ta kirjutas, selgus lõpuks ikka, et kõik Varanasi pühamehed olid ainult tema ja teiste valgete raha peal väljas. Ning kogu vaimsus vaid kapitalistlik illusioon.

Õhk riisiterade vahel

Riho-Bruno ja Kertu Bramanis - Õhk riisiterade vahel. Kaheksa aastat Jaapanis

Nagu oli reisiraamat ja nagu ei olnud ka. Ühest küljest oli perekonnakroonika, teisest palju rohkemat. Oli pilguheit käsipallimaailma. Maailma, mille vastu ma tegelikult mingit huvi ei tunne, mis aga Bramaniste poolt kirjapanduna vägagi huvitavaks osutus. Aga võistlusi ma siiski vaatama minna ei plaani :)

Kaheksa aastaga Jaapanis koguneb tohutult muljeid ja informatsiooni. Kõik need kogemused olid minu jaoks üllataval kombel kirja saanud sujuvalt ja loogiliselt. Tavaliselt kiputakse sarnastes raamatutes kirjutama kõigest ja korraga ning tulemuseks on loetamatu eklektiline kakofoonia. Aga seda raamatut, vaatamata asjaolule, et ma ei olnud Bramaniste tegemistega enne raamatu lugemist suuremat kursis, nautisin algusest lõpuni.

Jaapani riigi kohta väga palju infot ei ole, küll aga on põhjalik sissevaade traditsioonidesse, inimeste käitumisse, reeglitesse ja igapäevaellu.

Jõulud - jõulud :)

Tellitud ja kingituseks :)

Pirni-sinihallitusjuustuquiche

Kiire ja kerge quiche tööpäeva õhtusse, kui on külalisi oodata :)

Vaja läheb:
muretaigen 100 grammist võist

3 pirni
100 gr sinihallitusjuustu
peotäis metsapähkleid
2 muna
3 dl kohvikoort
soola

Suru muretaigen vormi põhja ja pane vähemalt pooleks tunniks külmkappi seisma

Koori ja viiluta pirnid, haki sinihallitusjuust ja pähklid. Sega munad, koor ja sool.

Eelküpseta põhja 200 kraadi juures 15 minutit. Seejärel laota pirniviilud ringikujuliselt põhjale, puista peale sinihallitusjuust ja pähklid ning kata kõik muna-kooreseguga. Küpseta 200 kraadi juures 25-30 minutit.

Jõhvikatäidisega kakaobeseerull

Vaja läheb:
4 munavalget
2 dl suhkrut
1 spl sidrunimahla
2 tl maisitärklist
2 spl naturaalset kakaod

2 dl jõhvikaid
1 dl suhkrut
1 karp mascarponet
1 dl vahukoort

Vahusta munavalged tugevaks vahuks, lisa kolmes jaos suhkur ja sidrunimahl. Sega tärklis ja kakao ning sõelu munavalgevahu sisse. Sega läbi ning laota nelinurkselt küpsetuspaberile. Küpseta 150 kraadise juures 30 minutit, kuni besee on pealt kuiv ja krõbe.

Keera besee koos paberiga tagurpidi uue küpsetuspaberi peale ja eemalda eelmine paber. Lase jahtuda.

Püreeri jõhvikad suhkruga, mikserda juurde mascarpone ja lõpuks sega juurde vahustatud koor. Määri segu beseele ja keera küpsetuspaberi abil ettevaatlikult rulli.

Retsepti võtsin siit.

Mandlitäidisega ploomid šokolaadis

Vaja läheb:
kuivatatud ploome
mandleid
valget šokolaadi
tumedat šokolaadi

Pane iga ploomi sisse üks mandel. Sulata potis šokolaad. Kasta ploomid šokolaadi sisse ning pane küpsetuspaberile tahenema. Tee teist värvi sulatatud šokolaadiga triibud peale.

Säilita jahedas :)

Trühvlid

30 pisikese trühvli jaoks võta:

75 gr tumedat šokolaadi
60 ml vahukoort
20 gr võid
ühe kardemoni seemned
natuke tšillipubrit
natuke brändit
mandleid, pistaatsiapähkleid, metsapähkleid
naturaalset kakaod

Sulata šokolaad, lisa uhmris purustatud kardemon ja tšilli. Lase teises potis keema vahukoor ja või. Sega sinna sulašokolaad sisse. Maitsesta segu brändiga.

Pane iga vormi põhja natuke šokolaadisegu, seejärel soovitud täidis ning vala vorm šokolaadisegu täis. Pane vorm külmkappi tahenema ning, et trühvleid kergem kätte oleks saada, pane vorm enne väljavõtmist veel mõneks ajaks sügavkülma.

Veereta trühvleid kakaopulbris või kasta sulatatud šokolaadi sisse.

Vorme saab Marks & Spencerist ja Prismast.

Jõulukollektsioon jätkub :)

Esimene omale, teine tellitud :) Ülejäänud uued asjad poes.

Jõulukollektsioon :)

Jätkub :) Varsti poes.

Laimirisotto

See on kõige maitsvam risotto, mida ma söönud olen. Laim annab sellele imeliselt värske ja kergelt hapuka maitse. Laim on küll viimastel aastatel minu köögi lahutamatu osa olnud, aga valdavalt oma tee siiski Aasia toitudesse ja jookidesse leidnud. Mul on hea meel, et teda on võimalik siduda ka Vahemere köögiga.

Vaja läheb:
iga sööja kohta 100 grammi risottoriisi
võid
sibulat
puljongit
valget veini
parmesani
rõõska koort, vahukoort või toorjuustu
iga 100 gr riisi kohta pool laimi

Haki sibul ning prae võis kergelt klaasjaks. Lisa riis ning prae ka see klaasjaks, aga ära pruunista. Lisa pool pokaali valget veini ning kuumuta mõni minut kuni alkohol aurustub. Hakka kulbitäie kaupa puljongit lisama ning lase madalal kuumusel haududa. Kui riis on poolelgi pehme, riivi sisse laimikoor ning lisa fileeritud ja hakitud laim. Keeda riis pehmeks, sega sisse maitse järgi parmesani ning mõni supilusikatäis kohvikoort, vahustatud vahukoort või toorjuustu. Serveeri värskeltriivitud laimikoorega.

Jõulukollektsioon :)

Käsitöötuba :)

Marge käis jõulukingitusi tegemas ja tellimas :)

Pesto

Ma vaatasin, et ma polegi pesto retsepti varem üles pannud.

Vaja läheb:
2 küüslauguküünt
peotäis seedriseemneid või parajasti kodus olemasolevad pähkleid
suur peotäis basiilikulehti
suur peotäis riivitud parmesani
natuke värskelt purustatud pipart
koriandrilehti
oliiviõli

Rösti seemned võ pähklid kergelt pannil ning pane seejärel kõik asjad blenderisse ja püreesta ühtlaseks. Õli kogus sõltub sellest, kui paksu või vedelat pestot tahad, aga vähemalt 1-1,5 dl peaks selle koguse kohta siiski olema.

Koriandrilehti ei pea panema, küll aga annavad need pestole, muidu üsna rammusale toidule mõnusat värskust.

Murgh makhani

Võikana
Chicken Butter masala

Kahele läheb vaja:
2 kanafileed
õli
Marinaad
200 ml maitsestamata mahejogurtit (ilma želatiinita)
jupp ingverit
2-3 küüslauguküünt
1/3 tl tšillipulbrit
1/4 tl vürtsköömnepulbrit
1/4 tl garam masalat
natuke soola
poole laimi mahl
soovi korral jahvatatud sandlipuud (värvi jaoks)
Makhani kaste
2 suurt tomatit
50 gr võid
1/4 tl paprikapulbrit
1/4 tl garam masalat
soola
20 gr kohvikoort

Marinaadi jaoks purusta ingver ja küüslauk ning sega jogurti ja kõikide teiste koostisosadega. Lõika kana tükkideks ning jäta vähemalt 1-2 tunniks seisma.
Kui kana on kpsetamiseks valmis, vala paksu põhjaga poti põhja õli ning vala potti kana koos marinaadiga. Küpseta madalal tulel aeg-ajalt segades kuni kana on pehme. Kana küpsemise ajal valmista makhani kaste.

Makhani kastme jaoks purusta tomatid ning pane need pannile. Küpseta ca 5 minutit, kuni vedelik on veidi aurustunud. Lisa või, paprikapulber, garam masala ja soola. 30 sekundi pärast vala juurde 20 grammi kohvikoort ning sega kaste läbi. Vala kaste kana juurde, sega korralikult läbi ning serveeri kohe hea kleepuva riisiga.

Brita kook

Ma olen seda kooki varem ka teinud, aga see on igati mõnus pühapäevane kook, mida võib ikka ja jälle uuesti teha :)

Vaja läheb:
4 muna
2,5 dl + 1 spl suhkrut
150 gr sulatatud ja jahutatud võid
2,5 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl vaniljesuhkrut
1,5 dl mandlilaaste
2 dl vahukoort
marju

Vahusta neli munakollast 1 dl suhkruga heledaks vahuks. Vahusta ka üks munavalge ja sega see õrnalt munakollasega kokku. Vala segu sisse sulatatud ja täiesti mahajahutatud või. Sega läbi ning lisa nisujahu koos küpsetuspulbri ja vaniljesuhkruga. Valmis tainas määri ahjuplaadile.


Besee jaoks vahusta ülejäänud kolm munavalget 1,5 dl suhkruga tugevaks vahuks ning kata saadud seguga tainas. Pane peale veel mandlilaastud ning küpseta eelsoojendatud ahjus 175 kraadi juures alumisel siinil 20 minutit.


Võta ahjust välja ja lase täiesti ära jahtuda. Jahtunud kook lõika pooleks, määri ühele poolele vahukoort ning kata see marjadega. Pane peale teine pool ning tõsta kook külmkappi.


Enne serveerimist peaks kook vähemalt paar tundi külmas olema ja marjadest ning vahukoorest mahlaseks imbuma.

Krevetisupp laimiviiludega

Aasiapärased supid on endiselt mu lemmikud - oma vürtsikuselt sobivad nad suurepäraselt meie talve, olles samas kerged ja väherasvased. Ning neid on imelihtne valmistada :)

Kahele sööjale läheb vaja:
0,5 l puljongit
soola
suhkrut
2 õhukest laimiviilu
50 gr tooreid krevette
natuke valget pipart
1 tl koriandrilehti
laimilehti
1 väike tšillikaun

Lase puljong keema, lisa sool, suhkur, laimiviilud ja -lehed ning viilutatud tšillikaun. Lisa krevetid ning kui krevetid on valmis, serveeri supp, puistates sellele pipart ja koriandrilehti.

Originaalretseptis oli ette nähtud pool peotäit soola ning pool peotäit suhkrut, aga mina panin mõlemat kordades vähem. Eriti tuleks soolaga ettevaatlik olla.

Retsept Aare Lode Tai köögist.

Ma armastasin sakslast

Ma armastasin sakslast, lavastaja Elmo Nüganen

Tammsaare ja Nüganeni koostöö kohta on väga raske midagi öelda, sest see on lihtsalt nii hea :)

Mulle meeldis see lähenemine, kus lugu jutustati läbi mõlema peategelase - etendus oli Oskari lugu, mida saatis Erika vahetult enne surma kirjutatud kiri.

Kuidagi on just Tammsaare etendused need, kus toimuv tõmbab paralleele minu elu ja minu endaga ja isegi tükk aega hiljem taban ennast ühele või teisele situatsioonile mõtlemast...

The Mistress of Spices

The Mistress of Spices, režissöör Paul Mayeda Berges

India muinasjutt vürtside emandaks kasvatatud tüdrukust, kes vastavalt reeglitele peab oma elu pühendama vürtsidele ja nende abil teiste inimeste aitamisele. Vähe sellest, et ta ei tohi vürtside võimet kunagi omaenda huvides kasutada, ei tohi ta neist ka eemalduda ega ühtegi teist inimest puudutada. Aga nagu muinasjuttudes ikka, tuleb ka siin mängu ilus noormees ning tütarlaps avastab ennast kahe tule vahelt :) Muinasjutulikult lihtne ja õnnelik lõpp on filmil ka.

