teisipäev, 12. september 2017

Go blue. Bighouselive. Elu nagu Saksamaal.




Laupäeval oli siinsel, riigi suuruselt kolmandal staadionil kodumäng. Michigan vs Cincinnati. Staadionil oli üle 110.000 pealtvaataja ehk ca terve Ann Arbori (või Tartu) linnatäis. Needless to say, Michigan võitis. Ühtlasi oli ilus päikeseline ilm ning saime kauni maasikakarva jume. Isegi mu kõrvarõnga all oli valge laik selgelt näha kui need õhtul ära võtsin.
 
Eile käisime paaril garaažimüügil ning toidupoodides. Kokkuhoidlik ida-eurooplane otsustas, et on vaja hakata kokku hoidma ning võtsime oma nimekirjaga esmalt suuna Aldile. Nimelt selgus nädalajagu tagasi, et esiteks on Aldi kui Saksa kaubanduse lipulaev ka siia riiki jõudnud ning teiseks pole Scott seal kunagi ostlemas käinud. Kolmandaks sattus mulle hiljuti ette artikkel, kus loeti üles 23 kõige alahinnatumat toodet USA Aldides, millest juba teine mul silmad särama pani. Läksime poodi mõttega osta nimetatud snäkid ning teistpidi välja tulla. Kui kummalgi enam vaba kätt polnud, sest kõik oli kraami täis laotud, läksin ja tõin käru (sest ostukorvi seal loomulikult polnud, kes see ikka nii vähe ostab...). Muuhulgas ostsime iirist tumedas šokolaadis meresoolakristallidega (pool oli otsas veel enne kassassejõudmist), mandleid kakaos (ca kaks korda soodsamad kui need, mis meil parajasti köögikapis olid), paprikaid (müüdi kolmekaupa, hind 3 dollarit pakk; senine soodsaim leid oli Krogerist, 3 tk 5 dollarit), kaks pudelit silmapilgutava öökulli veini (roosa on väga magus, kahtlus on, et valge on veel magusam; vähemalt suhkruga pole nad selle 2,89 maksnud pudeli juures koonerdanud), juuste (väga hea), õunakastet ja veel üht-teist. Ja tüüpilise saksa poena ei olnud ka kilekotid tasuta.
 
Ann Arboris asuv Zingerman on kuulus. Vähemalt foodie'de hulgas. Lisaks külastas seda ka Simon Majumdar oma kuulsas raamatus "Minu maailma maitsed". Zingermanist saab nii võileibu, salateid, kooke kui hommikusööke ja võimalik, et veel midagi. Scotti lemmikud on võikud. Sõime neid ka jaanuaris ning juba siis võttis hind mind sõnatuks - üldjuhul maksis väike võiku ca 12 dollarit ja suur 14-15. Võimalik, et näiteks lihaga olid kallimad, aga sinna osakonda ma ei vaadanud. Igal juhul, vaatamata sellele, et need, mis me talvel sõime, superhead olid, ei muutnud see fakti, et nad ikkagi kallid olid. Seega tuli taas hea idee neid ise teha. Nagunii on grill meil koguaeg käigus. Zingermani lehel oli ilusti iga võiku koostis välja ka toodud. Sõime täna Rogeri suurt piknikku (grillitud spargel, marineeritud ja grillitud portobello seened, juust ja dijoni sinepikaste) ning Gaili & Scotti Viva Las Veganit (hummus, röstitud punane paprika, lehtkapsalehed ja grillitud suvikõrvitsaviilud). Et asi oleks ehedam, tõime isegi leiva otse Zingermanist. Võikud olid täielik success ning hind tuli nelja võiku kohta vähem kui Zingermanis ühe eest välja käia tuleks.

Kommentaare ei ole: