Läksime eile ühte kaltsukasse. Kohalejõudes selgus, et tegemist on uue kauba eelse tühjendusmüügiga ning ostjatel on võimalik soetada nelja dollari eest suur paberkott ning see omale sobivat kraami täis laduda. Maksta tulebki vaid see neli dollarit koti eest. Ühtlasi seletas see ka tühjade riidepuude ridu stangedel. Ning seda, et leidsin vaid ühed sobivad püksid. Marssisin nendega leti äärde, kus oli juba rahvas ootel, kotitäied leti ääres. Leti taga kolm naisterahvast, kahel neist vanust julgelt pealt 80. Üks neist õpetas teisele parajasti kassaaparaadi kasutamist. Esimene, natuke noorem afroameeriklane, tundus olevat kommunikatsiooni peal, sest tema põhitegevus oli järjekorras olijatega suhelda. Samal ajal kaks eakamat naisterahvast tegutsesid kassaaparaadi ja arveraamatuga. Kui lõpuks tundus, et järjekord minu käes on, pakuti mulle esmalt selle 4-dollarilise koti soetamise võimalust. Ma tänasin, et pole vaja ning lükkasin oma teksaseid üle laua neile lähemale. "Aga ainult dollar juurde ja sa, mesi, saad ju terve kotitäie kraami!" "Aga... mul ei rohkem midagi vaja". Kassaaparaadini jõudes selgus, et lisaks on kogu kraam poole hinnaga, ehk sain oma 3-dollarilised teksad 1.59 eest. Kui ma ei teaks, et tegemist on poega, kus töötavad vaid vabatahtlikult, oleks ma arvanud, et tegemist on Filipiinide või kommunistliku lähenemisega, kus iga hinna eest kõikidele tööd üritatakse leida. Ka Filipiinidel oli poodides ja kaubamajades ühe ostja kohta 4-5 töötajat, kellest keegi ei teadnud kaubast ega klienditeenindusest rohkem kui kliendid ise.
Läksime ka Targetisse, kus teel mulle vajaliku kaubani jäi ette spordiosakond ning rabasin omale ühe 8 dollari pealt 6 peale allahinnatud joogipudeli kaasa. Kassas löödi selle eest ikkagi kaheksa läbi ning minu küsimuse peale, et see peaks ju kuus olema, soodukas oli, lippas, vabandust, jalutas üks naisterahvas asja uurima. Selgus, et oligi kogemata vale hind välja jäänud ning vähe sellest, et mulle vahe hüvitati, sain lisaks veel kolm dollarit ehk 6-dollarilise pudeli kolme eest. Väidetavalt olla siin seadus, et kui pood kasseerib rohkem kui hind väljas on, tuleb kliendile hüvitada hinnavahe 2,5-kordselt. Võrdle Eesti seadusega, mis ütleb, et kui saalis ja kassas hinnad erinevad, siis pole kliendil kohustust osta kallima hinnaga. Hea teada, et klienti ei sunnita soetama kaupa, millel on saalis väljas hind 59 eurot ning kassas selgub, et tegelikult on ikka 89... Ja hea, et see seadusega reguleeritud on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar