Sobivalt 10 minutit enne päikesetõusu tegime silmad lahti, veendusime, et kavas pole järjekordne episood sarjast "Päike ja siil udus" ning läksime õue päikesetõusu vaatama. Sinise järve tagant selgesse taevasse tõusev päike oli igati kella kuuest voodist väljatulekut väärt. Eriti kui 6:20 sai uuesti magama minna, et siis 8 paiku uuesti üles tõusta, asjad pakkida ja väljavalitud dineris kell 8:58 ukse taga olla.
Võtsin munapudru praekartulite, peekoni ja sulajuustuga. Ning rukkileivaga. Scott võttis mingi eriti advanced hot dogi, kus vorst oli veel hakkliha ja sibulaga kaetud, hommikusöögivõiku ja pool portsu friikaid. Selle poole portsuga toidaks nädal aega mõne Aafrika väikeriigi koolilapsed ära. Igal juhul jõudsid toidud lauda ning minu eine oli serveeritud veel tulisel malmpannil. Munapudru asemel oli omlett ning kui ettekandja vahepeal küsimas käis, et kas meil on kõik hästi, siis ma palusin kokkade tähelepanu juhtida, et tegelikult peaks minu söök olema ikkagi munapudru mitte omletiga. Ettekandja ütles mulle selle peale, et noh, see tegelt ongi munapuder, ainult, et omleti kujul... Kaalusin, et me võiks jootraha samamoodi jätta, et on nagu tip, aga näiteks hea sõna kujul.
Võtsime suuna riigi ühele maalilisemale maanteele - River Road, kus hakkasime järjest looduskauneid kohti väisama ning vaateid jõele nautima.
Kuna hommikul tõi ettekandja meile arve enne kui ma sain öelda, et ma tahaks ikka pannkooki ka, siis tegime koduteel peatuse ühes teeäärses kõrtsis, kus ma sain oma kaks plaadikoogimõõtu mustikapannkooki ning Scott sõi wrappi ja majakartulikrõpse ja kartulikotlette.
Erakordselt mugavalt jäi otse koduteele ka suuremat sorti outletkeskus, kus ma jätsin Tommy Hilfigeri poodi üle tunni aja ning summa, mille number mulle konto väljavõttelt siiani etteheitvalt otsa vaatab.
Võtsin munapudru praekartulite, peekoni ja sulajuustuga. Ning rukkileivaga. Scott võttis mingi eriti advanced hot dogi, kus vorst oli veel hakkliha ja sibulaga kaetud, hommikusöögivõiku ja pool portsu friikaid. Selle poole portsuga toidaks nädal aega mõne Aafrika väikeriigi koolilapsed ära. Igal juhul jõudsid toidud lauda ning minu eine oli serveeritud veel tulisel malmpannil. Munapudru asemel oli omlett ning kui ettekandja vahepeal küsimas käis, et kas meil on kõik hästi, siis ma palusin kokkade tähelepanu juhtida, et tegelikult peaks minu söök olema ikkagi munapudru mitte omletiga. Ettekandja ütles mulle selle peale, et noh, see tegelt ongi munapuder, ainult, et omleti kujul... Kaalusin, et me võiks jootraha samamoodi jätta, et on nagu tip, aga näiteks hea sõna kujul.
Võtsime suuna riigi ühele maalilisemale maanteele - River Road, kus hakkasime järjest looduskauneid kohti väisama ning vaateid jõele nautima.
Kuna hommikul tõi ettekandja meile arve enne kui ma sain öelda, et ma tahaks ikka pannkooki ka, siis tegime koduteel peatuse ühes teeäärses kõrtsis, kus ma sain oma kaks plaadikoogimõõtu mustikapannkooki ning Scott sõi wrappi ja majakartulikrõpse ja kartulikotlette.
Erakordselt mugavalt jäi otse koduteele ka suuremat sorti outletkeskus, kus ma jätsin Tommy Hilfigeri poodi üle tunni aja ning summa, mille number mulle konto väljavõttelt siiani etteheitvalt otsa vaatab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar