Kinoaasta 2010

Esmakordselt kokkuvõte ka kinoskäikudest :) 34 kinofilmi, neist kuus PÖFFi raames, üks Himaalaja filmipäevade raames, üks Tartus Ekraanis, neli Artises, kaks Forumcinemas ja ülejäänud, 20 Cinamonis/Solaris Kinos.

Parimate filmidena, mida kindlasti soovitan, jäid meelde Ettearvamatud, Eat Pray Love, Inception, When in Rome, Letters to Juliet ja Suletud saar.

Eilne öö
Lastevabrik
Mere äärde
Kaev
Ära lase mul minna
Ettearvamatud
Varastatud unistused
Easy A
Unstoppable
Due Date
Nomaadi maa - Nicolas Bouvier' jalajälgedes
Step Up 3D
Eat, pray, love
Vampiirid imevad
Maagiline Pariis
Inception
Letters to Juliet
Päikesevarjutus
Killerid
Varuplaan
The Last Song
Purunenud õhulossid
When in Rome
Pearahakütt
Kuidas taltsutada lohet
Fantastiline härra Reinuvader
Alice in Wonderland
The lovely Bones
Tüdruk, kes mängis tulega
Suletud saar
Up in the Air
Lohetätoveeringuga tüdruk
Ookeanimaailm
Sherlock Holmes

Raamatuaasta 2010

Raamatuaasta sai ilusa punkti Martin Kala raamatuga. Kui ma 2009. aasta nimekirja koostasin aasta tagasi, siis võtsin lihtsalt plaani 2010. aastal lugeda rohkem raamatuid kui aasta varem ja arvasin, et keskmiselt võiks olla üks raamat nädalas ja 52 aastas. Kokku lugesin lõpuks 70 raamatut läbi. Numbri kasvule aitas kindlasti kaasa suur kogus mõnetunnilist või paariks õhtuks jätkunud meelelahutuskirjandust.

See aasta raamatuid hindama ei hakka, jagan ära soovitan / ei soovita alusel.

Soovitan:
Alessandro Baricco - Siid
Alex Garland - The Beach*
Anu Samarüütel-Long - Minu London
Aravind Adiga - Between the Assassinations*
Aravind Adiga - Valge tiiger*
Banana Yoshimoto - Köök
Bernhard Grzimek ja Michael Grzimek - Serengeti ei tohi surra*
Brigid Keenan - Diplomaatiline pagas
ed. Doug Lansky - There's No Toilet Paper... on the Road Less Traveled: The Best of Travel Humor and Misadventure*
Erle Stanley Gardner - Hüljatud nukukese juhtum*
Erle Stanley Gardner - Ulguva koera juhtum
Ernest Hemingway - Ja päike tõuseb. Fiesta
Gerald Durrell - Catch me a colobus*
Gerald Durrell - Joobnud mets*
Gerald Durrell - Jumalate aed*
Gerald Durrell - Linnud, loomad ja sugulased*
Gerald Durrell - Loomaaed mõisas*
Gerald Durrell - Loomaaed pagasis. Parem varblane pihus...*
Gerald Durrell - Loomaaed saarel*
Gerald Durrell - Minu pere ja muud loomad*
Gerald Durrell - Piknik ja teised võrratud lood
Gerald Durrell - Sahisev maa*
Graham Greene - Vaikne ameeriklane
James Eckardt - The Year of Living stupidly: Boom, bust and Cambodia*
Jennie Dielemans - Tere tulemast paradiisi. Turismitööstuse reportaaž*
Joan Silber - The Size of the World*
John Grisham – Edasikaebus*
John Grisham - The Associate*
John Grogan - Marley ja mina
Kadri Hinrikus - Kui emad olid väikesed
Kadri Hinrikus - Miia ja Friida*
Khaled Hosseini - Lohejooksja
Kätlin Hommik-Mrabte - Minu Maroko*
Loung Ung - First They Killed My Father: A Daughter of Cambodia Remembers*
Martin Kala - Maailm, nõudmiseni
Mathura - Guatemala, maa hing
Nele Siplane - Egiptimaa II*
Nele Siplane - Egiptimaa. Eestlanna elu loori varjus
Nicholas Sparks - The Last Song
Paul Theraux - The Great Railway Bazaar*
Pin Yathay - Stay alive, my son*
Rein Sikk - Minu Ugrimugri*
Riho-Bruno ja Kertu Bramanis - Õhk riisiterade vahel. Kaheksa aastat Jaapanis*
Samrat Upadhyay - Arresting God in Kathmandu*
Sarah Macdonald - Püha lehm! Seiklus India moodi
Siima Škop
Sonia Rossi - Fucking Berliin
Susan Luitsalu - Küsimused kõikidele vastustele*
Susan Sontag – Fotograafiast*
Urmas Väljaots - Minu Pariis
William Dalrymple - Džinnide linn
Yann Martel - Pii elu

Ei soovita:
Airi Illison-Cruz - Minu Austraalia
Ave Ungro - Minu Kolumbia
Carol Drinkwater – Oliiviistandus*
Carol Drinkwater – Oliivisaak*
Helle Amin - Taaskohtumine kõrbes
John Grisham - Ford County*
Julia Buhring, Celeste Jones ja Kristina Jones - Ainult koos õega
Kaja Saksakulm Tampere - Minu Soome
Kati Lumiste - Minu Ibiza*
Lii Unt - Illusioonimeistrid
Lii Unt - Parim näitleja linnas
Marian Keyes - Anybody Out There?
Martin Calder - Suvi Cascogne'is. Teistsugust Lõuna-Prantsusmaad avastamas
Milana. Eesti modelli päevik
Olev Remsu - Kevad Hiinas
Sofia Hayat - Häbistatud
Tarvo Nõmm - Minu Island

* Olemas, laenan

Raamatukuu detsember 2010

Joan Silber - The Size of the World
Lii Unt - Parim näitleja linnas
Riho-Bruno ja Kertu Bramanis - Õhk riisiterade vahel. Kaheksa aastat Jaapanis
Lii Unt - Illusioonimeistrid
Nele Siplane - Egiptimaa II
Martin Kala - Maailm, nõudmiseni

Maailm, nõudmiseni

Martin Kala - Maailm, nõudmiseni

Ma olen täiesti vaimustuses, selle aasta vaieldamatult parimaid reisikirju. Õigemini tegemist polegi reisikirjaga vaid millegi palju rohkemaga - Martin Kala kirjutab riikidest, kultuuridest, inimestest, ajaloost, religioonist ja arhitektuurist nii uskumatult huvitavalt ja kaasahaaravalt, et alustatud raamatut on raske käest panna.

Ma tundsin ennast lugedes Jeruusalemma tänavatel jalutamas ja Istanbuli mošeede ees vaatamas päikesekiiri tornidele libisemas, Mongoolia steppides ja Pariisi katusekorterites, mulle meenusid Phu Quoci rannad ja Kambodža veeteed. Ainus paik, mille ma hetkel oma tulevaste sihtkohtade nimekirjast maha tõmbasin, on Borneo ja seda just liiga tõetruu kirjelduse tõttu sealsetest elukatest - 10 cm pikkused prussakad, rusikasuurused ämblikud...

Ma pole tükk aega ühtegi raamatut nii nautinud - suurepärane kirjastiil, erakordselt huvitav sisu ja imelised kirjeldused.

The Day I became a Woman

The Day I became a Woman, režissöör Marzieh Makhmalbaf

Natuke nukra alatooniga, aga visuaalselt väga ilus film kolmest erinevas eas Iraani naisest.

Film algab üheksaseks saava tüdrukuga. Tema sünnipäev tähendab ühtlasi ka naiseks saamist ning olulisi muudatusi tema elus - nüüdsest peab ta hakkama oma juukseid rätiga katma ning ei tohi enam naabripoisiga mere ääres mängimas käia.

Teine lugu on noorest naisest, kes osaleb jalgrattarallil. Tema mees üritab teda veenda seda katkestama ning kui naine ei nõustu, laseb mees ennast naisest lahutada. Ka naise sugulased ütlevad ennast temast lahti. Kõige viimasena sekkuvad naise vennad, kes enam ei ürita naist milleski veenda vaid kelle eesmärgiks on perekonna au ja hea nime taastamine...

Kolmas lugu on vanast naisest, kes tuleb linna ning ostab omale kõik asjad, mida ta kunagi tahtnud on. Iga sooviga on ta omale sõrme ümber lipsu sidunud. Kui kõik asjad on olemas, on üks lipsuke siiski alles ning naine üritab meenutada, mida ta veel tahta võis. Aga seda ei saa osta...

Seda filmi oli väga kummaline vaadata, üheltpoolt kurb ja nukker alatoon, mida teiselt poolt tasakaalustas imeline valgus ja filmi ning asukoha visuaalne ilu.

Egiptimaa II

Nele Siplane - Egiptimaa II

Raamatu teine osa sarnanes suuresti esimesega. Kuigi autori enda sõnade kohaselt oli esimene raamat argielust ja teine sellest, mis argielu eriliseks teeb, siis minusuguse araabia- ja islamivõhiku jaoks olid mõlemad võrdselt erilised :) Teises osas oli natuke rohkem tunda eraelu puudutust ja mõned otsesed pöördumised lugeja poole jätsid mulje, et seda on kirjutatud mõeldes sõpradele ja perele.

Aga mida rohkem ma islamist loen, seda rohkem tekib ka küsimusi ja mõtteid...

* Riietumis- ja enda katmise teema tundub mulle siiski ebaõiglasena. Naised katavad juuksed kinni, kannavad pikki ja laiu riideid, samal ajal kui mehed käivad "seksikates valgetes särkides, ülemine nööp lahti". See oli praegu küll suvaline näide, aga miks see suhtumine nii erinev on?

* Ma saan aru, et islamiusulistes maades üleskasvanud inimestel ei pruugi sellist küsimust ja situatsiooni üldse tekkida, aga kuidas on nende eurooplastega, kes alles täiskasvanuna on usku vahetanud - kui islamis ei tohi naised olla (üksinda?) meeste seltskonnas, kes pole nende abikaasa, sugulane või abikaasa sugulane, siis kas tõesti ei tunta puudust sõpradega kohtumisest?

* Kui vanalt Egiptuses lapsed/noored võivad vastassugupoolega kohtuda vaid vanemate juuresolekul? Küsimus tingitud mõni päev tagasi vaadatud Iraani filmist, kust tütarlaps sai oma üheksandal sünnipäeval naiseks ning ei tohtinud päevapealt (tegelikult tunni täpsusega) enam naabripoisiga mere ääres mängimas käia.

* Kui Nadiin tahaks teismelisena hakata teksaseid ja muid Euroopas tavalisi noorteriideid kandma, kas tal oleks see lubatud või peaks ta ennast siiski traditsiooniliste riietega katma?

* Ma saan aru rollide jaotusest, kus mees käib tööl ja teenib raha ning naine hoolitseb kodu eest. Aga kui naine tahab siiski ülikooli minna? Kuidas siis selle meeste seltskonnas olemisega seis on?

* Palava ilmaga ja rannas (sealjuures ka ujumas käies) enda täielik riietega katmine on kogu mu tolerantsi ja avatuse juures mõistetamatu. Ma ei saa öelda, et ma eriliselt naudiks rannas bikiinide väel olemist, küll aga seda, kui merevesi katmata nahka jahutab. Ma sain aru, et nagunii on meestele ja naistele eraldi ranna-alad, aga isegi nn. naiste paradiisis ei ole lubatud natukest värsket õhku nahale?

* Miks sünnipäevi ei tähistata? Minu meelest on inimese saabumine siia siiski tähistamist väärt sündmus :) Vähemalt senikaua, kuni inimesed ennast vanana ei tunne :)

Ja lõppu veel kaks mitte-islami küsimust:

* Kas pildilisas olev pruutpaar on Nele ja Mohammed?

* Ja miks need raamatud Petrone Prindi Minu-sarjas ei ilmunud? Lihtsalt huvi pärast... :)

Tegelikult oli lugemise ajal veel terve rida teemasid, mille kohta ma tahaks põhjalikumalt teada, aga kuna ma loen enamasti olukordades, kus märkmete tegemine on raskendatud või võimatu, siis märkmeid ei ole ja meeles ka kõike pole :(

Ahviarmastus

Jõhvika-iirisekook

Põhi:
200 gr võid
2 dl suhkrut
2 muna
4 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vaniljet
1 dl hakitud metsapähkleid
1 dl piima

Kate:
3,5 dl jõhvikaid
1 spl tärklist
2 spl suhkrut

Glasuur:
2 dl vahukoort
2 dl fariinisuhkrut
1 spl võid

Kaunistamiseks:
0,5 dl jõhvikaid

Vahusta või suhkruga ja lisa ükshaaval munad. Sega kuivained omavahel ning lisa koos pähklite ja piimaga taignale. Pane tainas ümmargusse vormi.

Katte jaoks sega jõhvikad tärklisega ning vala vormisoleva taigna peale. Kõige peale raputa suhkur.

Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures 30-35 minutit.

Glasuuri jaoks sega vahukoor ja fariinisuhkur ning keeda saadud segu ca 15 minutit madalal kuumusel. Võta pliidilt, sega juurde või, jahuta ja vala küpsenud koogile.

Jamie Oliveri Chilli con Carne

Vaja läheb:
1 sibul
1 küüslauguküüs
oliiviõli
1 tl tšillipulbrit
1 väiksem punane seemnetest puhastatud tšillipipar
0,5 tl jahvatatud vürtsköömneid
meresoola
purustatud musta pipart
250 g hakkliha
100 g päikesekuivatatud tomateid oliiviõlis
400 g purustatud tomatit
jupp kaneelikoort
400 g punaseid konservube

Peenesta sibul ja küüslauk köögikombainis peeneks ning prae väheses oliivõlis pehmeks. Lisa tšillipulber, tšillipipar, vürtsköömen ja veidi soola ning pipart. Lisa hakkliha ja pruunista liha pidevalt segades.
Peenesta köögikombainis päikesekuivatatud tomatid ja veidi õli (tomatipurgist). Lisa saadud tomatipasta hakklihale. Lisa tomatid, kaneelikoor ja 1 dl vett. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga.
Kuumuta keemiseni, kata pott küpsetuspaberiga ja seejärel kaanega. Alanda kuumust ja hauta 1,5 tundi (või hauta 150-kraadises ahjus sama kaua). Tunni aja pärast lisa nõrutatud konservoad.

Serveeri mõne hea saiaga.

Retsept siit.

Sametine kõrvitsasupp mee ja kitsejuustuga

Mõnusalt sametise, kergelt vürtsise ja talviselt mesise supi jaoks läheb vaja:
500 g kõrvitsa viljaliha
1 sibul
1 porgand
1 kartul
pool tšillikauna
jupp ingverit
2 küüslauguküünt
poole sidruni mahl
musta pipart
oliiviõli
klaas kanapuljongit
100 g pehmet kitsejuustu
2 spl mett
kõrvitsaseemneid
kõrvitsaseemneõli või seesamiõli

Tükelda kõrvits, sibul, porgand ja kartul. Haki tšilli, küüslauk ja ingver. Kuumuta poti põhjas õli ja lisa tükeldatud köögiviljad, hakitud tšilli, ingver ja küüslauk. Kuumuta ca 5 minutit, siis vala peale kuum puljong. Keeda köögivili pehmeks ja püreeri. Maitsesta sidrunimahla ja pipraga. Serveeri kitsejuustu, mee, kõrvitsaseemnete ja kõrvitsaseemne- või seesamiseemneõliga.

Mul kõrvitsaseemneid ei olnud, panin kõrvitsaseemnepestot :)

Retsept Puhtast rõõmust.

Jõulumaitse

Võõrad suled :) Gerli köögist seekord.

Eilne öö

Eilne öö, režissöör Massy Tadjedin

See oli üks neist filmidest, kus ma tulin kinost välja ja mõtlesin, et mida selle filmiga öelda on tahetud? Kas üldse on midagi öelda tahetud? Ja, et nii lõppeski?

Aga see, et küsimused tekkisid, on vist hea :) Et ju siis on midagi ikkagi öeldud filmiga. Näiteks, et mehed on sead ja naised alalhoidlikud lollid, kes ei oska võimalusi ära kasutada.

Film sellest, kuidas naisel tekivad kahtlused, et ta mees on huvitatud uuest seksikast (?) kolleegist. Lisaks sõidab mees järgmisel päeval komandeeringusse seltskonnaga, kuhu ka nimetatud kolleeg kuulub. Samal ajal satub naine oluorda, kus veedab õhtu ja öö endise kallimaga.

Mingil hetkel filmi jooksul tekkis mul soov teha panuseid, kumb petab ja kumb jääb truuks. Aga pean tunnistama, et ma oleksin panustatud rahast ilma jäänud, sest ma arvasin, et truuks jääb mees ja kättemaksust ning ennast petetuna tundes läheb teise mehega voodisse naine. Aga ei. Kirele ja seksikale kolleegile andis järele mees, pettes oma naist vaid hetkelise naudingu nimel. Ning naine, kes endiselt armastas ka oma kunagist kallimat, jättis võimaluse kasutamata.

Illusioonimeistrid

Lii Unt - Illusioonimeistrid

See on raamat, mille ma lugesin lõpuni puhtalt tahtejõuga, sest mulle ei meeldi alustatud raamatuid pooleli jätta. Isegi kui nad halvad on.

Kui "Parim näitleja linnas" oli autori vaimsetest otsingutest Varanasis, siis teine osa "Illusioonimeistrid" pidi andma värvika pildi India argielust, kultuurist ja inimestest. Kahtlemata suur lubadus, aga kui see on kirjas raamatu tagakaanel, siis selleks ajaks peaks ju juba selge olema, kas eesmärk suudeti täita või mitte.

See, mis raamatust välja tuli, ei olnud "värvikas pilt India inimestest", see oli pilt temasugustest turistidest, kes oma vaimsetel rännakutel Varanasi pidama olid jäänud. Raamatu esimesed kaks kolmandikku olid täidetud autori ja erinevate, temast palju nooremate meeste suhetega. Pidevate armumiste ja armukadedushoogudega. Raamatu viimane kolmandik on reisist Kathmandusse, kuhu ta läks taotlema viieaastast India viisat ning mille saamist ta käis paari nädala vältel palumas kõikvõimalikes templites erinevate jumaluste käest.

Kuigi mitte hetkekski ei olnud ta minu jaoks suutnud maalida pilti Varanasist kui kohast, mis minus natukenegi soovi tekitaks sinna minna, selgus raamatu lõpus, et autori meelest on Nepal liiga rusuv ja raske ning ta ei soovinud muud kui saada tagasi kodusesse Varanasi. Põhjus jäi mulle selgusetuks (ainus, mille suudan välja mõelda, on need mehed, kellega ta maja jagas), sest nagu ta kirjutas, selgus lõpuks ikka, et kõik Varanasi pühamehed olid ainult tema ja teiste valgete raha peal väljas. Ning kogu vaimsus vaid kapitalistlik illusioon.

Õhk riisiterade vahel

Riho-Bruno ja Kertu Bramanis - Õhk riisiterade vahel. Kaheksa aastat Jaapanis

Nagu oli reisiraamat ja nagu ei olnud ka. Ühest küljest oli perekonnakroonika, teisest palju rohkemat. Oli pilguheit käsipallimaailma. Maailma, mille vastu ma tegelikult mingit huvi ei tunne, mis aga Bramaniste poolt kirjapanduna vägagi huvitavaks osutus. Aga võistlusi ma siiski vaatama minna ei plaani :)

Kaheksa aastaga Jaapanis koguneb tohutult muljeid ja informatsiooni. Kõik need kogemused olid minu jaoks üllataval kombel kirja saanud sujuvalt ja loogiliselt. Tavaliselt kiputakse sarnastes raamatutes kirjutama kõigest ja korraga ning tulemuseks on loetamatu eklektiline kakofoonia. Aga seda raamatut, vaatamata asjaolule, et ma ei olnud Bramaniste tegemistega enne raamatu lugemist suuremat kursis, nautisin algusest lõpuni.

Jaapani riigi kohta väga palju infot ei ole, küll aga on põhjalik sissevaade traditsioonidesse, inimeste käitumisse, reeglitesse ja igapäevaellu.

Jõulud - jõulud :)

Tellitud ja kingituseks :)

Pirni-sinihallitusjuustuquiche

Kiire ja kerge quiche tööpäeva õhtusse, kui on külalisi oodata :)

Vaja läheb:
muretaigen 100 grammist võist

3 pirni
100 gr sinihallitusjuustu
peotäis metsapähkleid
2 muna
3 dl kohvikoort
soola

Suru muretaigen vormi põhja ja pane vähemalt pooleks tunniks külmkappi seisma

Koori ja viiluta pirnid, haki sinihallitusjuust ja pähklid. Sega munad, koor ja sool.

Eelküpseta põhja 200 kraadi juures 15 minutit. Seejärel laota pirniviilud ringikujuliselt põhjale, puista peale sinihallitusjuust ja pähklid ning kata kõik muna-kooreseguga. Küpseta 200 kraadi juures 25-30 minutit.

Jõhvikatäidisega kakaobeseerull

Vaja läheb:
4 munavalget
2 dl suhkrut
1 spl sidrunimahla
2 tl maisitärklist
2 spl naturaalset kakaod

2 dl jõhvikaid
1 dl suhkrut
1 karp mascarponet
1 dl vahukoort

Vahusta munavalged tugevaks vahuks, lisa kolmes jaos suhkur ja sidrunimahl. Sega tärklis ja kakao ning sõelu munavalgevahu sisse. Sega läbi ning laota nelinurkselt küpsetuspaberile. Küpseta 150 kraadise juures 30 minutit, kuni besee on pealt kuiv ja krõbe.

Keera besee koos paberiga tagurpidi uue küpsetuspaberi peale ja eemalda eelmine paber. Lase jahtuda.

Püreeri jõhvikad suhkruga, mikserda juurde mascarpone ja lõpuks sega juurde vahustatud koor. Määri segu beseele ja keera küpsetuspaberi abil ettevaatlikult rulli.

Retsepti võtsin siit.

Mandlitäidisega ploomid šokolaadis

Vaja läheb:
kuivatatud ploome
mandleid
valget šokolaadi
tumedat šokolaadi

Pane iga ploomi sisse üks mandel. Sulata potis šokolaad. Kasta ploomid šokolaadi sisse ning pane küpsetuspaberile tahenema. Tee teist värvi sulatatud šokolaadiga triibud peale.

Säilita jahedas :)

Trühvlid

30 pisikese trühvli jaoks võta:

75 gr tumedat šokolaadi
60 ml vahukoort
20 gr võid
ühe kardemoni seemned
natuke tšillipubrit
natuke brändit
mandleid, pistaatsiapähkleid, metsapähkleid
naturaalset kakaod

Sulata šokolaad, lisa uhmris purustatud kardemon ja tšilli. Lase teises potis keema vahukoor ja või. Sega sinna sulašokolaad sisse. Maitsesta segu brändiga.

Pane iga vormi põhja natuke šokolaadisegu, seejärel soovitud täidis ning vala vorm šokolaadisegu täis. Pane vorm külmkappi tahenema ning, et trühvleid kergem kätte oleks saada, pane vorm enne väljavõtmist veel mõneks ajaks sügavkülma.

Veereta trühvleid kakaopulbris või kasta sulatatud šokolaadi sisse.

Vorme saab Marks & Spencerist ja Prismast.

Jõulukollektsioon jätkub :)

Esimene omale, teine tellitud :) Ülejäänud uued asjad poes.