Aga mitte filmi "sisu" ei olnud minu jaoks oluline. Vaid kõik need vürtsid ja jutt nendest. Neid oli nii palju, et vaadates võis täiesti tunda vürtspoe lõhna :P

My Family and other Animals

My Family and other Animals, režissöör Sheree Folkson

Durrelli raamatute lugemise ajal läksin otsima tema salvestatud klippe loomadest, aga leidsin hoopis, et raamatute põhjal on erinevaid filme tehtud.

Ükski film ei suuda kunagi edasi anda Durrelli raamatute mahlakat teksti ja koomilisi situatsioone, aga film oli sellegipoolest meeldiv ajaviide :)

Parim näitleja linnas

Lii Unt - Parim näitleja linnas

Lii Undi esimene Varanasi raamat. Erinevalt teisest osast on siin suurem rõhk vaimsusel, meditatsioonil, iseenda otsingutel. Minu jaoks oli kõike muud natuke liiga vähe, ma ootasin rohkem inimestest, igapäevaelust.

Mind häirib endiselt sõna "pateetiline" kummaline kasutus - Rikša kõikus sõites pateetiliselt (=ülipidulikult).

The Size of the World

Joan Silber - The Size of the World

Kuue erineva inimese ja erineva ajastu ning taustaga inimese mina-jutustus, kus tegevus toimub Aasias (Vietnam, Tai), Euroopas (Itaalia) ja Ameerikas (Mehhiko, Ühendriigid). Need on lood inimestest, kes on jätnud kodumaa ning kolinud võõrsile. Kuigi kõiki lugusid saab lugeda ka iseseisvatena, on nad lõpuks kõik ka omavahel rohkem või vähem läbi põimunud.

Mulle meeldis, kuidas iga uus lugu algas nagu uus raamat ning inimeste saatus mind lugedes endasse haaras. Eelmised lood hakkasid iga järgmisega järjest rohkem meelest minema ning mõne seosega tuli täiesti üllatuslikult meelde tegelane raamatu esimestelt lehekülgedelt. Raamatu tegi eriliseks ka mitmete sündmuste kirjeldamine läbi erinevate inimeste silmade.

Lastevabrik

The Tiger Factory, režissöör Woo Ming Jin

Pöffi lõpetuseks sattus sama temaatikaga film, millega mu selleaastane Pöff ka algas. Mõlemas olid peategelasteks vaestest piirkondadest pärit noored tüdrukud, ühed Brasiiliast, teises Malaisiast.

Aga filmide suur vahe seisnes tegelaste meeleolus ja suhtumises. Nad püüdlesid kõik parema elu ja rohkema raha poole ja kõikidel oli see tee väga raske ning seotud enda müümisega. Kui Brasiilia filmis "Varastatud unistused" suutsid tegelased siiski elurõõmu säilitada, siis "Lastevabriku" peategelane, 19-aastane Ping oli kahel kohal töötades ning tädi lastevabriku heaks rase olles üsna ära kustunud. Ta unistas töökohast Jaapani autovaruosade firmas ning kogus salaja raha sinnapõgenemiseks.

Mere äärde

Alamar, režissöör Pedro González-Rubio

Kohati tekkis dokumentaalfilmi "Väikekalur Kariibi merel" tunne :) Ja dokumentaalilaadse filmina oleks ta täiesti hea olnud, palju merd, palju kalu ja mereande, korallrahu, paat ja maja merel. Aga mingil arusaamatul põhjusel oli üritatud ka mingit lisastory't sisse tuua Mehhikos kasvanud poisikesest, kes on õige pea emaga Itaaliasse kolimas ning veedab veel aega isaga enne äraminekut.

Loomaaed lahti

Ma jätan tõenäoliselt nüüd väga ajast maha jäänud ja vanamoodsa mulje, aga ma pean ära ütlema, et need Tallinna tänavad vallutanud karvased, kõrvade ja sabaga mütsid on väga koledad. Ma ei armastanud oma karvast, lõua alt seotavat mütsi (mille küljes ei rippunud vähemalt roosad kõrvad ega tutiga saba) juba väiksena, aga eeskujuliku nõukogude lapsena sain aru, et kanda tuleb seda, mida saada on ja mis külma talve üle elada aitab.

Kui ma seda kõrvadega mütsi esimest korda nägin, oli see ühe algklassilapse peas. Ja ma tabasin ennast mõttelt, et vaene laps, kuidas ta on lasnud vanematel sellise mütsi omale peale suruda (tavaliselt võib kõrvadega mütse näha aastaste tittede peas). Ei mingit vaest last, praeguseks on selge, et selliseid kunstkarusnahkseid jubedusi kannavad kõikide vanusegruppide naissoost esindajad.

Jõulukollektsioon :)

Kolmas osa jõulukollektsioonist :)

Jõulukollektsioon :)

Jõulukollektsioon vol. 2 :)

Kaev

Vihir, režissöör Umesh Vinayak Kulkarni

Selleaastase Pöffi kõige suurem pettumus minu jaoks. Kohutavalt pikad kaks tundi. Kui filmi esimene pool oli veel indialik, temperamentne, värviline, siis teine pool ainult venis.

Lugu lapsepõlve muretusest ja muredest ning täiskasvanuks saamisest. Tädipojad ja ühtlasi parimad sõbrad Sameer ja Nachiket veedavad suve koos teiste sugulastega vanavanemate juures ning elavad pulmaettevalmistustes. Kui aga neist vanem, Nachiket kaevu, kus nad pidevalt koos teiste lastega ujumas käisid, upub (või ennast uputab), siis tunneb Sameer, et on jäänud täiesti üksinda ning keegi ei mõista ta probleeme. Aegamööda asub ta otsingutele, et leppida Nachiketi surmaga ning leida ka oma elu mõte ja eesmärk.

Jõulukollektsioon :)

Esimene osa jõulukollektsioonist :)

Ära lase mul minna

Never let me go, režissöör Mark Romanek

Film kloonitud noortest, keda on loomisest saadik kasvatatud eesmärgi ja teadmisega, et peale täiskasvanuks saamist ja enne keskikka jõudmist saavad neist elundidoonorid ning üldiselt "elavad nad üle" keskmiselt 2-3 annetust, mille järel nad surevad.

Nad tunduvad sellega leppinud olevat, mõneti isegi seda ootavat, sest nii aitavad nad päästa pärisinimeste elusid. Nad teavad, et nad peavad varsti surema ja kuigi nad seda isegi ei vaidlusta, üritavad nad siiski seda võimalusel edasi lükata, et oma armastatuga veel natuke koos saaks olla.

Ma ei ole raamatut küll lugenud, aga film tundus mulle natuke pealiskaudne ja ülelibisev olevat.

Ettearvamatud

Mine vaganti, režissöör Ferzan Ozpetek

Pere noorem poeg Tommasso tuleb Roomast kodulinna külla ning tahab perele teatavaks teha muuhulgas uudise, et ta on gei. Kuna ta aga oma plaanist räägib kõigepealt vanemale vennale, astub see vahele ning teeb õhtusöögilauas hoopis omapoolse teadaande.

Kõigest sellest sünnib palju segadust, Tommasso satub olukorda, mida ta on üritanud eluaeg vältida ning lisaks tulevad etteteatamata talle külla tema geisõbrad Roomast.

Täpselt selline film, mida ma ootasin. Rohkelt temperamentseid väljaütlemisi, komöödiat, segadusi :) Sekka ilusaid Itaalia väikelinnavaateid.

Varastatud unistused

Sonhos Roubados, režissöör Sanrda Werneck

Film kolmest brasiilia tüdrukust, kes elavad Rio de Janeiro vaeses piirkonnas. Neil kellelgi ei ole elus kerge olnud, kuid kõikidel on omad unistused. Paraku on nad sunnitud omal elu sees hoidmiseks prostituutidena raha teenima. Sellele vaatamata ei loobu nad oma suurematest või väiksematest unistustest.

Ja lõpetuseks katkend pealtkuuldud vestlusest (kaks ca 20-25-aastast noormeest): "Kule, inka supakad ikka on? Muidu vist mingi hispaania- või mehhikokeelne see." :)

Raamatukuu november 2010

Gerald Durrell - Catch me a colobus
Gerald Durrell - Loomaaed pagasis. Parem varblane pihus...
Gerald Durrell - Linnud, loomad ja sugulased
Gerald Durrell - Jumalate aed
Kati Lumiste - Minu Ibiza
Gerald Durrell - Loomaaed mõisas
Gerald Durrell - Loomaaed saarel